Avaldatud teadusartiklite koondnimistu
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA VIII 2011, 260 lk
Acta Semiotica Estica kaheksas number keskendub tõlkimise semiootikale ja võimusuhetele kultuuris sisaldades Daniele Monticelli, Andreas Ventseli, Ott Puumeistri, Vilmos Voigti, Terje Looguse, Maarja Läänesaare, Margus Tamme, Kristin Vaigu ning Maria-Kristiina, Mihhail ja Rebekka Lotmani artikleid. Rubriigis Märkamisi kirjutavad Rein Veidemann ja Silvi Salupere semiootika ajaloost Eestis, Igor Gräzin tõlgendab postmodernismi. Tõlketekstina ilmub Juri Levini artikkel vale semiootikast. Kroonika annab ülevaate semiootikute suurematest ettevõtmistest 2010. aastal. » Sisukord ja abstraktid |
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA VII 2010, 342 lk
Acta Semiotica Estica VII numbris on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulisi ja vormilisi avaldumisi eesti luules (Maria-Kristiina, Mihhail ja Rebekka Lotman); Karl Ristikivi looming (Krista Keedus); muistsed eesti raamatud Hans Anton Schultsi lugudes (Katre Kikas); rahvuskultuuri konstrueerimine looduse kaudu (Ott Heinapuu, Mart Kuldkepp); eestikeelsete reklaamide sõnavara ja selle toimimine (Priit Põhjala); hirmu verbaliseerimine (Mari-Liis Madisson); seosed semiootika ja psühhiaatria valdkondade vahel (Andres Kurismaa) jm. Ei puudu ka traditsioonilised rubriigid "Märkamisi" ja "Kroonika" rubriik, samuti põhiosa artiklite ingliskeelsed resümeed. » Sisukord ja abstraktid [Avatud juurdepääs] |
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA VI 2009, 302 lk
Järjekorras kuues Acta Semiotica Estica sisaldab taas läbilõiget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus konverents “Kohane ja kohatu semiootika”, kus peetud ettekanetel põhinevad artiklid moodustavad käesoleva kogumiku põhiosa. Seetõttu on ka kohasuse ja kohatuse, kohandamise ja kehastamise, aja ja ruumi temaatika selles keskseteks. Mitmed artiklid tegelevad uurimisobjekti ja uurimisvahendite vaheliste suhetega (Peeter Torop, Peeter Selg ja Andreas Ventsel, Katre Pärn), samuti aja ja ajaloolisusega (Silver Rattasepp, Tiit Remm). » Sisukord ja abstraktid |
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA V 2008, 301 lk
Acta Semiotica Estica viienda numbri avab kolme autori (Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman) ühistöö autometakirjeldusest eesti luules. Anti Randviir, Linnar Priimägi ja Priit Põhjala tegelevad oma artiklites Tsartu-Moskva koolkonna ajaloo, kontseptsioonide ja mõistete selgitamisega. Mitu autorit (Berk Vaher, Leenu Nigu, Viivian Jõemets) kirjutavad keha ja kehalisusega seotud teemadel, tähelepanu pälvib draamakunsti ja -teooriaga seonduv (Katre Väli, Ester Võsu artiklid). Ants Orase tegevusele Shakespeare’i tutvustajana Eestis on pühendatud Evelin Banhardi artikkel. Anu Haameri artikkel tegeleb ruumisemiootikaga, täpsemini nimetamisprotsessiga linnaruumis. Silver Rattasepp lahkab inimeste ja loomade võrdlemises peituvaid küsitavusi ja vastuolusid. » Sisukord ja abstraktid |
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA IV 2007, 331 lk
Acta Semiotica Estica neljanda numbri enamus artikleid põhinevad konverentsi "Semiootika piirid" peetud ettekannetel: Linnar Priimägi. Berk Vaher, Kadri Tüür, Timo Maran, Renate Sõukand, Tiit Remm. Veel saab lugeda Indrek Ibruse, Maris Saare, Eva Lepiku, Katre Väli ja Ester Võsu käsitlusi. Rubriigis Märkamisi võib lugeja koos Tim Ingoldiga teha mõne sammu eluökoloogia poole ja osaleda Anti Saare ökokriitilises ekskursis looduskirjandusse. Neli autorit on võtnud luubi alla Teun A. Van Dijki suurteose "Ideoloogia. Multidistsiplinaarne käsitlus". » Sisukord ja abstraktid [Avatud juurdepääs] |
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA III 2006, 268 lk
Acta Semiotica Estica kolmanda numbri artiklid käsitlevad Eesti kultuuri eri tahke (teater, kunst, foto, lastekirjandus), organisatsioonikultuuri, nõukogude poliitilist diskursust, hääle fenomeni, kinokeeleteooriat, kübertekstiteooriat ning varakristlike eremiitide elu ja tegevust kui praktilist semiootikat. Lisaks on mahukas osa kogumikust pühendatud klassikutele Gregory Batesonile ja Juri Lotmanile. |
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA II 2005, 261 lk
Acta Semiotica Estica teises numbris avaldatud artiklid käsitlevad võimalusi analüüsida semiootiliste meetoditega kompleksseid kultuuritekste, kultuurilist identiteeti ja selle muutumist, meediat ja poliitilist kommunikatsiooni, visuaalseid tekste, rahva- ja pärimuskultuuri ja kirjandust. Samuti on kogumikus biosemiootikat ja semiootika teoreetilisi probleeme puudutavad artiklid. Antakse ülevaade Eestis 2004. aastal toimunud olulisematest semiootikaga seotud sündmustest, räägitakse semiootika õpetamise olulisusest ja viisidest ning antakse ülevaade biosemiootika-alasest uudiskirjandusest. |
 |
ACTA SEMIOTICA ESTICA I 2001, 260 lk
Acta Semiotica Estica ülesandeks on olla semiootilise uurimistöö eestikeelseks väljundiks, võimaldades semiootika-alast diskussiooni erinevate alade esindajate vahel. Kogumiku esimeses numbris käsitletavate valdkondade seas on etno-, kirjandus-, muusika-, meedia- ja kunstisemiootika. Mitmeid tekste ühendavaks lüliks on kommunikatsiooni ja identiteedi teema. » Sisukord ja abstraktid |