{"id":121,"date":"2017-02-13T23:53:42","date_gmt":"2017-02-13T21:53:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=121"},"modified":"2025-01-30T10:32:26","modified_gmt":"2025-01-30T08:32:26","slug":"acta-semiotica-estica-vii","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-vii\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA VII, 2010"},"content":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica<\/em> seitsmenda numbri avaartiklis j\u00e4tkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotman<\/strong>i,\u00a0Mihhail Lotman<\/strong>i,\u00a0Rebekka Lotman<\/strong>i) \u00fchist\u00f6\u00f6na autometakirjelduslike n\u00e4htuste uurimine. Seekord on vaatluse all suuruse-v\u00e4iksuse teema sisulised ja vormilised avaldumised eesti luules.\u00a0Krista Keedus<\/strong>e artikkel k\u00e4sitleb Karl Ristikivi loomingut, j\u00e4lgides, kuidas on teostunud autori soov struktureerida oma ajalooliste romaanide ts\u00fcklit gooti katedraali eeskujul.\u00a0Katre Kikas<\/strong>uurib rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsi muistsetele eesti raamatutele p\u00fchendatud lugusid.\u00a0Ott Heinapuu<\/strong>\u00a0v\u00f5tab vaatluse alla p\u00fcha ehk Taara tammiku kui \u00fche eesti rahvusdiskursuses domineeriva motiivi ning n\u00e4itab selle paradoksaalseid seoseid \u00f5htumaise ja kohaliku kultuuriga. Rahvuskultuuri konstrueerimist looduse kaudu k\u00e4sitleb ka\u00a0Mart Kuldkepp<\/strong>, vaadeldes \u201clooduse ja kultuuri\u201d \u00fchtep\u00f5imumist Islandi rahvuslikus diskursuses.\u00a0Maarja Saldre<\/strong>\u00a0artikli fookuses on t\u00fchiranna kujund Mati Undi samanimelises l\u00fchiromaanis ning selle ainetel valminud Veiko \u00d5unpuu filmis ja Ingomar Vihmari lavastuses. Autor uurib t\u00fchiranna kujundi meediumispetsiifilist ja meediumi\u00fclest ilmnemist neis tekstides ja kultuurim\u00e4lus.\u00a0Jaanus Kaasik<\/strong>\u00a0kirjeldab filmi keskkondi modelleerivat filmikeelt ja pakub v\u00e4lja keskkondade viieosalise jaotuse.\u00a0Priit P\u00f5hjala<\/strong>\u00a0artikkel r\u00e4\u00e4gib eestikeelsete reklaamide s\u00f5navarast ja selle toimimisest.\u00a0Mari-Liis Madisson<\/strong>i uurimus k\u00e4sitleb hirmu verbaliseerimist, osutades seagripi-juhtumi n\u00e4itel, millistele kultuurimehhanismidele toetudes hirmu verbaliseerimisprotsess areneb ja l\u00f5puks laguneb, toimides omalaadse kaitsemehhanismina.\u00a0Andres Kurismaa<\/strong>\u00a0loob abduktsiooni ja mitmekeelsuse m\u00f5istete abil seoseid semiootika ja ps\u00fchhiaatria valdkondade vahel.\u00a0Silver Rattasepp<\/strong>\u00a0argumenteerib suurt hulka t\u00e4nap\u00e4eva filosoofiat ja kultuuriteadusi l\u00e4biva dualistliku maailmapildi vastu.\u00a0Margus Ott<\/strong>\u00a0arutleb inimese ja keskkonna suhete \u00fcle, l\u00e4htudes m\u00f5ningatest Jakob von Uexk\u00fclli ja Jean-Paul Sartre\u2019i m\u00f5istetest, mille abil saab m\u00f5elda loodust ja selle liikmeid omaenese vaatepunkti omavatena, nii et nad \u201cvaatavad\u201d \u00fcksteist ja meid, inimesi.<\/p>\n

