{"id":119,"date":"2017-02-13T23:53:22","date_gmt":"2017-02-13T21:53:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=119"},"modified":"2025-01-30T10:32:32","modified_gmt":"2025-01-30T08:32:32","slug":"acta-semiotica-estica-vi","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-vi\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA VI, 2009"},"content":{"rendered":"

J\u00e4rjekorras kuues Acta Semiotica Estica<\/em> sisaldab taas l\u00e4bil\u00f5iget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus konverents “Kohane ja kohatu semiootika”, millel peetud ettekannete p\u00f5hjal loodud artiklid moodustavad k\u00e4esoleva kogumiku p\u00f5hiosa. Seet\u00f5ttu on kesksed kohasuse ja kohatuse, kohandamise ja kehastamise, aja ja ruumi teemad. Mitmed artiklid tegelevad uurimisobjekti ja uurimisvahendite vaheliste suhetega.\u00a0Peeter Torop<\/strong>i artikkel k\u00f5neleb kultuuri anal\u00fc\u00fcsitavusest ja selle uurimisvahendite kohandamisest kultuuri kui objekti spetsiifikale.\u00a0Silver Rattasepp<\/strong>\u00a0uurib erinevaid aja m\u00f5testamise viise.\u00a0Tiit Remm<\/strong>\u00a0k\u00e4sitleb ajalisuse ja ruumilisuse problemaatikat “l\u00f5pu” ja “alguse” probleemi linna uurimises. Ruumi korrastust\u00fc\u00fcbi spetsiifika kaudu uurib Vel\u00e1zqueze maali “Las Meninas”\u00a0Linnar Priim\u00e4gi<\/strong>.\u00a0Peeter Selg<\/strong>\u00a0ja\u00a0Andreas Ventsel<\/strong>\u00a0anal\u00fc\u00fcsivad Laulva revolutsiooni diskursuse n\u00e4itel nimetamise rolli hegemoonses t\u00e4histamisprotsessis.\u00a0Maria-Kristiina<\/strong>,\u00a0Mihhail<\/strong>\u00a0ja\u00a0Rebekka Lotman<\/strong>\u00a0j\u00e4tkavad eelmises numbris alustatud k\u00e4sitlust autometakirjeldusest eesti luules. Luulet uurib ka\u00a0Katre V\u00e4li<\/strong>, ent seda suulise esituse ja kehastamise ning aega ja ruumi paigutamise aspektist.\u00a0Katre P\u00e4rn<\/strong>\u00a0k\u00e4sitleb kinokeelemudeli arengut strukturalistliku kinosemioloogia perioodil.<\/p>\n

