Acta Semiotica Estica<\/i>\u00a0teises numbris avaldatud artiklid k\u00e4sitlevad v\u00f5imalusi anal\u00fc\u00fcsida semiootiliste meetoditega kompleksseid kultuuritekste, kultuurilist identiteeti ja selle muutumist, meediat ja poliitilist kommunikatsiooni, visuaalseid tekste, rahva- ja p\u00e4rimuskultuuri ja kirjandust. Samuti on kogumikus biosemiootikat ja semiootika teoreetilisi probleeme puudutavad artiklid. Antakse \u00fclevaade Eestis 2004. aastal toimunud olulisematest semiootikaga seotud s\u00fcndmustest, r\u00e4\u00e4gitakse semiootika \u00f5petamise olulisusest ja viisidest ning antakse \u00fclevaade biosemiootika-alasest uudiskirjandusest.<\/p>\n
Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste, Silvi Salupere <\/p>\n Eess\u00f5na, 7-10 M\u00e4rkamisi Kroonika, 237-249 <\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Tekst intersemiootilises ruumis<\/strong> Kultuuri kui intersemiootilise ruumi uurimise \u00fcheks parameetriks on olnud metakommunikatiivne aspekt. Iga kultuurilist artefakti v\u00f5ib \u00fcmbritseda terve rida erinevate meediate ja diskursuste tekste, mis k\u00f5ik on tema suhtes metatekstid. Metatekstide teooria on seda olukorda p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5testada metatekstide t\u00fcpologiseerimise abil, intertekstuaalsusest l\u00e4htuvate teooriate jaoks on aga olulisemad tekstisuhted intertekstuaalsetes kooslustes. Intertekstuaalsuse ja metatekstuaalsuse puutepunktis muutub aga oluliseks nii post- kui prekommunikatiivne protsessuaalsus.<\/p>\n Kultuur on \u00fchelt poolt l\u00f5putu pertseptsioon ja retseptsioon. See \u00fche artefakti esinemise v\u00f5imalus erinevas materjalis, n\u00e4iteks romaani, filmi, balleti v\u00f5i s\u00fcmfooniana nihutab selle artefakti ontoloogilisi piire ja muudab ta keerukaks ja d\u00fcnaamiliseks mentaalseks tervikuks. Kuid k\u00f5rvuti sellega on kultuuri ilmunud ka artefaktide loomisprotsessid ning kultuur on hakanud sarnanema kirjaniku mustandilehele, millel on seosetuid fraase, joonistusi, aga ka sidusaid m\u00f5tteid. Ja t\u00e4htis ei ole nende omaette olemasolu, vaid paiknemine lehel, mis v\u00f5imaldab taasluua m\u00f5tlemise pingev\u00e4lja, n\u00e4ha neis fragmentides keerukat tervikut.<\/p>\n Nii ongi juhtunud, et loomisprotsess ise muutub kultuuri eksplitsiitseks osaks ning vastuv\u00f5tja saab suhelda mitte ainult l\u00f5pliku tekstiga, vaid ka v\u00f5imaliku maailmaga, milles see tekst just selliseks kujunes ja milles oleks v\u00f5inud toimuda ka teistsuguseid arenguid. Film kinos ja DVD-versioonis v\u00f5ib olla erineva pikkusega, DVD v\u00f5ib pakkuda v\u00e4ljaj\u00e4etud kaadreid ja l\u00f5ike, prooviv\u00f5tteid jne. Loomeprotsess on muutunud marketingi osaks ja tekst pihustub meedias juba enne valmimist. Nii kaob algteksti ehk prototeksti tavap\u00e4rane staatus ning tuleb leida uusi vahendeid holistliku anal\u00fc\u00fcsi realiseerimiseks. Mitte k\u00f5ik tekstid ei paikne kultuuris enam piiritletud tervikutena ning difuusne loomeprotsess l\u00e4heb tihti \u00fcle difuusseks retseptsiooniprotsessiks enne teksti enda teadvustumist kultuuris immanentse tervikuna. Tegemist on kultuuri artefaktide eksplitsiitsete ja implitsiitsete omaduste vahekorra muutumisega kultuuris, mis omakorda eeldab ka kultuurianal\u00fc\u00fctiku v\u00f5imet vastata uuele kultuurisituatsioonile uute uurimisstrateegiatega.