{"id":115,"date":"2017-02-13T23:52:51","date_gmt":"2017-02-13T21:52:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=115"},"modified":"2025-01-30T10:33:19","modified_gmt":"2025-01-30T08:33:19","slug":"acta-semiotica-estica-iv","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-iv\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA IV, 2007"},"content":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica<\/em> neljandas numbris on vaatluse all mitmesugused semiootilised s\u00fcsteemid, nende \u00fclesehitus ja suhted kon- tekstiga, t\u00e4helepanu fookuses on sageli piiri ja piiritlemise teema. Oluline m\u00e4rks\u00f5na on ka \u201cloodus\u201d; mitmes artiklis tegeldakse eesti materjaliga. Pea pooled selle numbri artiklitest p\u00f5hinevad konverentsil \u201cSemiootika piirid\u201d peetud ettekannetel\u00a0(Linnar Priim\u00e4gi, Berk Vaher, Kadri T\u00fc\u00fcr, Timo Maran, Renata S\u00f5ukand, Tiit Remm). Veel saab lugeda Indrek Ibruse, Maris Saare, Eva Lepiku, Katre V\u00e4li ja Ester V\u00f5su k\u00e4sitlusi.\u00a0Rubriigis M\u00e4rkamisi v\u00f5ib lugeja koos Tim Ingoldiga teha m\u00f5ne sammu elu\u00f6koloogia poole ja osaleda Anti Saare \u00f6kokriitilises ekskursis looduskirjandusse. Neli autorit on v\u00f5tnud luubi alla Teun A. Van Dijki suurteose “Ideoloogia. Multidistsiplinaarne k\u00e4sitlus”. Kroonika annab \u00fclevaate semiootikute suurematest ettev\u00f5tmistest 2006. aastal.<\/p>\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste ja Silvi Salupere
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus: Rauno Thomas Moss
\n331 lehek\u00fclge
\nEesti Semiootika Selts, 2007<\/p>\n

Avatud juurdp\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na, 7-10
\nLinnar Priim\u00e4gi<\/strong>\u00a0– Semiosf\u00e4\u00e4ri piir, 11-25 [abstrakt<\/a>]
\nBerk Vaher<\/strong>\u00a0– Eneseloome utoopilises eksotitsismis: Abdul Mati Klarweini “Milk N’ Honey”, 26-47 [abstrakt<\/a>]
\nTimo Maran<\/strong>\u00a0– \u00d6kosemiootilise anal\u00fc\u00fcsi perspektiivid: loodusteksti m\u00f5iste, 48-72 [abstrakt<\/a>]
\nKadri T\u00fc\u00fcr<\/strong>\u00a0– Looduskirjanduse m\u00e4\u00e4ratlus, 73-96 [abstrakt<\/a>]
\nIndrek Ibrus<\/strong>\u00a0– V\u00f5im s\u00fcsteemis kui semiootiline probleem (uue meedia n\u00e4itel), 97-113 [abstrakt<\/a>]
\nKatre V\u00e4li\u00a0<\/strong>– Luulest ja luuletajast t\u00e4nap\u00e4eva eesti teatrilaval: “Johannese passioon”, 114-133 [abstrakt<\/a>]
\nTiit Remm<\/strong>\u00a0– Koha ajalisusest, 134-145 [abstrakt<\/a>]
\nMaris Saar<\/strong>\u00a0– “Piiririigi” ruumiline aeg, 146-159 [abstrakt<\/a>]
\nRenata S\u00f5ukand<\/strong>\u00a0– Mis teeb taimest ravimtaime?, 160-174 [abstrakt<\/a>]
\nEva Lepik<\/strong>\u00a0– Karl Ristikivi “P\u00f5leva lipu” leitmotiividest, 175-194 [abstrakt<\/a>]
\nEster V\u00f5su<\/strong>\u00a0– Kultuur kui draama I, 195-224 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nTim Ingold.\u00a0<\/strong>Kultuur, loodus, keskkond. Sammud elu\u00f6koloogia poole, 227-248.
\nAnti Saar.\u00a0<\/strong>K\u00f5rendid. \u00d6kokriitiline ekskurss looduskirjandusse, 249-271.
\nAndreas Ventsel<\/strong>,\u00a0Liina Kanger<\/strong>,\u00a0Silver Rattasepp<\/strong>,\u00a0Silvi Salupere.<\/strong>\u00a0Teun A. van Dijki “Ideoloogia” neljast vaatevinklist, 272-298.<\/p>\n