Rubriik\u00a0\u201eM\u00e4rkamisi\u201c<\/strong>\u00a0sisaldab \u00fclevaateid Tartu\u2013Moskva semiootikakoolkonna liikmete\u00a0Aleksandr Pjatigorski<\/strong>,\u00a0Juri Levini\u00a0<\/strong>ning\u00a0Linnart M\u00e4lli\u00a0<\/strong>elust ja loomingust, A. Pjatigorski arutlust semiootika teoreetilistest eeldustest ning\u00a0Roman Jakobson<\/strong>i artiklit t\u00f5lkimise keelelistest aspektidest.\u00a0Kaj Sand-Jensen<\/strong>i artikkel jagab iroonilises v\u00f5tmes juhiseid, kuidas kirjutada igavat teadusteksti.\u00a0Tiit Kuuskm\u00e4e<\/strong>\u00a0ja\u00a0Kristiina Omri<\/strong>\u00a0annavad \u00fclevaate Tallinnas toimunud avalikust arutelust \u201cNoored haritlased mas(end)u(se) vastu: mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused?\u201d. Ajakirjanumbrist ei puudu ka traditsiooniline\u00a0\u201eKroonika\u201c\u00a0<\/strong>rubriik, samuti p\u00f5hiosa artiklite ingliskeelsed res\u00fcmeed.<\/p>\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste ja Silvi Salupere
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus: Rauno Thomas Moss
\n342 lehek\u00fclge
\nEesti Semiootika Selts, 2010<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na 7\u20139
\nMaria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman<\/strong> – Autometakirjeldus eesti luules III, 10\u201334 [abstrakt<\/a>]
\nKrista Keedus<\/strong> – Gooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal, 35\u201363 [abstrakt<\/a>]
\nKatre Kikas<\/strong> – Rahvaluulekoguja raamatuid otsimas. Hans Anton Schults, 64\u2013101 [abstrakt<\/a>]
\nOtt Heinapuu<\/strong> – Taara tammikud: ideaalse p\u00fchapaiga tung tekstist maastikule, 102\u2013138 [abstrakt<\/a>]
\nMart Kuldkepp<\/strong> – Looduse ja kultuuri kohtumised Islandil, 139\u2013159 [abstrakt<\/a>]
\nMaarja Saldre<\/strong> – T\u00fchirand eesti kultuurim\u00e4lus, 160\u2013182 [abstrakt<\/a>]
\nJaanus Kaasik<\/strong> – Keskkonna modelleerimine filmis, 183\u2013203 [abstrakt<\/a>]
\nPriit P\u00f5hjala<\/strong> – Kahest vastandlikust s\u00f5nade grupist reklaamileksikas (eesti reklaamide n\u00e4itel), 204\u2013220 [abstrakt<\/a>]
\nMari-Liis Madisson<\/strong> – Hirmu verbaliseerimine (t\u00e4nap\u00e4evases legendis), 221\u2013236 [abstrakt<\/a>]
\nAndres Kurismaa<\/strong> – Abduktsioonist mitmekeelses s\u00fcsteemis: ps\u00fchhiaatriline implikatsioon, 237\u2013251 [abstrakt<\/a>]
\nSilver Rattasepp<\/strong> – V\u00e4ljam\u00f5eldiste vadin, reaalsuse vaikus, 252\u2013270 [abstrakt<\/a>]
\nMargus Ott<\/strong> – Pilk, 271\u2013281 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nKaj Sand-Jensen<\/strong> – Kuidas kirjutada l\u00e4binisti igavat teadusteksti (t\u00f5lkinud Silver Rattasepp), 285\u2013293
\nTiit Kuuskm\u00e4e, Kristiina Omri<\/strong> – Ninanips mas(end)u(se)le, kolmes vaatuses, 294\u2013298
\nRoman Jakobson<\/strong> – T\u00f5lkimise keelelistest aspektidest (t\u00f5lkinud Elin S\u00fctiste), 299\u2013306
\nAleksandr Pjatigorski<\/strong> – M\u00f5ningatest semiootika teoreetilistest eeldustest (t\u00f5lkinud Silvi Salupere), 307\u2013309
\nIn memoriam<\/strong><\/em>
\nAleksandr Moissejevit\u0161 Pjatigorski, 310\u2013313
\nJuri Iossifovit\u0161 Levin, 314\u2013316
\nLinnart M\u00e4ll, 317<\/p>\n