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> Kultuur, (kreool)tekst, intersemiootiline ruum, protsess(uaalsus), mustand<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Luule kui s\u00f5jakunst<\/strong> Artiklil on kaks eesm\u00e4rki: v\u00e4rsistruktuuri anal\u00fc\u00fcs semiootiliste meetoditega ning luulekeele \u00fche siiamaani t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud arhet\u00fc\u00fcbi kirjeldamine. Semiootiliselt kujutab luulekeel endast mitmetahulist heterogeenset struktuuri. \u00d5igupoolest on luulekeel s\u00fcsteem, mis koosneb mitmest korrespondeerivast keelest. Neil keeltel on oma semantiline spetsiifika: nii r\u00f5hutavad v\u00e4rsim\u00f5\u00f5t ja r\u00fctm ajalist dimensiooni, seevastu retooriline struktuur on seotud ennek\u00f5ike ruumilisuse ja visuaalsusega.<\/p>\n Erinevate luulekultuuride ajalugu l\u00e4bib \u00fcks kindel motiiv: v\u00e4rsikunsti seos militaarsusega. See seos on j\u00e4lgitav ka uusajal, kusjuures iga kultuuriepohh loob oma mudelid, mis realiseeritakse nii s\u00f5janduses kui v\u00e4rsiehituses. Klassitsismiajal, mil v\u00e4ed rivistati kolonnidesse, olid olulisimaks zhanriks oodid, mis kujutasid endast nummerdatud identseid stroofe, assotsieerudes v\u00e4gedega paraadil; romantismiajal, kui Napoleon l\u00f5hkus v\u00e4gede \u00fclesehitamise traditsioonid, said domineerivaks luulezhanriks vabas jambis kirjutatud eleegiad ja vabas riimis kirjutatud poeemid; avangard l\u00f5hkus v\u00e4rsirea terviklikkuse. Analoogilisi protsesse kohtame ka s\u00f5janduses: terminiga ‘hajutatud ahel’ t\u00e4histati nii v\u00e4rsistruktuuri kui v\u00e4gede liikumismoodust. Kuidas nimetatud motiiv realiseerub konkreetses tekstis, on n\u00e4idatud kahe eri ajastul kirjutatud poeemi n\u00e4itel: Pushkini Majake Kolomnas<\/em> (1830) ning Majakovski 150 000 000<\/em> (1918). [K\u00e4esoleva t\u00f6\u00f6 valmimist toetas ETF grant nr. 5243.]<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: luulesemiootika, metafoor, vene luule, ottava rima<\/em>, avangard<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n M\u00f5nedest semiootilistest mudelitest kirjanduses ja filmis: peeglid ja teisikud<\/strong> K\u00e4esolev artikkel k\u00e4sitleb “kaksikidentiteedi” mudeleid kirjanduses ja filmis. Kirjeldamaks “kahestumise” ajaloolisi paradigmasid, kasutatakse Iseri t\u00f6\u00f6tlust Lacani teooriast. Anal\u00fc\u00fcsi aluseks on kaks p\u00f5hilist mudelit: l\u00f5hestunud isiksus ja jagatud isiksus. Esimesel juhul viib l\u00f5he ambivalentse isiksuse kahe aspekti vahel t\u00e4ieliku ekstrapoleerimiseni: \u00fcks neist valatakse mingisse f\u00fc\u00fcsilisse kujusse v\u00f5i personifitseeritakse eraldi narratiivse agendina. Teisel juhul sisaldub Teise virtuaalne kuju “jagatud” v\u00f5i “anastatud isiksuse” (ala)teadvuses, mis v\u00f5ib omakorda viia edasiste l\u00f5hestumiste ja niheteni.