Kroonika, 301-321
\nAbstracts, 325-331<\/p>\n

 <\/p>\n

Abstraktid<\/h3>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Semiosf\u00e4\u00e4ri piir<\/strong>
\nLinnar Priim\u00e4gi<\/p>\n

Juri Mihhailovits Lotmani \u201csemiosf\u00e4\u00e4ri\u201d m\u00f5iste tekkis \u201ckollektiivse m\u00e4lu\u201d m\u00f5istest ja kujutab endast \u201c\u201dkultuuri kui niisuguse\u201d mudelit\u201d. Tegu on kontseptsiooniga, mille sisu avaneb v\u00f5rdluses nii Vladimir Ivanovits Vernadski \u201cbiosf\u00e4\u00e4riga\u201d ja Gottfried Wilhelm Leibnizi \u201cmonaadide maailmaga\u201d kui ka Parmenidese \u201colemise\u201d, Georg Cantori \u201ctransfiniitse arvu\u201d mudeliga, Benoit Mandelbroti fraktalite-geomeetriaga ning Johann Wolfgang von Goethe \u201cmorfoloogiaga\u201d. Nendest analoogiatest kokku selgub J. M. Lotmani mudeli \u201crangus, rikkus\u201d ja \u201ct\u00f6\u00f6tavus\u201d.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad\u00a0<\/strong>: semiosf\u00e4\u00e4r, kollektiivne m\u00e4lu, Juri Lotman, biosf\u00e4\u00e4r, Vladimir Vernadski, monaad, Gottfried Wilhelm Leibniz, olemine, Parmenides, transfiniitne arv, Georg Cantor, fraktal, Benoit Mandelbrot, morfoloogia, Johann Wolfgang von Goethe<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Eneseloome utoopilises eksotitsismis: Abdul Mati Klarweini \u201cMilk N\u2019 Honey\u201d<\/strong>
\nBerk Vaher<\/p>\n

Inspireerituna akadeemilise huvi kasvust eksotitsismi suhtes l\u00e4htub artikkel m\u00f5ningatest ainevalla teoreetilistest \u00f5igeksm\u00f5istmistest, keskendudes selle aspektidele romantilis-modernistliku kunstniku \u00fclimas eneseloomeaktis l\u00e4bi Teise. Rahuldumata (suuresti l\u00e4\u00e4nestatud) tegelike eksootiliste kultuuridega, loob eksoot omaenda h\u00fcbriidse m\u00e4rgis\u00fcsteemi, milles mitmesuguste eksootiliste kultuuride elemendid segunevad, et lahendada v\u00f5istlevate identiteetide \u00fclek\u00fcllus ning kehtestada \u00fclimuslik ja k\u00f5ikeh\u00f5lmav identiteet. Kunstnik Abdul Mati Klarwein on selle praktika keerukas ja p\u00f5nev n\u00e4ide. Tema esteetiline ja spirituaalne utoopilis-eksootilise eneseloome akt raamatus \u201cMilk N\u2019 Honey\u201d (1973) on sisuliselt vana ja uue Testamendi radikaalne \u00fcmberkirjutus, mis k\u00e4tkeb pilte tema enda kujundatud Alephi p\u00fchamu nimelisest kabelist ning tekste, milles p\u00f5imuvad mustanahaliste sl\u00e4ng ja juudi huumor. Ma v\u00e4idan, et oleks l\u00fchin\u00e4gelik k\u00e4sitada Klarweini postkolonialistlikus v\u00f5tmes, pelga valge \u201cnegrofiili\u201d v\u00f5i \u201corientalistina\u201d, kes sobrab eksootilistes kultuurides oma kunstnikukarj\u00e4\u00e4ri eduks; evides keerukat etnilist tausta araabias\u00f5bralikust saksa-juudi perekonnast, sai ta oma hariduse Pariisi avangardis ning leidis m\u00f5istvaima kultuurilise konteksti afroameerika\u00a0astro-black<\/em>\u00a0vaimsuse utoopilises eksotitsismis.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad:\u00a0<\/strong>eksotitsism, kunst, kirjandus, kontrakultuur, m\u00fcstitsism<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