Tavalisest mahukamas “M\u00e4rkamiste” rubriigis sisaldub sel korral Tartu-Moskva koolkonna liikme\u00a0Boriss Gasparov<\/strong>i j\u00e4rels\u00f5na raamatule “Kirjanduslikud leitmotiivid” (t\u00f5lkinud\u00a0Eva Lepik<\/strong>),\u00a0Mihkel Kunnus<\/strong>e m\u00f5tisklus religiooni m\u00f5just inimesele,\u00a0Malcolm Ashmore\u2019<\/strong>i,\u00a0Derek Edwards<\/strong>i ja\u00a0Jonathan Potter<\/strong>i artikkel reaalsusdemonstratsioonide retoorikast,\u00a0Meelis Kaldalu<\/strong>\u00a0neli semiootilist m\u00f5tteharjutust ja\u00a0\u00dclo Vooglaiu<\/strong>\u00a0austusavaldus tuntud vene sotsioloogile\u00a0Vladimir Jadov<\/strong>ile kui \u00d5petajale. Nagu alati, sisaldab kogumik ka \u00fclevaadet Eesti semiootikute tegevustest eelmisel aastal.<\/p>\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste, Silvi Salupere, Katre P\u00e4rn
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus Rauno Thomas Moss
\n302 lehek\u00fclge
\nEesti Semiootika Selts, 2009<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na, 7-10
\nPeeter Torop<\/strong> – Kultuuri anal\u00fc\u00fcsitavusest, 11-41 [abstrakt<\/a>]
\nMaria-Kristiina Lotman<\/strong>, Mihhail Lotman<\/strong>, Rebekka Lotman<\/strong> – Autometakirjeldus eesti luules II, 42-67 [abstrakt<\/a>]
\nSilver Rattasepp<\/strong> – “Nagu p\u00e4rlid kees””: m\u00f5tteid ajast, mis ei kulge, 68-85 [abstrakt<\/a>]
\nTiit Remm<\/strong> – “Alguse” ja “l\u00f5pu” kui linna kirjeldamise vahendite kuulumisest linna juurde, 86-105 [abstrakt<\/a>]
\nKatre V\u00e4li<\/strong> – Kehatu luule kohandamisest lavale, 106-119 [abstrakt<\/a>]
\nPeeter Selg<\/strong>, Andreas Ventsel<\/strong> – Semiootilise hegemooniateooria suunas: Laclau ja Lotman dialoogis, 120-132 [abstrakt<\/a>]
\nLinnar Priim\u00e4gi<\/strong> – Grupiportree kunstiline struktuur ja Vel\u00e1zqueze sacra conversazione “Las Meninas”, 133-153 [abstrakt<\/a>]
\nKatre P\u00e4rn<\/strong> – Kinokeelemudeli areng strukturalistliku kinosemioloogia perioodil, 154-177 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nBoriss Gasparov<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: teksti struktuur ja kultuurikontekst (t\u00f5lkinud Eva Lepik), 181-210
\nMihkel Kunnus<\/strong>. \u00dclest\u00e4hendusi kivi alt, 211-230
\nMalcolm Ashmore<\/strong>, Derek Edwards<\/strong> ja Jonathan Potter<\/strong>. Reaalsusdemonstratsioonide retoorika, 231-245
\nMeelis Kaldalu<\/strong>. Neli semiootilist \u00e6rtiklit, 246-250
\n\u00dclo Vooglaid<\/strong>. Jadov \u2014 \u00d5petaja, 251-261<\/p>\n