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> film, kirjandus, semiootilised mudelid, peeglid, teisikud<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Eksootikat ekspluateerides ja eksitades: George Psalmanazar ja tema Formosa<\/strong> Eksootika on tavak\u00e4sitluses h\u00f5lmanud kolonialistliku taustaga moevoole, mis ekspluateerivad allutatud kultuure. Postmodernistlikus t\u00f5lgenduses on eksootika aga hakanud t\u00e4histama fiktiivset kultuuri kui elustiili – individuaalset utoopiat, mis kummati v\u00f5ib olla edukas ka \u00fcleilmsel identiteediturul.<\/p>\n 18. sajandi alguse Suurbritannias ja mandri-Euroopas “formosalasena” sensatsiooni tekitanud George Psalmanazar oli ehk esimene m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem loovisik, kes evis fiktiivselt eksootilist identiteeti. K\u00f5ik postmodernse eksootika v\u00f5lud ja vaevad n\u00e4ivad olevat k\u00e4tketud tema l\u00fchikesse, kuid kirevasse kultuskarj\u00e4\u00e4ri (millesse mahtusid nii \u00f5\u00f5vastavad metslaslood ja v\u00e4idetav kannibalism kui ka paljusid tolle aja keeleteadlasi veedelnud grammatika ja t\u00e4hestiku v\u00e4ljam\u00f5tlemine.)<\/p>\n Artikkel k\u00e4sitleb Psalmanazari keerukat loomingut, mis ekspluateeris toonast Hiina-vaimustust ja \u00fcldisi (v\u00e4\u00e4r)arusaamu Idamaadest, kuid ka avardas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ettekujutust eksootikast kui kirjanduslikust zhanrist ja autopoeetilisest aktist.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kultuuriuuringud, postkolonialism, postmodernism, eksootikauuringud, etnograafia<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Teise keel: dialoog ilma kommunikatsioonita<\/strong> Jaan Undusk k\u00e4sitleb oma kirjutises “Levinasi mittem\u00e4rgiline n\u00e4gu” Levinasi pigem semiootikavastase m\u00f5tlejana, kelle jaoks semiootika on v\u00e4givald kui selline (Undusk 2003: 7). K\u00e4esoleval kirjutisel on kaks peamist eesm\u00e4rki. Esiteks, kui semiootikat v\u00f5iks vaadelda v\u00e4givallateadusena, siis millised on need kriteeriumid, mis teevad semiootika selliselt defineeritavaks? Sellega seondub ka t\u00f6\u00f6 teine oluline k\u00fcsimus: kui Levinasi mina- ja teisek\u00e4sitlust saab kirjeldada m\u00e4rgis\u00fcsteemina, siis kas Levinasi m\u00e4rgiteooria erineb neist kriteeriumeist, mille alusel v\u00f5ib semiootikat defineerida kui v\u00e4givallateadust?