\u00d6kosemiootilise anal\u00fc\u00fcsi perspektiivid: loodusteksti m\u00f5iste<\/strong>
\nTimo Maran<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on \u00f6kosemiootika edendamine praktilise anal\u00fc\u00fcsimeetodi suunas. Selleks tutvustatakse esmalt t\u00e4henduse ja konteksti seost kui semiootikas immanentselt sisalduvat v\u00f5imalust \u00f6koloogiliseks vaateks. Seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsitakse erinevaid perspektiive \u00f6kosemiootikas, kirjeldades bioloogilist ja kultuurilist \u00f6kosemiootikat ning lugedes kriitiliselt W. N\u00f6thi ja K. Kulli k\u00e4sitlusi. Autor r\u00f5hutab vajadust kombineerida neid \u00f6kosemiootilisi l\u00e4henemisi viisil, et tekkiv s\u00fcntees arvestaks \u00fchtaegu nii looduse enda semiootilisust kui suudaks ka anal\u00fc\u00fcsida looduse kujutamist kirjutatud tekstides. Selle eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks tutvustatakse loodusteksti mudelit, mis \u00fchendab kahte t\u00e4hendusseoste l\u00e4bi seotud osapoolt \u2013 kirjutatud teksti ja looduskeskkonda. Loodusteksti kontseptsiooni toetuseks tutvustatakse Tartu-Moskva koolkonna semiootikute jt autorite tekstik\u00e4sitlusi, mis on piisavalt avarad h\u00f5lmamaks peale inimeste ka teiste elusolendite semiootilist aktiivsust ja keskkonnaloomet. Loodusteksti kontseptsioon v\u00f5imaldab looduskirjandust m\u00e4\u00e4ratleda kui inimese jaoks v\u00f5\u00f5rsemiootilise sf\u00e4\u00e4ri s\u00f5nastatud esteetilist tunnustust. Samuti lubab loodusteksti m\u00f5iste selgitada looduskirjanduse marginaalsust, p\u00f5hjendades seda kahe eri tekstit\u00fc\u00fcbi interpretatsioonivajadusega. Artikli l\u00f5pus esitatakse praktilise \u00f6kosemiootilise anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4htekohad, mis keskenduvad looduskeskkonna ja kirjutatud teksti seostele, looduse valikulisele kujutamisele ning tekstis esitatud v\u00f5imalustele loodusega suhtlemiseks ja suhestumiseks. Viimase raames p\u00fc\u00fcab \u00f6kosemiootiline anal\u00fc\u00fcs tuvastada looduskirjanduse autori kehalisust, looduskogemuse konkreetsust, keskkonnaga suhestumiseks kasutatud tajuv\u00f5imalusi jt zoosemiootilise modelleerimise j\u00e4lgi looduskirjanduses.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong>\u00a0kontekst, looduskirjandus, loodustekst, tekst, zoosemiootiline modelleerimine, \u00f6kosemiootika, \u00f6kosemiootiline anal\u00fc\u00fcs<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Looduskirjanduse m\u00e4\u00e4ratlus<\/strong>
\nKadri T\u00fc\u00fcr<\/p>\n

\u00d6kokriitika kirjandusteaduslikku uurimisvalda esindavates uurimustes on m\u00f5istet \u2018looduskirjandus\u2019 kasutatud enamasti niisuguste tekstide kohta, mis on kirjutatud esseistlikus proosavormis, sisaldavad loodusteaduslikku informatsiooni ning teksti autori kui kodaniku eetilisi t\u00f5ekspidamisi meid \u00fcmbritseva looduskeskkonna suhtes. Looduskirjandust peetakse selle uurijate seas selgelt \u00e4ratuntavaks, mingite \u00fcldiselt aktsepteeritud n\u00f5uete j\u00e4rgi kirjutatud tekstikogumiks, mist\u00f5ttu selle t\u00e4histamiseks kasutavad ingliskeelsed uurijad valdavalt terminit \u2018zhanr\u2019.<\/p>\n