Kroonika, 265-293
\nAbstracts, 297-302<\/p>\n

 <\/p>\n

\n

Abstraktid<\/h3>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

Kultuuri anal\u00fc\u00fcsitavusest<\/strong>
\nPeeter ToropKultuuri uurivates teadustes on m\u00e4rgatavad kaks tendentsi. \u00dchelt poolt p\u00fc\u00fctakse t\u00e4psustada seda, kuidas kultuuri v\u00f5i mida kultuuris mingi l\u00e4henemise korral uuritakse. See t\u00e4hendab, et kultuur ei ole pelgalt olemasolev uurimisobjekt, vaid samav\u00f5rra ka loodav v\u00f5i konstrueeritav uurimisobjekt. Teiselt poolt otsitakse metadistsipliini v\u00f5i kultuuriteaduse metodoloogia p\u00f5him\u00f5tteid, mis v\u00f5imaldaksid kirjeldada erinevate kultuuri uurivate distsipliinide tulemusi \u00fchtsel alusel ja n-\u00f6 t\u00f5lkida need aru saadavasse keelde. \u00dchel juhul m\u00e4\u00e4ratletakse kultuuri distsiplinaarsena (kultuur on see, mida \u00fcks v\u00f5i teine distsipliin suudab kultuuris anal\u00fc\u00fcsida), teisel juhul kirjeldatakse distsiplinaarseid kultuurik\u00e4sitlusi kultuuri parameetritena, mille s\u00fcnteesimise kaudu on v\u00f5imalik (teoreetilise ideaalina) j\u00f5uda kultuuri tervikk\u00e4sitluseni.Kultuuri anal\u00fc\u00fcsitavuse probleem algab iga kultuuri uuriva teaduse jaoks distsiplinaarsest identiteedist. Anal\u00fc\u00fcsitavuse \u00fcks pool kujuneb kultuuri suhtumisest ja kultuuri muudetavusest anal\u00fc\u00fcsitavaks antud distsipliini kirjeldus- ja anal\u00fc\u00fcsivahenditega. Anal\u00fc\u00fcsitavuse teise poole kujundab distsipliini enda kohandumine kultuuri kui uurimisobjekti spetsiifikale ning sobiva kirjelduskeele v\u00e4ljaarendamine. Kultuuri kui anal\u00fc\u00fcsiobjekti ontologiseerimine ja epistemologiseerimine toimub igas kultuuri uurivas distsipliinis v\u00f5i distsipliinide kompleksis. Kultuuriana l\u00fc\u00fctik on seega kahekordse vastutusega teadlane. Tema professionaalsus seisneb nii anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imes kui uurimisobjekti loomise (kujutlemise, piiritlemise) v\u00f5imes. V\u00f5ime luua uurimisobjekti ja anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra ka anal\u00fc\u00fcsitavuse parameetrid. Seega s\u00f5ltub kultuuri anal\u00fc\u00fcsitavus sellest, kuidas anal\u00fc\u00fctik dialoogi enda ja oma uurimisobjekti vahel arendab, olgu ta siis antropoloog v\u00f5i kultuurisemiootik.M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> kultuurianal\u00fc\u00fcs, distsiplinaarsus, antropoloogia, kultuuri semiootika, metodoloogia, dialoog<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Autometakirjeldus eesti luules II<\/strong>
\nMaria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on s\u00fcstematiseerida m\u00e4rgilisi mehhanisme eesti kunstluules. Eraldi k\u00e4sitlemist leiavad need vormid, mida Roman Timent\u0161ik nimetab autometakirjeldavateks (1975). Uurimisobjektiks on kogu eesti luule alates Kristjan Jaak Petersonist ja l\u00f5petades t\u00e4nap\u00e4evaste autoritega. Lausanal\u00fc\u00fcs on tehtud 19. sajandi l\u00f5pu \u2013 20. sajandi alguse autorite p\u00f5hjal, samuti 20. sajandi l\u00f5pust, pisteliselt on k\u00e4sitletud ka 1930.\u20131960. aastate tekste. Artikli esimene osa k\u00e4sitleb autometapoeetilisust eesti v\u00e4rsi graafikas.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00e4rsi\u00f5petus, autometakirjeldus, eesti v\u00e4rss, semiootika, v\u00e4rsigraafika<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

“Nagu p\u00e4rlid kees”: m\u00f5tteid ajast, mis ei kulge<\/strong>
\nSilver Rattasepp<\/p>\n

K\u00fcsides, mil moel m\u00f5testatakse aja suhet n\u00e4htustega, mille seletamisel ajalisi kategooriaid rakendatakse, ilmneb, et levinud on kaks vastandlikku seletust: aega peetakse kas abstraktseks, igaveseks teljeks, mille sees v\u00f5i peal toimuvad diskreetsed s\u00fcndmused, v\u00f5i peetakse teda asjade siseomaseks tunnuseks, mis eksisteerib vaid niiv\u00f5rd, kui eksisteerib asjade endi muutumine ja kestvus. Aega m\u00f5istetakse kas p\u00f6\u00f6ratava, igavese ja v\u00e4lisena v\u00f5i loova, kumulatiivse ja sisemisena. Artiklis vaetakse, kuidas uuritavad n\u00e4htused paistavad, kui v\u00f5tta omaks \u00fcks v\u00f5i teine l\u00e4htekoht \u2014 kuidas t\u00f5lgendatakse erineval viisil muutumist ja p\u00fcsivust, lineaarsust ja ts\u00fcklilisust, diakrooniat ja s\u00fcnkrooniat. J\u00f5utakse j\u00e4reldusele, et anal\u00fc\u00fcsides kultuuri ja ajalugu abstraktse, kronoloogilise pilgu abil, nii nagu seda tehakse n\u00e4iteks strukturalistlikes k\u00e4sitlustes, asendub indiviidide sotsiaalse eluk\u00e4igu uurimine \u00fchiskonna kui eraldiseisva, \u00fcleorgaanilise terviku uurimisega, ning \u00fchiskonna d\u00fcnaamilisest muutumisest saab stabiilsete \u00fchiskondlike seisundite j\u00e4rsk, h\u00fcppeline vaheldumine. K\u00f5ige selle aluseks on “tagantk\u00e4e-platonism”, m\u00f5tteline p\u00f6\u00f6re, mis kehtestab uurimisel loodud lihtsustatud kirjelduse elu kirevuse algup\u00e4raseks aluseks.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> aeg, ajafilosoofia, p\u00f6\u00f6rdumatus, p\u00f6\u00f6rduvus<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

