{"id":117,"date":"2017-02-13T23:53:06","date_gmt":"2017-02-13T21:53:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=117"},"modified":"2025-01-30T10:32:47","modified_gmt":"2025-01-30T08:32:47","slug":"acta-semiotica-estica-v","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-v\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA V, 2008"},"content":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica<\/em> viies number on juba harjumusp\u00e4raselt mitmekesine nii teemade kui ka autorite poolest. \u00dchiste kaane vahel on nii alles oma esimese artikliga valmis saanud noorautorid kui juba tunnustatud \u201cvanad tegijad\u201d.\u00a0Acta Semiotica Estica<\/em> viienda numbri avab kolme autori (Maria-Kristiina Lotman<\/strong>,\u00a0Mihhail Lotman<\/strong>,\u00a0Rebekka Lotman<\/strong>) \u00fchist\u00f6\u00f6 autometakirjeldusest eesti luules.\u00a0Anti Randviir<\/strong>,\u00a0Linnar Priim\u00e4gi<\/strong>\u00a0ja\u00a0Priit P\u00f5hjala<\/strong>\u00a0tegelevad oma artiklites Tartu-Moskva koolkonna ajaloo, kontseptsioonide ja m\u00f5istete selgitamisega. Mitu autorit (Berk Vaher<\/strong>,\u00a0Leenu Nigu<\/strong>,\u00a0Viivian J\u00f5emets<\/strong>) kirjutavad keha ja kehalisusega seotud teemadel, t\u00e4helepanu p\u00e4lvib draamakunsti ja -teooriaga seonduv (Katre V\u00e4li<\/strong>,\u00a0Ester V\u00f5su<\/strong>\u00a0artiklid).\u00a0Ants Oras<\/strong>e tegevusele Shakespeare\u2019i tutvustajana Eestis on p\u00fchendatud\u00a0Evelin Banhard<\/strong>i artikkel.\u00a0Anu Haamer<\/strong>i artikkel tegeleb ruumisemiootikaga, t\u00e4psemini nimetamisprotsessiga linnaruumis.\u00a0Silver Rattasepp<\/strong>lahkab inimeste ja loomade v\u00f5rdlemises peituvaid k\u00fcsitavusi ja vastuolusid.
\nRubriik “M\u00e4rkamisi” sisaldab Tartu-Moskva koolkonna \u00fche rajaja\u00a0Vladimir Ivanov<\/strong>i m\u00f5tteid semiootika piiridest,\u00a0Robert Godel<\/strong>i \u00fclevaadet Genfi saussure\u2019likust koolkonnast ja koolkonna liikmete\u00a0Albert Sechehaye<\/strong>,\u00a0Charles Bally<\/strong>\u00a0ja\u00a0Henri Frei<\/strong>\u00a0artiklit m\u00e4rgi arbitraarsusest. Samast rubriigist leiame ka\u00a0Elo Liivi<\/strong>\u00a0m\u00f5tiskluse eseme kodu ehk inimesega seotud asjade ja nende hoiukohtade \u00fcle. Acta Semiotica Estica<\/em> V sisaldab ka juba traditsioonilist \u00fclevaadet eelmise aasta semiootika-alastest s\u00fcndmustest.<\/p>\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste ja Silvi Salupere
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus: Rauno Thomas Moss
\n301 lehek\u00fclge
\nEesti Semiootika Selts, 2008<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

SIsukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na, 7-10
\nMaria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman\u00a0\u00a0<\/strong>– Autometakirjeldus eesti luules I, 11-34 [abstrakt<\/a>]
\nAnti Randviir\u00a0<\/strong>– Ruumisemiootikast Tartu-Moskva kultuurisemiootikas. Semiootiline subjekt, 35-62 [abstrakt<\/a>]
\nAnu Haamer\u00a0<\/strong>– Nimetamisest linnas: protsess ja selle tasandid, 63-74 [abstrakt<\/a>]
\nLinnar Priim\u00e4gi<\/strong>\u00a0– Veel kord m\u00f5istetest “kuulsus” ja “au” (kujutavkunsti ainese p\u00f5hjal), 75-82 [abstrakt<\/a>]
\nPriit P\u00f5hjala<\/strong>\u00a0– Loomulik keel kui primaarne modelleeriv s\u00fcsteem. \u00dche m\u00f5iste elulugu, 83-96 [abstrakt<\/a>]
\nBerk Vaher<\/strong>\u00a0– Eksootilise keha kriitiline tegusus modernismis ja postmodernismis: Josephine Baker ja Grace Jones semiograafilises perspektiivis, 97-125 [abstrakt<\/a>]
\nLeenu Nigu<\/strong>\u00a0– Ihu m\u00e4rgid: tantsulava semiootika ja fenomenoloogia kohtumispaigana, 126-145 [abstrakt<\/a>]
\nViivian J\u00f5emets\u00a0<\/strong>– Kehast ja ratsionaalsusest vokaalses keeleta v\u00e4ljenduses, 146-162 [abstrakt<\/a>]
\nKatre V\u00e4li<\/strong>\u00a0– M\u00e4ngud h\u00e4\u00e4lte ja piltidega Ernst Enno isikuloo p\u00f5hjal, 163-180 [abstrakt<\/a>]
\nEvelin Banhard<\/strong>\u00a0– Ants Oras ja eesti Shakespeare\u2019i-kultuur, 181-194 [abstrakt<\/a>]
\nSilver Rattasepp<\/strong>\u00a0– Kuidas (mitte) v\u00f5rrelda inimesi ja loomi, 195-206[abstrakt<\/a>]
\nEster V\u00f5su<\/strong>\u00a0– Kultuur kui draama II, 207-235<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nVladimir V. Ivanov<\/strong>. K\u00fcsimused arutlemiseks teemal “Semiootika piirid”, 239-241
\nRobert Godel<\/strong>. Genfi saussure’lik koolkond, 242-248
\nAlbert Seshehaye<\/strong>,\u00a0Charles Bally<\/strong>,\u00a0Henri Frei<\/strong>. M\u00e4rgi arbitraarsuse poole, 249-252
\nElo Liiv<\/strong>. Ese-me kodu, 253-267<\/p>\n

Kroonika, 271-291
\nAbstracts, 295-301<\/p>\n

 <\/p>\n

Abstraktid<\/h3>\n

<\/a><\/p>\n

Autometakirjeldus eesti luules I<\/strong>
\nMaria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on s\u00fcstematiseerida m\u00e4rgilisi mehhanisme eesti kunstluules. Eraldi k\u00e4sitlemist leiavad need vormid, mida Roman Timent\u0161ik nimetab autometakirjeldavateks (1975). Uurimisobjektiks on kogu eesti luule alates Kristjan Jaak Petersonist ja l\u00f5petades t\u00e4nap\u00e4evaste autoritega. Lausanal\u00fc\u00fcs on tehtud 19. sajandi l\u00f5pu \u2013 20. sajandi alguse autorite p\u00f5hjal, samuti 20. sajandi l\u00f5pust, pisteliselt on k\u00e4sitletud ka 1930.\u20131960. aastate tekste. Artikli esimene osa k\u00e4sitleb autometapoeetilisust eesti v\u00e4rsi graafikas.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00e4rsi\u00f5petus, autometakirjeldus, eesti v\u00e4rss, semiootika, v\u00e4rsigraafika<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Ruumisemiootikast Tartu-Moskva kultuurisemiootikas. Semiootiline subjekt.<\/strong>
\nAnti Randviir<\/p>\n

Artiklis vaadeldakse Tartu\u2013Moskva semiootikakoolkonna arengut tekstiana\u00acl\u00fc\u00fcsist ruumiliste semiootiliste \u00fcksuste uurimiseni (viimastest tuntumaid on semiosf\u00e4\u00e4r). Samas p\u00fc\u00fctakse n\u00e4idata, et Tartu\u2013Moskva semiootikas on olnud nt \u201ckultuuri\u201d ja \u201cruumi\u201d n\u00e4ol tegemist selliste m\u00f5istetega, millele nt \u201csemiosf\u00e4\u00e4r\u201d juurde ei panusta. Uuritakse v\u00f5imalusi \u00fchendada Uexk\u00fclli ja Lotmani baasm\u00f5isted (Eesti semiootika alustaladena) Tartu\u2013Moskva koolkonna kultuuri- ja ruumik\u00e4siteluga \u201csemiootilise subjekti\u201d kaudu. Seesugune l\u00e4henemine v\u00f5imaldab n\u00e4ha alles viimasel k\u00fcmnendil t\u00e4htsustunud transdistsiplinaarsust juba Tartu\u2013Moskva algkontseptsioonides, mis avaldusid \u201ckultuuri\u201d ja \u201cruumi\u201d s\u00fcmbiootilises kasutamises.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: ruum, semiosf\u00e4\u00e4r, semiootiline subjekt, transdistsiplinaarne kultuurisemiootika, semiootilise ruumilisus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Nimetamisest linnas: protsess ja selle tasandid<\/strong>
\nAnu Haamer<\/p>\n