Artikli p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on eesti looduskirjanduse n\u00e4itel selgitada, kuiv\u00f5rd need tekstid kannavad sarnaseid vormilisi omadusi. Vorm on zhanri m\u00e4\u00e4ratlemisel oluline seet\u00f5ttu, et mingi kindlat t\u00fc\u00fcpi, kergesti \u00e4ratuntava vormi kinnistumisega suureneb automatism antud tekstit\u00fc\u00fcbi vastuv\u00f5tmisel, s.t informatsiooni hulk, mida lugeja saab ainu\u00fcksi kindla vormi \u00e4ratundmise kaudu.<\/p>\n

Kui ajalooliselt on zhanriteooria olnud normatiivsusele suunatud, siis t\u00e4nap\u00e4eval on enam levinud zhanri k\u00e4sitlemine d\u00fcnaamilise ja dialoogilise n\u00e4htusena, mille \u00e4ratundmine v\u00f5rsub lugejate ootustest, parasjagu kehtivast kaanonist ning tekste \u00fcmbritsevast \u00fcldisest kultuurisituatsioonist. Eesti looduskirjandust v\u00f5ib vaadelda ka kui peavoolu kirjandusega paralleelselt kulgevat allkirjandust. Tuues v\u00e4lja eesti looduskirjandusele omaseid tunnusjooni, v\u00f5ib neid \u00fcldisemalt grupeerides osutada, et looduskirjanduse tuumala kujuneb teadus-, ilu- ja tarbekirjanduse \u00e4\u00e4realade kattuvast osast.<\/p>\n

Defineerides \u00fcmber teatud t\u00fc\u00fcpi perifeersed n\u00e4htused, k\u00e4esoleval juhul loodusest k\u00f5nelevad tekstid, hoopis uue keskme \u2013 looduskirjanduse \u2013 suhtes, muutuvad nad \u00fchest k\u00fcljest n\u00e4htavamaks kui seni, teisalt aga kaotavad kindlasti ka osa oma piiripealsest semiootilisest aktiivsusest. Seet\u00f5ttu peaksimegi looduskirjandust m\u00e4\u00e4ratlevat mudelit kujutama d\u00fcnaamilisena, mitmesuguste nihete kombinatsioonina, mitte aga uurijat ahistava valmis raamistikuna.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: looduskirjandus, kirjandus\u00f6koloogia, zhanr, allkirjandus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

V\u00f5im s\u00fcsteemis kui semiootiline probleem (uue meedia n\u00e4itel)<\/strong>
\nIndrek Ibrus<\/p>\n