Kroonika 319\u2013330
\nAbstracts\u00a0331\u2013341<\/p>\n

 <\/p>\n

Abstraktid<\/h3>\n

<\/a>
\nAutometakirjeldus eesti luules III<\/strong>
\nMaria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on s\u00fcstematiseerida m\u00e4rgilisi mehhanisme eesti ilukirjanduslikus luules. Eraldi k\u00e4sitlemist leiavad need vormid, mida Roman Timent\u0161ik nimetab autometakirjeldavateks (1975). Uurimisobjektiks on kogu eesti luule alates Kristjan Jaak Petersonist ja l\u00f5petades kaasaegsete autoritega. Lausanal\u00fc\u00fcs on tehtud 19. sajandi l\u00f5pu \u2013 20. sajandi alguse autorite p\u00f5hjal, samuti 20. sajandi l\u00f5pust, pisteliselt on k\u00e4sitletud ka 1930.\u20131960. aastate tekste. Artikli esimene osa k\u00e4sitleb autometapoeetilisust eesti v\u00e4rsi graafikas.
\nM\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00e4rsi\u00f5petus, autometakirjeldus, eesti v\u00e4rss, semiootika, v\u00e4rsigraafika<\/p>\n

<\/a>
\nGooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal<\/strong>
\nKrista Keedus<\/p>\n

Karl Ristikivi on kirjavahetuses Uku Masinguga avaldanud soovi struktureerida oma ajalooliste romaanide sarja gooti katedraali eeskujul. Gooti katedraali filosoofia oluline osa on Pseudo-Dionysios Areopagita hierarhiline n\u00e4gemus maailmast. Dionysiose mudelis moodustavad erinevatel tasanditel asuvad olendid osaduse t\u00f5ttu Jumalaga \u00fchtse vennaskonna. Romaanits\u00fckli keskmes asuva teose \u201cR\u00f5\u00f5mulaul\u201d l\u00f5pus asub vaste kogu sarjale \u2013 muusik Davidi \u00fclistuslaul Jumalale. Selle kirikuga v\u00f5rreldud kiidulaulu struktuur j\u00e4rgib Dionysiose filosoofiat. Katedraalilikult hierarhiline on ka teise ts\u00fckli mudeli, \u201cLohe hammastes\u201d esineva fiktiivse triloogia \u00fclesehitus. Sari on tihedalt seotud Dante Alighieri astmelise konstruktsiooniga \u201cJumaliku kom\u00f6\u00f6diaga\u201d, mis p\u00f5hineb gooti katedraali filosoofial.
\nArtikkel vaatleb ts\u00fcklis moodustuvat l\u00f6\u00f6vilist ja hierarhilist struktuuri, katedraali edastatava humaansuse kontseptsiooniga seostuvaid eetilisi ideaale Kristust ja Maarjat ning tegelaste p\u00fc\u00fceldavaid eesm\u00e4rke.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Karl Ristikivi, ajalooliste romaanide sari, esteetiline ideaal, gooti katedraal, Dante Alighieri, \u201cJumalik kom\u00f6\u00f6dia\u201d<\/p>\n

<\/a>
\nRahvaluulekoguja raamatuid otsimas. Hans Anton Schults\u00a0<\/strong>
\nKatre Kikas<\/p>\n

Artikli keskmes on rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsi (1866\u20131905) lood muistsete eestlaste raamatukultuurist \u2014 t\u00e4psemalt keskendun kirjutistele, kus lood muistsetest eesti raamatutest esmakordselt tema kirjutistes esile tulevad. Tegu pole ilmsesti planeeritud teemaarendusega \u2014 k\u00f5igi eelduste kohaselt oli Schultsil esialgu plaanis anda \u00fclevaade rahvakalendrist, kuid mingil p\u00f5hjusel k\u00e4\u00e4ndub ta sellelt teemalt k\u00f5rvale. Oma artiklis keskendungi selle k\u00f5rvalekaldumise tulemusel tekkinud juttude ahelale. Konkreetsemalt on esil k\u00fcsimused sellest, kuidas see tekstide kooslus muust materjalist esile on t\u00f5stetud ja kuidas luuakse erinevate lugude vahele seoseid. Kuna tegu on teemaga, mida kirjutaja pole j\u00f5udnud enda jaoks l\u00e4bi m\u00f5elda, on kirjutises n\u00e4ha ka huvitavaid vastuolusid tema enda ja allikate suhtumise vahel. \u00dcldisemas plaanis on esil k\u00fcsimus kirjapandud (ja seega justkui kontekstist eraldatud) rahvaluuleteksti kontekstualiseerimisest erinevate piiride esilet\u00f5stmise ja\/v\u00f5i h\u00e4gustamise kaudu.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Hans Anton Schults, rahvaluulekogumine, kirjalikkus, rahvuslus, raamatup\u00e4rimus<\/p>\n