<\/p>\n Kirjutises j\u00f5utakse arvamuseni, et see, mida v\u00f5ib n\u00e4ha Levinasi semiootikavastasusena, aga mida v\u00f5ib vaadelda ka Levinasi kontseptuaalse omap\u00e4rana, p\u00f5hineb alternatiivsel semiootikak\u00e4sitlusel, kus m\u00e4rki ei k\u00e4sitleta kui kaotatu substituuti, vaid kui j\u00e4lge varemkogematust, t\u00e4histamisprotsessi mitte kui l\u00f5pmatut semioosi, vaid pidevat \u00fcmbert\u00e4histamist ja kommunikatsiooni mitte kui informatsioonivahetust, vaid kui kolmeosalist dialoogi, mis lisaks \u00f6eldule kui informatsioonivahetusele sisaldab ka \u00fctlemist ja \u00fcmber\u00fctlemist.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> Emmanuel Levinas, teisesus, kommunikatsioon, dialoog<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Meie<\/em> kategooria konstrueerimine N\u00f5ukogude Eesti poliitilises retoorikas 1940. aasta “juunis\u00fcndmustest” kuni 1941. aasta juulini<\/strong> Jaan 1940-1941 aastad t\u00e4histavad \u00fcht olulisemat murranguperioodi Eesti l\u00e4hiajaloos. N\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamine ei toimunud \u00fcksnes v\u00e4givaldseid meetmeid kasutades. V\u00f5imul tuli ennast legitimeerida ja \u00f5igustada muutunud situatsiooni laiemale massile. Siinkohal saab esmat\u00e4htsaks legitimatsiooni aluse – meie ehk rahva ehk rahvatahte – konstrueerimine. See kultuurilise identiteedi baasm\u00f5iste moodustab koos opositsiooni teise liikmega nemad semiootilises m\u00f5ttes kultuurikirjelduse keskse telje, mis m\u00e4\u00e4rab ja piiritleb kultuuri enesekirjelduse (organiseeritud ruum) ja teise kultuuri (organiseerimata ruum) suhestumise t\u00fc\u00fcbi. Anal\u00fc\u00fcsi materjaliks on valitud uute v\u00f5imumeeste (Vares-Barbarus, Lauristin, Kruus jne) k\u00f5ned, mis avaldati t\u00e4htsamates tollastes p\u00e4evalehtedes.<\/p>\n N\u00f5ukogude v\u00f5imu esimese aasta Eestis v\u00f5ib tinglikult jagada kaheks. Esimene periood kestis “Juunip\u00f6\u00f6rdest” kuni 15. juuli “valimisteni” 1940 aastal. Uute v\u00f5imumeeste poolt loodi poliitilises retoorikas enda ja rahva \u00fchtsus – moodustus terviklik subjekt, mida iseloomustas aktiivsus ja enesem\u00e4\u00e4ratluse vabadus. Alates 15. juuli valimistest kuni k\u00f5sitletava perioodi l\u00f5puni 1941. aasta suvel, eriti aga p\u00e4rast Eesti NSV “vastuv\u00f5tmist” N\u00f5ukogude Liidu koosseisu 6. augustil 1940. aastal, muutus olukord kardinaalselt. Teist perioodi iseloomustab meie-m\u00f5iste \u00fcleminek aktiivsest subjektist passiivseks vastuv\u00f5tjaks, kus kujutatav rahvatahe oli t\u00e4ielikult tingitud ja raamitud marksistlik-leninlikust ideoloogiast.<\/p>\n K\u00f5nede pragmaatilise v\u00e4\u00e4rtuse apektist kujutati toimunud p\u00f6\u00f6ret meie-nemad opositsiooni uue-vana, \u00f5ige-vale \u00fcletamatu vastanduse l\u00e4bi. K\u00f5nedes kasutati palju neid vastandusi iseloomustavaid kujundeid ja kogu reaalsuse kirjeldamine oli seet\u00f5ttu emotsionaal-v\u00e4\u00e4rtustav.