Artikkel tegeleb k\u00fcsimusega, mil m\u00e4\u00e4ral peaks v\u00f5im ning selle avaldumine \u00fchiskonna erisugustes s\u00fcsteemsetes alajaotustes olema semiootika jaoks huvipakkuv teema. Esmalt n\u00e4idatakse, kuidas v\u00f5im, v\u00e4ljendugu see siis majandusliku v\u00f5i poliitilise v\u00f5imuna v\u00f5i hoopis \u00f5igusj\u00f5una, m\u00f5jutab t\u00e4nap\u00e4eval otseselt v\u00e4rskete (tehnoloogia-intensiivsete) meediaformaatide arengut. Samas demonstreeritakse ka seniste v\u00f5imustruktuuride, \u00fchiskonnas meediaobjektidega tegelevate v\u00e4ljakujunenud s\u00fcsteemsete alajaotuste sisemist segadust, nende m\u00f5ningast delegitimatsiooni s\u00fcveneva meediamuutuse ajastul. Artikkel n\u00e4itab, kuidas n\u00fc\u00fcdisaegse meediakonvergentsi tingimustes on mitmed seni suhteliselt eraldi seisnud \u00fchiskondlikud alls\u00fcsteemid nagu tehnoloogia, kunst v\u00f5i majandus sunnitud uute meediaformaatide loomiseks ja haldamiseks aina tihenevasse dialoogi ning sestap ka hoopis uutesse v\u00f5imuvahekordadesse. See dialoogiline praktika toodab korraga nii uusi kreoliseerunud sotsiaalseid s\u00fcsteeme kui ka nende hallatavaid semiootilisi objektkeeli \u2013 meediaformaate. Artikkel k\u00fcsib, kuidas on selline mitmekesine dialoogiline praktika ning komplekssed v\u00f5imuvahekorrad anal\u00fc\u00fcsitavad olemasolevate semiootikateooria vahenditega. Keskendudes seejuures Lotmani \u201cd\u00fcnaamiliste s\u00fcsteemide semiootikale\u201d, uurib artikkel, mida oleks antud l\u00e4henemisel \u00f5ppida v\u00f5imuk\u00fcsimuse vaatlemisel teistelt, samuti olemuslikult s\u00fcsteemiteoreetilistelt evolutsioonik\u00e4sitlustelt, mis oma distsiplinaarsest perspektiivist meediaobjektide arenguga metakeeleliselt suhestuvad. V\u00f5rdlusaluseks v\u00f5etakse seejuures ennek\u00f5ike Niklas Luhmanni sotsiaalsete s\u00fcsteemide teooria, kuid ka Schumpeteri traditsioonis t\u00f6\u00f6tavad innovatsiooniuuringud. V\u00f5ttes n\u00e4itena aluseks praegused arengud mobiilimeedia vallast, osutab artikkel Lotmani tuuma ja perifeeria d\u00fcnaamikamudelisse sissekirjutatud v\u00f5imuteooria lihtsustatud rakendamise puudustele ning otsib v\u00f5imalusi nende v\u00e4ltimiseks Luhmanni ja Michel Foucault\u2019 v\u00f5imuteooriate abiga. V\u00f5imaliku lahendusena pakub artikkel v\u00e4lja s\u00fcsteemidevahelise dialoogilise kontrolli kontseptsiooni.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00f5im, meedia evolutsioon, dialoogiline kontroll, interdistsiplinaarsus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Luulest ja luuletajast t\u00e4nap\u00e4eva eesti teatrilaval: \u201cJohannese passioon\u201d<\/strong>
\nKatre V\u00e4li<\/p>\n

Luulelavastus on v\u00f5rdlemisi harvaesinev \u017eanr teatrimaastikul ning suhteliselt v\u00e4heuuritud valdkond nii Eesti kontekstis kui ka laiemalt. Siinne artikkel vaatleb luule esitamist ja luuletajate eluloo kujutamist laval. Olulisteks m\u00e4rks\u00f5nadeks on h\u00e4\u00e4l, suulisus, rolliloome, luule- ja draamateksti tunnused ning luulelavastuse omadused. Luulelavastuse uurimine eeldab erinevate distsipliinide kasutamist, nt folkloristika, kirjandusteadus ja draamateooria.<\/p>\n

Artikli keskseks objektiks on Rakvere Teatri \u201cJohannese passioon\u201d. Lavastuse peategelasteks on kolm eesti tuntud meesluuletajat Juhan Liiv, Juhan Smuul ja Juhan Viiding v\u00f5i kolm nimetut meest, kes esitavad kirjanike luuleloomingut. Peamiseks k\u00fcsimuseks on, kas n\u00e4itlejate k\u00e4itumise, v\u00e4limuse ja k\u00f5nemaneeri m\u00e4\u00e4rab luuletekstide sisu v\u00f5i kehastuvad nad (alateadlikult?) pigem vastavateks luuletajateks. Nii n\u00e4itlejad kui vaatajad\/kuulajad on paratamatult m\u00f5jutatud stereot\u00fc\u00fcpidest (kooli\u00f5pikute, tekstianal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal) kirjanike elulugude kohta. K\u00f5rvutamaks stereot\u00fc\u00fcpe ja kirjanikke kui tavainimesi, on artikli tarbeks lisateavet kogutud luuletajate p\u00e4evikutest, kirjadest, esseistikast ning \u00fchiskondliku tegevuse kajastustest.<\/p>\n