<\/a>
\nTaara tammikud: ideaalse p\u00fchapaiga tung tekstist maastikule<\/strong>
\nOtt Heinapuu<\/p>\n

Eesti rahvuslikus diskursuses sai 19.\u201320. sajandil Taara tammikust \u00fcks muistse vabadusaja m\u00e4rk ning \u00fchtlasi Eesti looduslike p\u00fchapaikade \u00fcldistatud representatsioon. Ent piksejumalale p\u00fchitsetud tammesalu motiiv on ilmselt laenatud L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kultuurist: Zeusi \u00fcks t\u00e4htsamaid p\u00fchamuid on olnud Dodone tammesalu Kreekas; Arkaadia tammedega pastoraalsed maastikud said populaarseks Itaalia maastikumaalis; p\u00fcha tammehiie s\u00fcmbol kogus romantismiajal j\u00f5udsalt populaarsust saksa haritlaste hulgas (sh balti ja eesti haritlaste seas). N\u00fc\u00fcdseks kujundab kirjakultuuri kaudu \u00fclemv\u00f5imu saavutanud rahvusvaheline s\u00fcmbol eesti kultuuris arusaamist p\u00f5listest p\u00fchadest maastikest, j\u00e4ttes tammede ja tammesalude k\u00f5rval teistlaadi p\u00fchapaikadele v\u00e4he ruumi (ettekujutus, et hiies peavad kasvama tammed). Hiiekoha m\u00f5iste on kitsenenud t\u00e4histama p\u00fcha puudesalu ja tamm on liigina omandanud p\u00fcha puu staatuse, kuigi rahvusliku \u00e4rkamise eelses suulises p\u00e4rimuses ta seda ei olnud. Hiietammiku kujutelm suunab kultuuri esile t\u00f5stma vanu tammedega seotud p\u00fchapaiku (nt Tamme-Lauri tamm Urvastes). Samuti istutatakse uusi tammikuid (nt S\u00f5jam\u00e4e hiis ehk J\u00fcri\u00f6\u00f6 park Tallinnas, Taara tammik Tartus, Vabaduse hiis Loo k\u00fclas J\u00f5el\u00e4htmel) ja on istutatud tammesid vanadesse p\u00fchapaikadesse, kuigi terava asjaga maasse puutumine on t\u00f5en\u00e4oliselt olnud traditsioonilises kultuuris keelatud.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: tamm, p\u00fcha hiis, p\u00fcha maastik, Eesti rahvuslus, m\u00fctoloogia<\/p>\n

<\/a>
\nLooduse ja kultuuri kohtumised Islandil<\/strong>
\nMart Kuldkepp<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on problematiseerida tavap\u00e4rast eristust looduse ja kultuuri vahel, samaaegselt aga demonstreerida ka selle eristuse heuristilist otstarbekust teatud kontekstides. N\u00e4itematerjaliks on v\u00f5etud seosed Islandi looduse ja kultuuri vahel, kuna Islandi kultuurilugu pakub ise\u00e4ranis h\u00e4id n\u00e4iteid sellest, kuidas rahvuskultuuri on konstrueeritud suures osas looduse m\u00f5iste kaudu ning loodust k\u00e4sitletud omakorda kas puhtutilitaarsetes kategooriates v\u00f5i siis \u00fche aspektina nimetatud rahvuskultuurist. Seega v\u00f5ib problemaatikasse \u00f6koloogilise vaatepunkti sissetoomine n\u00f5uda esmalt \u201elooduse ja kultuuri\u201c \u00fcksteisest lahtiharutamist, kuiv\u00f5rd need m\u00f5lemad on m\u00e4ssitud rahvusliku ideoloogia m\u00fc\u00fctilistesse kategooriatesse, enne kui osutub v\u00f5imalikuks mingi terviklikum k\u00e4sitlus juba uutest, kriitilisematest alustest l\u00e4htuvalt.<\/p>\n