Artiklis vaadeldakse nimeloomet linnaruumis H. Lefebvre\u2019i sotsiaalse ruumiproduktsiooni teooria valguses. Kolm ruumiproduktsiooni tasandit (tajutud, kujutletud ja elatud ruum) v\u00f5imaldavad erinevalt nendel tasanditel toimuvat kommunikatsiooni ning seel\u00e4bi m\u00f5jutavad ka nendel tasanditel aset leidvat nimeloomet. Vaatluse all on erinevused, mis avalduvad nimetamise protsessis, kus on kasutusel nii h\u00fc\u00fcdnimed, ametlikud nimed kui ka lihtsalt nimetused, mis oma vormilt ei pruugi olla nimed. Anal\u00fc\u00fcsitakse ruumi\/nimeloometasandite omavahelist suhet ning nimetamise protsessiga kaasnevat v\u00f5imalikku ajalist j\u00e4rgnevust. Eraldi on vaatluse all sotsiaalsetest rollidest tulenev eristus nimeloome tasandite vahel ning nende tasandite v\u00f5imalik samaaegsus.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: ruum, ruumiproduktsioon, Henri Lefebvre, nimi, nimetamine<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Veel kord m\u00f5istetest \u201ckuulsus\u201d ja \u201cau\u201d (kujutavkunsti ainese p\u00f5hjal)<\/strong>
\nLinnar Priim\u00e4gi<\/p>\n

1967\u20131971 v\u00e4ltas J. M. Lotmani ja A. A. Zimini teaduslik diskussioon m\u00f5istete \u201cau\u201d ja \u201ckuulsus\u201d \u00fcle \u2014 algul vanavene tekstides, seej\u00e4rel r\u00fc\u00fctlikultuuris \u00fcldse. Neid m\u00f5isteid k\u00e4sitas A. A. Zimin kinnisv\u00e4ljendina \u201cau ja kuulsus\u201d, J. M. Lotman aga kultuurisemiootiliste vastanditena. J. M. Lotmani seisukohti \u00f5igustab ka kujutavkunstiteos \u2014 hauamonument, mis Aphrodisiase linnas Kaarias rajati 20. aastatel e.m.a vabakslastud orjast Rooma kodanikuks saanud \u00fchiskonnategelasele Gaius Julius Zoilosele. Sealse allegoorilise reljeefi vasakul pool on kujutatud C. Julius Zoilost \u201ckuulsuse\u201d, paremal pool aga \u201cau\u201d sf\u00e4\u00e4ris. N\u00f5nda n\u00e4eme friisi keskset tegelast p\u00e4rjatavat kahes eri\u00acnevas maailmas: k\u00f5rges ja madalas, universaalses ja lokaalses.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Juri Lotman, au, kuulsus, Gaius Julius Zoilos, r\u00fc\u00fctlikultuur, hauamonument<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Loomulik keel kui primaarne modelleeriv s\u00fcsteem. \u00dche m\u00f5iste elulugu<\/strong>
\nPriit P\u00f5hjala<\/p>\n