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: n\u00f5ukogude, retoorika, pragmaatika, ideoloogia, identiteet, veenmisps\u00fchholoogia<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Kultuuri kirjeldava meediasemiootika poole<\/strong> Artikkel tegeleb probleemiga, kuidas uurida meediumide ja auditooriumi vahel tekkivas avalikus ruumis areneva kommunikatsiooni kvaliteeti. Avalikus ruumis toimuva kommunikatsiooni kvaliteedi uurimise v\u00f5imalusena pakutakse keskendumist n-\u00f6 arutlemisv\u00e4\u00e4rseiks tunnistatud teemade formuleerimise ja arengu kirjeldamisele. Tegemist ei ole klassikalise saatja-vastuv\u00f5tja probleemiga. Kirjeldatud probleemiasetuse juures on uuritavaks suhteks avalik-privaatne. Tekstis arutletakse selle \u00fcle, kuidas m\u00e4\u00e4ratleda sotsiaalses reaalsuses aktsepteeritud teemasid uurimisobjektina ning kuidas nende kaudu on v\u00f5imalik teha \u00fcldistusi nii neid teemasid oluliseks pidava meedia kui ka selle meedia poolt kujundatud avalikkuse kohta.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: dia, semiootika, meediasemiootika, massikommunikatsioon<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Mimikrist liikidevahelise kommunikatsiooni kontekstis<\/strong> Mimikri anal\u00fc\u00fcsimine kommunikatsiooniaktina avab uusi perspektiive mimikri-n\u00e4htuste uurimisel, ent samuti v\u00f5ib s\u00e4\u00e4rane l\u00e4htekoht avardada meie arusaamist kommunikatsioonist. K\u00e4esolevas artiklis vaadeldaksegi kommunikatsiooniteooriat selle ebatavalise uurimisobjekti seisukohast. Esmalt annab autor p\u00f5gusa sisse-juhatuse kommunikatsiooniteooriasse, misj\u00e4rel keskendutakse kahele teemale – v\u00f5imalused kommunikatsiooniks eri liikide esindajate vahel ja kommunikatsioonis osalejate intentsioonide lahknevus mimikrin\u00e4htuste puhul.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: biokommunikatsioon, intentsioon, kommunikatsioonimudelid, kommunikatsiooniteooria, liikidevaheline kommunikatsioon, mimees, mimikri, tagasiside<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Sissejuhatus antropoloogilisse zoosemiootikasse. Inimeste ja teiste loomade vahelise suhte semiootiline k\u00e4sitlus<\/strong> Zoosemiootika on enam kui nelik\u00fcmmend aastat vana. See oli aastal 1963, kui Thomas Sebeok pani aluse zoosemiootika s\u00fcnnile ja osaliselt ka m\u00e4\u00e4ratlusele. Nagu enamikku neljak\u00fcmnendatesse eluaastatesse j\u00f5udnud inimesi, n\u00e4ib ka zoosemiootikat n\u00fc\u00fcd kannustavat soov m\u00f5tiskleda oma elu, identiteedi ja kogemuste \u00fcle.<\/p>\n Enamik teadmisi, mis on t\u00e4naseks saadud teiste loomade kohta peale inimese, on kitsad, t\u00e4psed, “mikroskoopilised”, ning pole seega kuigi avatud ega interdistsiplinaarsed. Samas, t\u00e4helepanelikum vaatlus n\u00e4itab, et filosoofiliste (s.t makroskoopiliste) k\u00fcsimuste osas on arutelu teiste loomade \u00fcle m\u00e4rksa ebam\u00e4\u00e4rasem ja lahtisem. Arutledes teiste loomade \u00fcle, tunneme n\u00fc\u00fcd vajadust kahelda. Tunneme vajadust m\u00e4\u00e4ratleda ja t\u00e4psustada, mida t\u00e4hendab “teised loomad” m\u00f5istena ja kes on nad meie suhtes subjektidena. Pealegi, kes on “meie”? Suurem osa meie inimidentiteedist on rajatud suhtele teiste loomadega. See suhe on kahtlemata semiootilist laadi ning sellep\u00e4rast tuleks seda k\u00e4sitleda \u00fche osana zoosemiootika uurimisvaldkonnast. Selle suhte keskmeks on kommunikatsioon ja t\u00e4histamine, m\u00f5istmine ja valestim\u00f5istmine, interaktsioon ja representatsioon.