“Alguse” ja “l\u00f5pu” kui linna kirjeldamise vahendite kuulumisest linna juurde<\/strong>
\nTiit Remm<\/p>\n

K\u00e4sitledes linna, leiab sageli \u00e4ram\u00e4rkimist selle algus ja\/v\u00f5i l\u00f5pp, seda nii tavaarusaamades, kirjanduses-filmis kui ka linnauurimustes. Kuigi algus oleks justkui juba aset leidnud, l\u00f5pp aga mitte, on nende kahe vahel siiski teatav loogiline s\u00fcmmeetria.<\/p>\n

Linna (Peterburi) k\u00e4sitluses on Lotmanil (ja Uspenskil) algus ja l\u00f5pp tihedalt seotud tekstualiseeriva raami funktsiooniga. Kirjeldamine alguse ja l\u00f5pu kaudu annab linnale narratiivse olemuse ning seob linna ja selle kirjelduse (enese)\u00f5igustusliku tegevusega \u2014 mida v\u00f5ib ise\u00e4ranis kujukalt t\u00e4heldada nt Sillam\u00e4e linna erinevates k\u00e4sitlustes.<\/p>\n

Alguse ja l\u00f5pu kontseptsioonid seovad aja, ruumi ja moraali valdkondi. K\u00f5igi kolme kohalolu ei lase linna algust ja l\u00f5ppu taandada lihtsale lineaarsele ajaloolis-ennustuslikule narratiivile, vaid tingib semiootilisi mehhanisme alguse ja l\u00f5puga toimetulekuks \u2014 kohalolu markeerimiseks v\u00f5i v\u00e4listamiseks.<\/p>\n

Alguse ja l\u00f5pu kontseptsioonid on tavaarusaamade ja kunstiliste teks tide k\u00f5rval olulised ka teoreetilistes linnauurimustes. Osutub, et linna algus ja l\u00f5pp on kahekordselt modelleerivad vahendid: linna kui kultuuri modelleeri mise vahendi modelleerimise vahendid ning nii v\u00e4ljendatuna topelt ideoloogilised ja ilma iseseisva eksistentsita. Alguse ja l\u00f5pu kirjelduses esitatav iseloomustus ei osuta \u00fcksnes linna olemusele, vaid ka kultuurile, mida linna kaudu kirjeldatakse.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: linn, algus ja l\u00f5pp, aeg ja ruum, Sillam\u00e4e, Tartu<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Kehatu luule kohandamisest lavale<\/strong>
\nKatre V\u00e4li<\/p>\n

Igasugune suuline esitus annab aimu kehalisuse ja h\u00e4\u00e4le omavahelistest seostest ning inimh\u00e4\u00e4le paradoksaalsest olemusest, olles \u00fchtaegu kordumatu individuaalne esitus, ent samas \u00fcks inimese olulisematest iseloomulikest tunnustest. Iga luuleteksti suuline esitus on ainuline interpreteering, olenemata esitatava teksti v\u00f5i esitaja tuntusest. Traditsiooniliselt esitatakse nii raadios kui teatris samu klassikalisi (surnud) autoreid, m\u00f5ne elusoleva kirjaniku erandiga, nt Doris Kareva, ning ka Eesti n\u00e4itlejate-esitajate ring on v\u00f5rdlemisi piiratud. Lisaks on h\u00e4\u00e4le t\u00e4hendustamise abil v\u00f5imalik m\u00e4ssata kaasaegses \u00fchiskonnas leviva kirjutava eluviisi ning elutu ja iseloomutu arvutikirja \u00fchtlustava-n\u00fcristava m\u00f5ju vastu.<\/p>\n