Semiootika p\u00f5hiliseks huviks loomuliku inimkeele uurimisel on selle suhe teistesse m\u00e4rgis\u00fcsteemidesse. Mis on loomuliku keele ja teiste m\u00e4rgis\u00fcsteemide vahelised sarnasused ja erinevused? Kuhu paigutub loomulik keel m\u00e4rgis\u00fcsteemide \u00fcldises hierarhias? Millised on mehhanismid, mis valitsevad loomuliku keele ja teiste m\u00e4rgis\u00fcsteemide vaheliste t\u00f5lkeprotsesside \u00fcle? Just need k\u00fcsimused, olgu siis eksplitsiitselt v\u00f5i implitsiitselt, on keelesemiootiliste arutelude keskmes. Ka Tartu\u2013Moskva kultuurisemiootika koolkonna teooriates on loomuliku keele k\u00e4sitlus eelk\u00f5ige v\u00f5rdlev-suhestav, v\u00f5ib-olla isegi rohkem kui muidu; seda p\u00f5hjusel, et koolkonna semiootikute peat\u00e4helepanu polegi loomulikul keelel, vaid paljudel muudel kultuurilistel v\u00f5i inimtekkelistel m\u00e4rgis\u00fcsteemidel ning esimest vaadeldakse tavaliselt viimastega \u00fcheskoos. V\u00f5rdlevale aspektile viitab ka loomuliku keele kohta kasutatav m\u00f5iste \u201cprimaarne modelleeriv s\u00fcsteem\u201d.<\/p>\n

K\u00e4esolev artikkel on katse jutustada m\u00f5iste \u201cprimaarne modelleeriv s\u00fcsteem\u201d elulugu \u2014 kirjeldada selle teket ja tekkimise v\u00f5imalikke ajendeid ning funktsioneerimist teaduslikus diskursuses kuni k\u00e4esoleva ajani. Lisaks p\u00fc\u00fcan j\u00f5uda otsusele, kuidas peaks sellesse m\u00f5istesse suhtuma n\u00fc\u00fcd, semiootika paisumise ja \u00fcmberhindamise ajaj\u00e4rgul, mis pole j\u00e4tnud puutumata ka antropo- ja lingvotsentrismi kalduvat kultuurisemiootika p\u00e4randit ning muid (strukturalistlikke) vaatenurki, mis on p\u00fc\u00fcdnud t\u00f5estada, et loomulik keel on n-\u00f6 semiootiline matriits nii teadusmetodoloogilises m\u00f5ttes, olles eeskujuks teiste m\u00e4rgis\u00fcsteemide kirjeldamisel, kui ka igap\u00e4evapraktikates, olles enimkasutatav teabe edastamise ja talletamise vahend. Artikli l\u00e4biv r\u00f5hk on m\u00f5iste \u201cprimaarne modelleeriv s\u00fcsteem\u201d retseptsioonil l\u00e4\u00e4ne semiootikute hulgas, sest just nendelt p\u00e4rineb selle m\u00f5iste j\u00e4rjekindlaim kriitika.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: loomulik keel, kultuur, primaarne modelleeriv s\u00fcsteem, sekundaarne modelleeriv s\u00fcsteem, tertsiaarne modelleeriv s\u00fcsteem<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Eksootilise keha kriitiline tegusus modernismis ja postmodernismis: Josephine Baker ja Grace Jones semiograafilises perspektiivis<\/strong>
\nBerk Vaher<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsin artiklis semiograafiliselt (elulugude m\u00e4rgilistele aspektidele keskendudes) modernismiajastu diiva Josephine Bakeri ja tema postmoder\u00acnistliku analoogi Grace Jonesi kuvandeid, k\u00fcsides, millist t\u00e4hendust anda 20. sajandi mentaliteetide kujunemises kehale \u00fcldse ja eksootilisele kehale ise\u00e4ranis; mil m\u00e4\u00e4ral omistada intellektuaalse kaasar\u00e4\u00e4kimise v\u00f5imet artistile, kelle peamiseks loomevahendiks \u2014 kui mitte lausa loominguks endaks \u2014 on eksootilisena tajutav keha. V\u00e4idan, et Josephine Bakeri tants on vaadeldav mitte ainult kehtiva iluideaali avardamisena, vaid terve kineetilise utoopia postuleerimisena, kriitilise vastuseisu kehtestamisena akadeemilisele kehap\u00f5lgusele. Ometi k\u00e4ivad Bakeri kriitilise tegususe \u00fcle endiselt vaidlused; samas kui Jonesi manipulatsioone mustanahalise keha stereot\u00fc\u00fcpidega t\u00f5lgendatakse \u00fchesemalt kriitiliselt tegusaina. Nood t\u00f5lgendused on v\u00f5imaldanud ka Bakeri staatust konstruktiivselt \u00fcmber hinnata.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: eksotitsism, modernism, postmodernism, semiograafia, kehateooria, etenduskunstid, populaarkultuur, rassiuuringud, soouuringud<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Ihu m\u00e4rgid: tantsulava semiootika ja fenomenoloogia kohtumispaigana<\/strong>
\nLeenu Nigu<\/p>\n