<\/p>\n K\u00e4esoleva artikli eesm\u00e4rgiks on tutvustada uudset (kuigi paljuski juba Sebeoki enda t\u00f6\u00f6des aimatavat) ja olulist zoosemiootika haru: antropoloogilist zoosemiootikat, s.t inimeste ja teiste loomade vahelise semiootilise suhte uurimist.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: zoosemiootika, antropotsentrism, inimese-looma suhe, t\u00e4histamine<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Maarahva p\u00fchade puude ja puistutega seotud k\u00e4itumisnormid<\/strong> Artikkel r\u00e4\u00e4gib maarahva looduslikest p\u00fchapaikadest, t\u00e4psemalt p\u00fchadest puudest ja puistutest ning nendega seotud k\u00e4itumisnormidest. L\u00e4biuuritud arhiivitekstid p\u00e4rinevad p\u00f5hiosas aastatest 1870-1970 ning haaravad kogu Eesti ala. P\u00fchapaikade all m\u00f5istan maarahva arhailisele kultuurikihile omaseid looduslikke paiku (m\u00e4gi, mets, j\u00e4rv jt) ning looduslikke v\u00f5i inimtekkelisi objekte (puu, kivi, vare, aed), millega on seostatav omadusena nimetatud p\u00fcha v\u00f5i sellele viitav sakraalne k\u00e4itumine (palvetamine, ohverdamine jt). K\u00e4esolev tekst keskendub p\u00fchapaikadele, mille p\u00f5hiobjektiks on puu (p\u00f5\u00f5sas) v\u00f5i nende r\u00fchm.<\/p>\n Tavap\u00e4raselt on p\u00fchi paiku p\u00fc\u00fctud m\u00f5jutada nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik. \u00dcle Eesti ala on puistulistes p\u00fchapaikades levinud puude raiumise ning okste vigastamise keeld. Piirkonniti on lamapuit olnud puutumatu ning seda pole tohtinud koristada; teistes piirkondades on koristamine k\u00fcll lubatud, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5letati koristatud puud ja oksad koha peal, kuna p\u00fchapaigast ei tohtinud midagi v\u00e4lja viia. Koduloomi p\u00fchapaika ei lubatud, seet\u00f5ttu oli paik tihti \u00fcmbritsetud aiaga. Samuti ei ole p\u00fchapaigas lubatud loomulike vajaduste rahuldamine, k\u00fcndmine ja kaevamine. \u00dcldiselt on maarahva p\u00fchapaikades keelatud kogu tavap\u00e4rane metsa- ja p\u00f5llumajanduslik tegevus. \u00dchtlasi eristab selline tava p\u00fcha ala argisest ehk majandatavast ruumist. V\u00f5ib v\u00e4ita, et paiga p\u00fchadus on kinnistunud ka maale – kui puistu on mingil p\u00f5hjusel h\u00e4vinud (h\u00e4vitatud), on paika v\u00f5i hiieaset edasi p\u00fchaks peetud ning selle suhtes on kehtinud k\u00fcndmise keeld.<\/p>\n Artiklis j\u00f5utakse l\u00f5ppj\u00e4reldusele, et p\u00fchi puid ja puistuid lasti vabalt areneda ning neid kujundati passiivselt – kujundamata j\u00e4tmise kaudu. Tinglikult v\u00f5ib v\u00e4ita, et hiied kujutasid endist \u00fcrgmetsailmelisi puistuid, kuid erinesid neist teatud piiratud inimm\u00f5jutuste poolest.