V\u00f5rdluseks tuuakse n\u00e4iteid erinevates Eesti teatrites 21. sajandil etendunud eesti luuletajatele p\u00fchendatud (Under, Tuglas, Smuul jt) lavastustest. Nende puhul uuritakse, kas luulelavastus tugineb pigem luuletaja biograafia seikadele ja kui tihedalt on need seostatud\/seostatavad loominguga. \u00dcldistavalt v\u00f5ib mainida, et luuletajat n\u00e4hakse t\u00e4nap\u00e4eva teatris pigem traagilise tegelaskujuna ning lavastajad kasutavad \u00e4ra loomingus eeldatavalt kajastuvat \u00f5nnetut elulugu. Oma osa m\u00e4ngib luulelavastuste isikukesksuses luule kui personaalse enesev\u00e4ljenduse intiimne olemus<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: luulelavastus, stereot\u00fc\u00fcp, biograafia, eesti luule(tajad), suulisus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Koha ajalisusest<\/strong>
\nTiit Remm<\/p>\n

Ajaline m\u00f5testamine on \u00fcks osa \u00fcmbritseva ruumi m\u00f5testamisest. Artikkel keskendub kohale kui \u00fchele paljudest ruumikontseptsioonidest, ning \u201ckoha\u201d ajalisele m\u00f5testamisele. Kohak\u00e4sitlused tegelevad erinevate aspektidega \u2013 kogemus, sotsiaalsus, f\u00fc\u00fcsiline ruum -, mis on aluseks ka koha ajalisuse konstrueerimisel. Kirjeldades kohta \u201cruumilise semioosi tekstina\u201d, ilmneb erinevate k\u00e4sitluste struktuurne \u00fchtsus. Koht on seotud teiste ruumikontseptsioonidega ning erinevate kohak\u00e4sitluste ajalisuse seostatavuse k\u00f5rval muutub oluliseks k\u00fcsimus koha ajalisuse seostatavusest teiste ruumikontseptsioonide ajalise m\u00f5testamisega.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: koht, aeg ja ruum, ruumisemiootika<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

\u201cPiiririigi\u201d ruumiline aeg<\/strong>
\nMaris Saar<\/p>\n

Alates Emil Tode \u201cPiiririigi\u201d ilmumisest 1993. aasta l\u00f5pul on romaan olnud lugematu arvu kriitiliste k\u00e4sitluste objektiks, l\u00fchikokkuv\u00f5tetest kuni bakalaureuset\u00f6\u00f6deni. Esile on t\u00f5stetud romaani s\u00e4ravalt poeetilist stiili ja innovatiivsust, aga ka provotseerivaid teemavalikuid.<\/p>\n

Jutustamine esitub \u201cPiiririigis\u201d kirjadest, mida jutustaja kirjutab oma (v\u00f5ib-olla v\u00e4ljam\u00f5eldud) adressaadile. Tekstis eristuvad peategelane, kellega toimunust tagantj\u00e4rele kirjutatakse, ning jutustaja, kes m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcndmusi meenutab ja nende \u00fcle arutleb. Teksti s\u00fc\u017eee moodustub stseenidest, mille kronoloogiline j\u00e4rjestus ja p\u00f5hjuslikud seosed j\u00e4\u00e4vad lugejale esitamata. Jutustamine liigub tagasi erinevate ajaperioodide juurde peategelase elus, kuid stseenid \u00fchenduvad mitte ajaliste, vaid ruumiliste elementide kaudu ja v\u00f5ivad \u00fchest ajast ja kohast teise liikuda vaid peategelase seoste l\u00e4bi, kuiv\u00f5rd m\u00e4lu ei pruugi kronoloogilisele j\u00e4rjestusele alluda. Sellele vastavalt on keeruline romaani anal\u00fc\u00fcsida klassikaliste narratoloogiliste meetodite abil: \u201cPiiririigis\u201d praktiliselt puudub stabiilne ajaline telg, mille suhtes jutustamine ajast h\u00e4lbiks, ja mis v\u00f5imaldaks romaani narratiivi anakroonilisust j\u00e4lgida. Selline pihustatus v\u00f5imaldab \u201cPiiririigi\u201d aega vaadelda postmodernistlikuna v\u00f5i m\u00fc\u00fcdilisena.<\/p>\n