Kehaline kohalolu on igasuguse t\u00e4henduslikkuse eeltingimuseks, sellal kui meie kehalised aistingud on juba t\u00e4hendustatud varasemate kultuuriliste kogemuste poolt. K\u00e4esoleva artikli peamine eesm\u00e4rk on vaadelda Tartu\u2013Moskva koolkonna, ise\u00e4ranis Juri Lotmani ideid ning panna need tantsima Merleau-Ponty ning tema j\u00e4rgijate m\u00f5tetega, kasutades seejuures Fine5 Tantsuteatri lavastust \u201cPanus\u201d (Bet 2005) teoreetiliste arutluste tantsulavana.<\/p>\n

Representatsiooni kriisi puudutavates aruteludes on semiootika sageli v\u00f5rdsustatud strukturalismiga, suhtudes sellesse kui aegunud meetodisse t\u00e4nap\u00e4eva teatri (sh tantsu) uurimisel ning n\u00e4hes fenomenoloogias tunduvalt kohasemat v\u00f5imalust, seda ise\u00e4ranis juhul, kui uurimisobjektiks on inimkeha. Varasem teatrisemiootika kannab endas t\u00f5epoolest strukturalismi m\u00f5jusid, ent t\u00e4naseks p\u00e4evaks on teatri semiootiline anal\u00fc\u00fcsimine j\u00f5udnud lingvistika\u00acp\u00f5histest t\u00e4histusmudelitest \u00fcpris kaugele. Bert O. Statesi v\u00e4lja pakutud \u201cbinokulaarne n\u00e4gemine\u201d, mis teatri uurimisel \u00fchendaks v\u00f5rdsetel alustel fenomenoloogia ja semiootika, on n\u00fc\u00fcdseks laialdaselt tuntud. Ometi on viimase aja uurimustes fenomenoloogiale (performatiiv\u00acsusele) p\u00f6\u00f6ratud tunduvalt enam t\u00e4helepanu, selmet \u00fcmber hinnata semiootikas k\u00e4tkevaid v\u00f5imalusi. K\u00e4esolev artikkel p\u00fc\u00fcabki rakendada \u201cbinokulaarset n\u00e4gemist\u201d just nimelt v\u00f5rdsetel alustel.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kehalisus, t\u00e4hendus, tants, teatriteooria, Juri Lotman, Maurice Merleau-Ponty<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Kehast ja ratsionaalsusest vokaalses keeleta v\u00e4ljenduses<\/strong>
\nViivian J\u00f5emets<\/p>\n

Artiklis k\u00e4sitlen h\u00e4\u00e4lelise v\u00e4ljenduse problemaatikat l\u00e4bi keha ja presentsuse prisma. Suulisust ja kirja eristavad mitmed omadused edastatava s\u00f5numi vormis \u2014 helilisus, visuaalsus, korratavus. Kuid s\u00fcgavama suulise ja kirjaliku v\u00e4ljenduse lahknevuse tingib keha olemasolu v\u00f5i puudumine suhtlemisakti juures.<\/p>\n

Probleemi anal\u00fc\u00fcsimiseks arutlen p\u00f5gusalt sekundaarse suulisuse olemuse \u00fcle. Sekundaarse suulisuse olemasolu eeltingimuseks on l\u00e4bitud interioriseeritud kirjaoskuse etapp antud kultuuris. T\u00e4ielikult interioriseeritud kirjaoskust v\u00f5ib vaadelda kui mitmete sensoorsete, afektiivsete ja seel\u00e4bi ka esteetiliste probleemide alget, mille tunnuseks on keha presentsuse puudumine keelelise suhtlusakti juures.<\/p>\n