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: hiied, p\u00fchad puud, maarahvas, p\u00fchapaigad, tavad, k\u00e4itumisnormid (k\u00e4itumine, normid), maastikukujundus<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Kihnu k\u00f6rt semiootika objektina<\/strong> Artikkel koosneb kahest m\u00f5ttelisest osast: 1) etnosemiootika kui Eestis suhteliselt tundmatu semiootika valdkonna tutvustusest ja 2) Kihnus veel t\u00e4nap\u00e4eval kasutusel olevate traditsiooniliste riietusesemete – k\u00f6rtide – paradigma anal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n Etnosemiootika on 1970ndatel alguse saanud sotsio- ja\/v\u00f5i kultuurisemiootika eriharu, mis tegeleb m\u00e4rgis\u00fcsteemide ja nende funktsioonidega etnograafilisest perspektiivist l\u00e4htuvalt. Et tagantj\u00e4rele on selle valdkonna m\u00f5jutajaks nimetatud ka Charles Morrist, siis artikli p\u00f5hiosas, kihnu k\u00f6rtide anal\u00fc\u00fcsis, tuginetakse tema peamistele vaadetele. Nende kohaselt peaks olema v\u00f5imalik rekonstrueerida \u00fcksk\u00f5ik millisel semiootika objektil s\u00fcntaktiline, semantiline ja pragmaatiline dimensioon.<\/p>\n S\u00fcntaktika: kihnu k\u00f6rtide puhul saab r\u00e4\u00e4kida sellest, kuidas neid kombineeritakse teiste riietusosadega, teisalt sellest, kuidas iga \u00fcksiku k\u00f6rdi triibustik ise kombineeritud on ja mis seet\u00f5ttu edastab mingit kindlat t\u00e4hendust mingile kasutajale.<\/p>\n Semantika: kihnu k\u00f6rtidel v\u00e4ljendub see v\u00e4rvis\u00fcmboolikana.<\/p>\n Pragmaatika: \u00fchel k\u00f6rdil v\u00f5ib s\u00f5ltuvalt kasutuskontekstist olla erinev t\u00e4hendus.<\/p>\n Et kaasaegses Kihnus on kasutusel 5 erinevat t\u00fc\u00fcpi k\u00f6rti, siis esmapilgul tundus olevat v\u00f5imalik neid vaadelda nimetatud dimensioonide v\u00f5tmes. Artikli l\u00f5puks aga selgub, et kuigi Morrise j\u00e4rgi on s\u00fcntaktika, semantika ja pragmaatika on \u00fche n\u00e4htuse 3 lahutamatut omadust ja neid saab eraldada vaid teoreetiliselt, siis kihnu k\u00f6rtide paradigma kontekstis osutus selline vahetegemine ka teoreetiliselt kunstlikuks, eriti semantika ja pragmaatika osas. K\u00f6rtide t\u00e4hendused, mis v\u00e4ljenduvad v\u00e4rvis\u00fcmboolika kaudu, ei eksisteeri nende kasutajatest lahus.<\/p>\n M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kihnu k\u00f6rt, etnosemiootika, s\u00fcntaktika, semantika, pragmaatika<\/p>\n <\/a><\/p>\n <\/p>\n Kultuur, identiteet ja enesekirjeldus<\/strong> Artiklis vaadeldakse identiteediloome semiootilisi mehhanisme ning identiteedi ja enesekirjelduse vahekorda kultuurid\u00fcnaamikas. Minu eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, et ehkki need kaks aspekti – identiteediloome ja enesekirjeldus – on kultuuriprotsessis omavahel lahutamatult seotud, on nende eristamine kultuuri uurija jaoks metodoloogilise t\u00e4htsusega. Anal\u00fc\u00fcsides kultuurilise identiteedi kujunemist ja selle manifestatsioone