Ruum on seega \u201cPiiririigi\u201d poeetikas v\u00e4ga olulisel kohal. \u201cPiiririigi\u201d toad, nende akendest avanevad vaated ja nende loodavad m\u00f5tisklused ning unelemised eristuvad k\u00f5ik isesuguste olemisviisidena. Nendes eristuv tsentraalsustunnetus loob turvalisuse, suletuse ja maailmast eraldatuse tunde. \u201cPiiririigi\u201d maailm moodustub pigem ruumilistest kui ajalistest suurustest. Individuaalse taju allumatus kronoloogilisele korrastusele muudab romaani tegevustiku raskesti fikseeritavaks, samas aga kujundab teksti pigem selles looduv maailm kui kirjeldatavad s\u00fcndmused.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: postmodernistlik aeg, retrospektiivne minajutustus, ruum, narratiivis, ruumipoeetika<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Mis teeb taimest ravimtaime?<\/strong>
\nRenata S\u00f5ukand<\/p>\n

Eesti rahvameditsiini potentsiaalsed ravimtaimed moodustavad \u00fche kolmandiku kogu kohalikust taimestikust. K\u00e4esolev artikkel otsib vastust k\u00fcsimusele, miks just osa taimi on osutunud valituks. Anal\u00fc\u00fcsi aluseks on eesti folkloristi ja keeleteadlase Jakob Hurda 1888. aasta \u00fcleskutsele vastuseks tulnud taimravi k\u00e4sitlevate tekstide kogu. Anal\u00fc\u00fcsimeetodina rakendatakse k\u00f5igepealt soome folkloristi Ilmari Mannineni esitatud eesti rahvameditsiini kolmikjaotust \u2013 ravimi kasutust m\u00f5jutavad selle sarnasus haigusega, kasvukoha ja haiguse vaheline seos ja kangus (tugevus v\u00f5rreldes haigusega). Paraku sobib selline jaotus iseloomustama vaid alla poole eesti rahvameditsiini taimravi tekstidest. Samas, I. Mannineni kaks esimest kategooriat kattuvad p\u00f5him\u00f5tteliselt Ameerika semiootiku Charles Sanders Peirce’i kolmikjaotuse esimese kahe suurusega (p\u00e4ritolu = indeksiaalne seos ja sarnasus = ikooniline seos) ja kolmas kategooria mahub s\u00fcmbolilise seose hulka. Ch. S. Peirce\u2019i s\u00fcmboliline seos v\u00f5imaldab kolmandasse kategooriasse liigitada k\u00f5ik taimed, mis on sattunud (v\u00f5i j\u00e4\u00e4nud) kasutusesse teatud omaduste t\u00f5ttu, mis viitavad mitte haigusele v\u00f5i selle p\u00e4ritolule endale, vaid muule j\u00f5ule. Sellesse kategooriasse kuuluvad taimenimetused, mis viitavad taime kasutusele kindlate haiguste v\u00f5i organite raviks, aga ka tekstid, milles kirjeldatud toiming ei taga taime bioaktiivse toime v\u00e4ljendamiseks piisavat kontakti ravitava kohaga. Anal\u00fc\u00fcsile tuginedes v\u00f5ib v\u00e4ita, et erinevalt I. Mannineni kirjeldusest toetub 19. sajandi eesti taimravi pigem taimega seotud kultuurilistele arusaamadele kui arvestab taime p\u00e4ritolu v\u00f5i taime sarnasust haigusega.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Eesti rahvameditsiin, ravimtaimed, seos haiguse ja taime vahel, taimenimetus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Karl Ristikivi \u201cP\u00f5leva lipu\u201d leitmotiividest<\/strong><\/p>\n

Eva Lepik<\/p>\n

Artiklis v\u00f5etakse vaatluse alla Ristikivi ajalooliste romaanide ts\u00fckli avateose leitmotiiviline \u00fclesehitus. Anal\u00fc\u00fcsi aluseks on Boriss Gasparovi meetod, nn m\u00f5tteline induktsioon, mis l\u00e4htub teksti kahetisest loomusest (tekst kui hermeetiline terviklik artefakt ja samas kultuurikogemuse ja kultuurim\u00e4lu avatud, voolava kontiinuumi akumulaator) ning kujutab endast teksti erinevatele tasanditele kuuluvate m\u00f5tteliste komponentide seostamist ning nende funktsioonide selgitamist kunstilise terviku loomises. \u00dchtlasi eeldab meetod avatud j\u00e4rgnemist motiivilise arengu loogikale, indutseeruvate t\u00e4henduste fikseerimist, et n\u00e4idata motiivide p\u00f5imumist ning positsioone teose semantilistes konfiguratsioonides. Artiklis k\u00e4sitletakse \u201cP\u00f5leva lipu\u201d m\u00fc\u00fcdilist alusp\u00f5hja ning varjatud t\u00e4henduskihte, mis tekivad romaanis ajalooliste s\u00fcndmuste projitseerimisel piibellikule taustale (vana testamendi kuningate lood ja Kristuse kannatuslugu), axis mundi motiivi ja selle transformatsioonide (puu, m\u00e4gi, tempel) rolli teose struktuuris, ning lindude ja teisikute motiivi.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Karl Ristikivi, ajalooliste romaanide ts\u00fckkel, m\u00fc\u00fcdilisus, motiivianal\u00fc\u00fcs<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Kultuur kui draama I<\/strong><\/p>\n