Liikudes kirjaoskuse poole, on inimene sajandite v\u00e4ltel teadlikult kaugenenud oma kehast ja h\u00e4\u00e4lest. Inimese etoloogia viimaste aastate t\u00e4helepanekud viitavad keele kui s\u00f5numi edastaja ebapiisavusele ning sunnivad vaatlema t\u00e4ielikult interioriseeritud kirjaoskust ning selle m\u00f5ju inimesele kui v\u00f5imalikku probleemi ratsionaalsust idealiseerivas \u00fchiskonnas. Holistlik protokeel, mis on omane lapsele kuni k\u00f5ne omandamiseni ja oletatavasti ka inimese eellasele kuni keele tekkeni, rakendab v\u00e4ljendusse inimese k\u00f5ik f\u00fc\u00fcsilised ja emotsionaalsed vahendid, ilma et oleks kasutusel s\u00f5na kui kokkuleppeline t\u00e4henduse kandja.<\/p>\n

Tutvustan ka m\u00f5ningaid holistliku protokeele ehk \u201chmmmm\u201d-teooriate seisukohti ning otsin 20. sajandi l\u00f5pu muusikast katseid s\u00f5na-eelsest protokeelest esteetilist v\u00e4ljendust luua.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: h\u00e4\u00e4l, keha, suulisus, t\u00e4henduseta laul<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

M\u00e4ngud h\u00e4\u00e4lte ja piltidega Ernst Enno isikuloo p\u00f5hjal<\/strong>
\nKatre V\u00e4li<\/p>\n

Ernst Ennot v\u00f5ib pidada Eesti \u00fcheks tuntumaks loodusl\u00fc\u00fcrikuks, kelle tekstides olid olulised koduigatsus, eleegilised noodid ning loodusprot\u00acsesside empaatiline m\u00f5istmine. Enno omap\u00e4rases religioosses maailmam\u00f5\u00actesta\u00ac\u00acmises segunesid l\u00f5una-eesti muinasjutud ning B\u00f4 Yin R\u00e2 arutlused igavesest elust ning \u00f5nnest. Madis K\u00f5ivu n\u00e4idend \u201cLas olla p\u00e4\u00e4le\u201d on inspireeritud kirjaniku erakirjadest, proosateostest, t\u00f5lgetest ning k\u00e4sikirjadest, segades elavate ja surnute maailma ning eirates remarkides teatrilava reaalseid v\u00f5imalusi \u2014 ristikuv\u00e4ljad, mesilased, tuhasadamine, m\u00e4ngud h\u00e4\u00e4lte ja helidega. N\u00e4idendit on lavastatud V\u00f5ru Teatriateljees ning Eesti Raadio Raadioteatris Taago Tubina k\u00e4e all (pealkirjaga \u201cEnnola\u201d).<\/p>\n

Artikkel p\u00fc\u00fcab selgitada, mille poolest erinevad raadio- ja tavateatri interpreteeringud, kummas tuleb paremini esile Enno m\u00fcstiline maailmavaade ning kumb versioon on K\u00f5ivu n\u00e4idendile olemuslikult l\u00e4hedasem. Siin esitatud k\u00f5rvutus p\u00fc\u00fcab r\u00f5hutada, et raadioteater ei pruugi t\u00e4hendada pelgalt k\u00f5nelemist-kuulamist, vaid kuuldem\u00e4ngudes on vastupidiselt tavaarusaamale palju tegevust ning m\u00e4ngulisi ruumilahendusi. Helitaustade vahendusel on v\u00f5imalik vastuv\u00f5tjatele edastada kompleks\u00acsemaid t\u00e4hendusi. Visuaalset informatsiooni liigselt usaldavas maailmas aitab raadiomeedium leida kontakti oma kujutlusv\u00f5ime piiride ja piiritusega.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: raadioteater, luuletaja biograafia, helitaust, luule, suuline esitus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Ants Oras ja eesti Shakespeare\u2019i-kultuur<\/strong>
\nEvelin Banhard<\/p>\n

Artikkel vaatleb Ants Orase rolli Shakespeare\u2019i tutvustajana. Kuna Oras tegutses ise nii teoreetiku kui praktikuna \u2014 t\u00f5lkides Shakespeare\u2019i eesti keelde ja kirjutades tema kohta ka nii tutvustavaid tekste kui t\u00f5lgete anal\u00fc\u00fcse \u2014 v\u00f5ib selles tegevuses n\u00e4ha omamoodi missiooni. Seda on Oras ka ise r\u00f5hutanud, tuues oma kirjutistes korduvalt v\u00e4lja t\u00f5ika, et Shakespeare\u2019i teoste t\u00f5lkimine on \u00fchele keelele ja kultuurile \u00fclima t\u00e4htsusega \u00fclesanne. Niisugust m\u00f5tet, mida hiljem on v\u00e4ljendanud mitmed rahvusvaheliselt tuntud \u0161eikspiroloogid (nt Dirk Delabastita), v\u00e4ljendas Eestis enne Orast ka Johannes Aavik, ja seda juba 1912. aastal.<\/p>\n