kultuuritekstides, peame seet\u00f5ttu tegema vahet individuaalse ja kollektiivse ning tegeliku ja deklareeritud identiteedi vahel. Enesekirjeldustes v\u00e4ljendatud kollektiivne identiteet on k\u00e4sitletav kultuuritegelikkuse diakroonilist ja s\u00fcnkroonilist m\u00f5\u00f5det korrastava ja liigendava instrumendina. Seesugusel viisil kujuneva identiteedi d\u00fcnaamika paremaks m\u00f5istmiseks v\u00f5ib identiteediloome protsessi kujutleda mudeliloomena.<\/p>\n
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus: Rauno Thomas Moss
\nEesti Semiootika Selts, 2005
\n261 lehek\u00fclge<\/p>\nSisukord<\/h3>\n
\nPeeter Torop<\/strong>\u00a0– Tekst intersemiootilises ruumis, 11-20 [abstrakt<\/a>]
\nMihhail Lotman<\/strong>\u00a0– Luule kui s\u00f5jakunst, 21-42 [abstrakt<\/a>]
\nMarina Grishakova<\/strong>\u00a0– M\u00f5nedest semiootilistest mudelitest kirjanduses ja filmis: peeglid ja teisikud, 43-54 [abstrakt<\/a>]
\nBerk Vaher<\/strong>\u00a0– Eksootikat ekspluateerides ja eksitades: George Psalmanazar ja tema Formosa, 55-67 [abstrakt<\/a>]
\nUrve Eslas\u00a0<\/strong>– Teise keel: dialoog ilma kommunikatsioonita. Emmanuel Levinasi m\u00e4rk, t\u00e4histamisprotsess ja dialoog, 68-81 [abstrakt<\/a>]
\nAndreas Ventsel<\/strong>\u00a0– Meie kategooria konstrueerimine N\u00f5ukogude Eesti poliitilises retoorikas 1940. aasta “juunis\u00fcndmustest” kuni 1941. aasta juulini, 82-98 [abstrakt<\/a>]
\nAndres K\u00f5nno\u00a0<\/strong>– Kultuuri kirjeldava meediasemiootika poole, 99-116 [abstrakt<\/a>]
\nTimo Maran\u00a0<\/strong>– Mimikrist liikidevahelise kommunikatsiooni kontekstis, 117-134 [abstrakt<\/a>]
\nDario Martinelli\u00a0<\/strong>– Sissejuhatus antropoloogilisse zoosemiootikasse. Inimeste ja teiste loomade vahelise suhte semiootiline k\u00e4sitlus, 135-152 [abstrakt<\/a>]
\nAuli K\u00fctt\u00a0<\/strong>– Maarahva p\u00fchade puude ja puistutega seotud k\u00e4itumisnormid, 153-168 [abstrakt<\/a>]
\nKristi J\u00f5este\u00a0<\/strong>– Kihnu k\u00f6rt semiootika objektina, 169-183 [abstrakt<\/a>]
\nKaie Kotov\u00a0<\/strong>– Kultuur, identiteet ja enesekirjeldus, 184-192 [abstrakt<\/a>]
\nTiit Remm\u00a0<\/strong>– Linna representeerimisest piltpostkaartidel, 193-203 [abstrakt<\/a>]
\nJelena Grigorjeva\u00a0<\/strong>– Sovetij\u00e4rgne propaganda: reklaami aastak\u00fcmme, 204-218 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n
\nKadri T\u00fc\u00fcr<\/strong>,\u00a0Myrdene Anderson<\/strong>\u00a0– Semiootika \u00f5petamisest, 221-228
\nKalevi Kull<\/strong>\u00a0– Kuidas kirjutada neist, kes ei r\u00e4\u00e4gi aga m\u00e4rgi(sta)vad ometi: biosemiootikaraamatuid 2002-2004, 229-233<\/p>\n
\nAbstracts,\u00a0253-261<\/p>\nAbstraktid<\/h3>\n
\nPeeter Torop<\/p>\n
\nMihhail Lotman<\/p>\n
\nMarina Grishakova<\/p>\n
\nBerk Vaher<\/p>\n
\nUrve Eslas<\/p>\n
\nAndreas Ventsel<\/p>\n
\nAndres K\u00f5nno<\/p>\n
\nTimo Maran<\/p>\n
\nDario Martinelli<\/p>\n
\nAuli K\u00fctt<\/p>\n
\nKristi J\u00f5este<\/p>\n
\nKaie Kotov<\/p>\n