Ester V\u00f5su<\/p>\n

Draama (n\u00e4idendi) ja elu (sotsiaalkultuuriliste n\u00e4htuste) populaarne metafoorne v\u00f5rdlus on l\u00e4\u00e4ne m\u00f5tteloos pika traditsiooniga, moodustades osa laiemast, theatrum mundi ideest. Draama kui \u201cjuurmetafoori\u201d heuristiline potentsiaal on k\u00f6itnud aga ka paljusid 20. sajandi teise poole sotsiaalteadlasi. Artikli esimene osa keskendubki draama m\u00f5istev\u00e4lja kriitilis-v\u00f5rdlevale anal\u00fc\u00fcsile teatriteoorias ja sotsiaalteadustes alates m\u00f6\u00f6dunud sajandi keskpaigast. Eesm\u00e4rgiks on anda \u00fclevaade draama kui sotsiaalteadusliku analoogia geneesist ja varieeruvusest erinevates distsipliinides, traditsioonides ja eri autorite t\u00f6\u00f6des ning sellega korrelatsioonis olevatest muutustest kultuurin\u00e4htuste m\u00f5testamisel. Artikli teine osa on p\u00fchendatud kahe olulise vastandliku draama-analoogiat rakendava suuna p\u00f5hjalikumale anal\u00fc\u00fcsile. Esimene neist, kultuuriantropoloogia, k\u00e4sitab \u201csotsiaalse draama\u201d (Victor Turner) mudeli kaudu eesk\u00e4tt kultuuri mitteargiseid, erilisi s\u00fcndmusi, sidudes draama rituaalide, traditsioonide, liminaalsete faaside, konfliktide ja kriisidega. Siin on r\u00f5huasetus dramaatikal, erakordsetel kultuurikogemustel, milles joonistuvad reljeefselt v\u00e4lja kollektiivses teadvuses \u201ckirjutatud\u201d stsenaariumid otsekui trag\u00f6\u00f6dia indiviidi\u00fclesed j\u00f5ud, mis suunavad \u00fcksikisikute k\u00e4itumist. Teine, sotsioloogiast p\u00e4rit suund, ei paku niiv\u00f5rd konkreetset mudelit kuiv\u00f5rd dramaturgilist perspektiivi (Erving Goffman) inimeste sotsiaalse interaktsiooni m\u00f5testamiseks. Indiviidide igap\u00e4evast sotsiaalsete rollide etendamist k\u00e4sitatakse kui aktiivset enesedramaturgiat, milles on \u00fchtlasi m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega vastasm\u00f5jusuhted teiste sotsiaalsete tegutsejatega. Draama on viimasest aspektist vaadelduna eesk\u00e4tt kognitiivne strateegia, mis aitab meil igap\u00e4evases sotsiaalses suhtluses hakkama saada, oma eri rollide v\u00f5rgustikust koosnevat mina kujundada ja teisi m\u00f5ista.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong>\u00a0draama, analoogia, sotsiaalteadused, Victor Turner, sotsiaalne draama, Erving Goffman, dramaturgiline koolkond, sotsiaalsed rollid<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica neljandas numbris on vaatluse all mitmesugused semiootilised s\u00fcsteemid, nende \u00fclesehitus ja suhted kon- tekstiga, t\u00e4helepanu fookuses on …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":245,"parent":41,"menu_order":65,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-115","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/115","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/115\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":685,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/115\/revisions\/685"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/245"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}