Artiklis annan \u00fclevaate erinevatest viisidest, kuidas luuleteksti on v\u00f5imalik suuliselt interpreteerida ning millised m\u00e4rgis\u00fcsteemid kaasnevad erinevates meediumites esitustega. N\u00e4iteid toon nii teatris kui raadios esitatud luuletekstidest moodustatud kompositsioonidest. Lisaks k\u00e4sitlen h\u00e4\u00e4le olemust, tuues v\u00e4lja esitajate isiksuste, eri ajastutel tavap\u00e4rase esinemis kaanoni ning h\u00e4\u00e4le sakraalsuse seoseid luuleteksti esitamisega.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> auditiivne ja visuaalne m\u00e4rk, esitamisviisid, h\u00e4\u00e4l, kehalisus, kohandamine, sakraalsus, suulisus<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Semiootilise hegemooniateooria suunas: Laclau ja Lotman dialoogis<\/strong>
\nPeeter Selg, Andreas Ventsel<\/p>\n

K\u00e4esolev artikkel on katse arendada dialoogi kahe teoreetilise k\u00e4sitluse vahel \u2014 need on n\u00fc\u00fcdisaegse poliitilise teooria \u00fche juhtfiguuri Ernesto Laclau hegemooniateooria ning Juri Lotmani kultuurisemiootiline l\u00e4hene mine \u2014, mille kaugem eesm\u00e4rk oleks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kontseptuaalsed vahen did, h\u00f5lmamaks selgemini sotsiaalse reaalsuse ja v\u00f5imu vahekordi. Hooli mata metakeelte terminoloogilisest erinevusest, n\u00e4eme nende autorite k\u00e4sitlustes olulisi sisulisi ja funktsionaalseid l\u00f5ikumispunkte \u2014 piiri m\u00f5iste, antagonism, nimetamine jne. Siinses artiklis keskendutakse erinevatele strateegiatele poliitilise reaalsuse konstrueerimisel. Me pakume v\u00e4lja v\u00f5imaluse asendada m\u00f5ned Laclau peamised teoreetilised kategooriad Lot mani kultuurisemiootika kategooriatega, eriti tema t\u00f5lke ehk \u00fcmber kodeerimise m\u00f5istega. See v\u00f5imaldaks paremini uurida empiiriliselt sot siaalse reaalsuse konstrueerimise strateegiaid ning v\u00e4ltida ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcti lise k\u00e4sitluse sissetoomist, mis on omane Laclau hilisematele t\u00f6\u00f6dele. N\u00e4iteks on valitud Laulva revolutsiooni diskursus.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: poliitiline semiootika, diskursuseteooria, \u00fcmberkodee rimine, Laulev revolutsioon, identiteet<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Grupiportree kunstiline struktuur ja Vel\u00e1zqueze sacra conversazione “Las Meninas”<\/strong>
\nLinnar Priim\u00e4gi<\/p>\n

On v\u00f5imalik eristada kolm portreelise sarnasuse astet (F1 \u2014 t\u00fc\u00fcp kui sotsiaalse r\u00fchma esindaja, F2 \u2014 karakter kui ps\u00fchholoogilise r\u00fchma esindaja, F3 \u2014 individuaalsus kui p\u00e4risnime kandja). S\u00f5ltuvalt kujutatud tege vusest saab eristada nelja pildiruumi homogeensuse astet: (H0) \u00fcksitegevused omaette pildiruumides, (H1) paralleeltegevus (r\u00f6\u00f6bitine omaettetegevus, inimornament), (H2) koostegevus (distantsilt koosk\u00f5las tatud vastastikune sisuline tegevus, mis tekitab locus\u2019ed), (H3) \u00fchistegevus (osalejate \u00fchine tegevus konkreetses olmelises pildiruumis kui \u00fchtses atmosf\u00e4\u00e4rilises ja kompositsioonilises locus\u2019es), (H4) \u00fchendtegevus (situatiivne vastastikune f\u00fc\u00fcsiline s\u00f5ltuvus).<\/p>\n