K\u00e4esolevas artiklis on l\u00e4hema vaatluse all Ants Orase kirjat\u00f6\u00f6d Shakespeare\u2019i kohta eesti kultuuriajakirjanduses 20. sajandi 20ndail ja 30ndail aastail ning tema hilisemad, paguluses kirjutatud arvustused. Esimesel mainitud perioodil tekkis huvitav \u201cdialoog\u201d Johannes Silveti ja Orase vahel \u2013 Eesti Kirjanduse ja Loomingu veergudel v\u00f5ib j\u00e4lgida esimese arvustusi Orase Shakespeare\u2019i t\u00f5lgetele ja viimase vastuseid neile arvustustele. Paguluses anal\u00fc\u00fcsib Oras omakorda j\u00e4rgmise peamise Shakespeare\u2019i eestindaja Georg Meri t\u00f5lkeid.<\/p>\n

Nii p\u00fc\u00fcabki k\u00e4esolev artikkel anda \u00fclevaadet Orase teadvustatud tegevusest eesti keele ja kultuuri rikastamisel Shakespeare\u2019i teoste t\u00f5lgete ja anal\u00fc\u00fcsidega.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Ants Oras, Shakespeare eesti keeles, Shakespeare\u2019i t\u00f5lkimise olulisus rahvuskeeltele, Shakespeare\u2019i t\u00f5lgete m\u00f5ju vastuv\u00f5tvale kultuurile<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Kuidas (mitte) v\u00f5rrelda inimesi ja loomi<\/strong>
\nSilver Rattasepp<\/p>\n

Eristuse tegemine inimeste ja loomade vahel on paljudes filosoofilistes vaidlustes \u00fcldlevinud, olles neist mitmete jaoks m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega, n\u00e4iteks k\u00fcsimuses loomade \u00f5igustest v\u00f5i inimloomusest. Ometigi j\u00e4\u00e4b selle eristuse tegemine ise sageli s\u00fcgavama anal\u00fc\u00fcsita. Artiklis v\u00f5etakse vaatluse alla m\u00f5ningaid inimeste ja loomade v\u00f5rdlemise viise ja tuuakse esile nende kitsaskohad ja vastuolud. Inimeste ja loomade vahelise eristuse puhul katsutakse sageli leida \u00fcht spetsiifilist tunnusjoont, mis rajaks inimese ja teiste loomade vahele \u00fcletamatu veelahkme. S\u00e4\u00e4raseks tunnuseks on k\u00f5ige sagedamini peetud t\u00f6\u00f6riistade valmistamist, kultuuri v\u00f5i s\u00fcmboolse keele v\u00f5imet. Artiklis n\u00e4idatakse, et sellise joone otsimine on mitmes aspektis vastuoluline, p\u00f5hinedes problemaatilistel retoorilistel v\u00f5tetel ja kontseptuaalsetel segadustel. Osutatakse, et levinud viisid eristada inimesi loomadest p\u00f5hinevad inimese m\u00f5ttelisel v\u00e4ljat\u00f5stmisel bioloogilisest maailmast ja tema vastandamisel k\u00f5ikidele teistele elusolenditele, ehk teisis\u00f5nu looduse ja kultuuri vahelisel dualistlikul vastandusel. Sellisesse segadusse j\u00f5utakse, kui kasutusele v\u00f5etakse arusaam muutumatust bioloogilisest inimloomusest, millele kultuur lisandub justkui eraldiseisva t\u00e4iendina.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: inimese\u2013looma suhe, inimloomus, dualism, bioloogia, evolutsioon, t\u00e4hendusloome<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica viies number on juba harjumusp\u00e4raselt mitmekesine nii teemade kui ka autorite poolest. \u00dchiste kaane vahel on nii …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":247,"parent":41,"menu_order":64,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-117","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":682,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117\/revisions\/682"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/247"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}