Grupiportree tekkis Euroopa maalikunstis \u00fcksikute p\u00fchakute t\u00fc\u00fcbi- ja karakterportreede \u00fchendusest pildiruumis. Sacra conversazione pildit\u00fc\u00fcp kujutab nende kollektiivset ps\u00fchholoogilist paralleel tegevust, milles v\u00f5ib t\u00e4heldada koostegevuse algeid (H1\/H2). Tollest “\u00fcksildaste kooslusest” kujunes hiljem figuuride konkreetsem vahekord, mis viimaks murdis v\u00e4lja nendevaheliseks v\u00e4lisekski koos tegevuseks. Vaimulikus grupiportrees asendusid t\u00fc\u00fcbid karakteritega, ilmalikus grupiportrees karakterid individu aal sustega. Portreelisuse ja grupilisuse p\u00f5him\u00f5ttelise esteetilise vastuolu t\u00f5ttu taandusid individuaalsused \u2014 pildiruumi homogeensuse kasvades astmeni H4 \u2014 taas karakteriteks ja t\u00fc\u00fcpideks.<\/p>\n

“Las Meninas” markeerib sacra conversazione tegelas kujude kollek tiivse omaetteoleku (H1\/H2) ja nende koostegevuse (H2) vahelist piiri konkreetses \u00fchistegevus ruumis (H3), mille ebam\u00e4\u00e4raste piiridega locus\u2019tesse grupeeruvad individuaalsusest (F3) rollilisse karakteersusse (F2) ja t\u00fc\u00fcpilisusse (F1) tendeerivad portreed:<\/p>\n

H3 {[(H1\/H2) \u2194 H2] + [F3 \u2192 (F2\/F1)]}.<\/p>\n

Vel\u00e1zqueze “Las Meninas” on sacra conversazione pildit\u00fc\u00fcbi suure joonelisim esindaja uusaja kunstis.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: grupiportree, kunstiline ruum, sacra conversazione, Vel\u00e1zquez, “Las Meninas”<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Kinokeelemudeli areng strukturalistliku kinosemioloogia perioodil<\/strong>
\nKatre P\u00e4rn<\/p>\n

K\u00e4esolevas artiklis uuritakse kinokeelemudeli arengut klassikalise struk turalistliku kinosemioloogia perioodil (1960ndatest 1970ndate alguseni). Vaatluse all on eelk\u00f5ige kinosemioloogia rajaja Christian Metzi ja tema k\u00e4sitlust otseselt m\u00f5jutanud semioloogide t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Kuigi Metz alustas oma semioloogilisi uurimusi t\u00f5demusega, et kino on keeles\u00fcsteemita keel, langage sans langue, j\u00f5udis ta vaadeldava perioodi l\u00f5puks arusaamani, et ka kinokeeles on olemas keeles\u00fcsteemiga ekvi valentne moodustis \u2014 nn kinokoodid. Paralleelselt j\u00f5udis ta keele ja keeles\u00fcsteemi vastandamise asemel keeles\u00fcsteemi ja k\u00f5ne eristuse loo miseni filmide uurimises. Seda nihet v\u00f5ib vaadelda \u00fcleminekuna filmi teoreetiliselt kinokeelemudelilt semioloogilisele.<\/p>\n

Artiklis uuritakse selle nihke taustal toiminud soodustavaid ja takis tavaid m\u00f5jutusi, p\u00f5hjuseid, miks kinosemioloogial oli raskusi Ferdinand de Saussure\u2019i keelemudeli \u00fclekandmisel kinokeelele ning arenguid, mis l\u00f5puks selle mudeli \u00fclev\u00f5tmiseni viisid. Seega vaadeldakse paralleelselt uurimis meetodite ja l\u00e4htekohtade ning neist t\u00f5ukuvate uurimisobjektide proble maatikat ning k\u00e4sitletakse kino-film eristust kinosemioloogia keskse ja ehk \u00fche olulisema eristusena.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kinosemioloogia, kinokeel, keelemudel, strukturalism, kood, tekstuaalne s\u00fcsteem<\/p>\n<\/div>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4rjekorras kuues Acta Semiotica Estica sisaldab taas l\u00e4bil\u00f5iget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus konverents “Kohane ja kohatu semiootika”, millel …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":248,"parent":41,"menu_order":63,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-119","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":692,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions\/692"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/248"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}