Artiklis on j\u00e4lgitud inimtegevuse m\u00f5ju Islandi loodusele ning samas ka seda, kuidas loodus sai 19. sajandil p\u00fcsivaks ja domineerivaks osaks Islandi rahvuslikust diskursusest. Island on kultuuri ja looduse suhete anal\u00fc\u00fcsiks sobivalt krestomaatiline fookuspunkt nii seet\u00f5ttu, et sealne elusloodus on piisavalt habras ja v\u00e4heinertne, inimtegevuse j\u00e4lgi kaua talletav, kui ka sellep\u00e4rast, et Islandi kultuurilugu on keskajast kuni t\u00e4nap\u00e4evani haruldaselt h\u00e4sti dokumenteeritud. Samuti pole kahtlust, et loodus on \u00fcks k\u00f5ige sagedamini esilekerkivaid faktoreid nii islandlaste enda kui ka v\u00e4lismaalaste Islandi-kuvandis. K\u00f5ike seda arvesse v\u00f5ttes v\u00f5ib loota, et Islandi n\u00e4itel \u00f5nnestub teha ka teiste (loodus)kultuuride kohta kehtivaid j\u00e4reldusi, mis puudutab kolmanda, \u00f6koloogilise m\u00f5tteviisi teadvustumise v\u00f5imalust \u00fchest k\u00fcljest rahvuslik-m\u00fc\u00fctilise loodusk\u00e4sitluse ja teisest k\u00fcljest mittes\u00e4\u00e4stliku ekspluatatsiooni asendajana.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: looduse-kultuuri dihhotoomia, looduskultuur, Island, keskaeg, rahvusromantism, ajalooline \u00f6koloogia<\/p>\n

<\/a>
\nT\u00fchirand eesti kultuurim\u00e4lus<\/strong>
\nMaarja Saldre<\/p>\n

Artikkel l\u00e4htub arusaamast, et kultuurim\u00e4lu toimib \u00fchtaegu talletava ja loovana. Kunstiliste tekstide eksisteerimist kultuuris v\u00f5ib kirjeldada kahel erineval tasandil \u2013 esiteks eraldiseisvate tekstide ja teiseks omavahel p\u00f5imunud tekstide koosluste kaudu. Eriti oluline on nende tasandite teadvustamine korduvate tekstide puhul, ehk olukorras, kus \u00fcks lugu on vahendatud erinevate esituste kaudu. Viimaste pinnalt tekib kultuurikandja m\u00e4lus mentaalne tervik, milles v\u00f5ib eristada invariantseid ja variatiivseid osi. Kui tegemist on erinevates meediumites antud versioonidega v\u00f5i intersemiootiliste t\u00f5lgetega, saab uut tervikut m\u00f5testada transmeedialisuse m\u00f5iste abil (Herman 2004), k\u00fcsides meediumist s\u00f5ltumatute ja meediumip\u00e4raste elementide j\u00e4rele.<\/p>\n

Eesti kultuurim\u00e4lus on \u00fcheks selliseks korduvaks tekstiks \u201eT\u00fchirand\u201c. Prototekstiks on siin Mati Undi (l\u00fchi)romaan (ilmunud 1972. a), mille p\u00f5hjal valmisid 2006. aastal Veiko \u00d5unpuu l\u00fchifilm ning Ingomar Vihmari lavastus teatris Vanemuine. Artikkel keskendub t\u00fchiranna kujundile nendes kolmes versioonis. T\u00fchirand on \u00fchelt poolt paik, narratiivi s\u00fcndmuste ruum. Teisalt on see aga peategelase mentaalne seisund ja selle kaudu ka teksti filosoofiline dominant, terviku peegeldus \u00fcksikosas. T\u00fchiranda kirjeldatakse esmalt autorikesksest vaatepunktist, k\u00fcsides selle j\u00e4rele, kuidas, milliste (meediumip\u00e4raste) vahenditega on igas eraldiseisvas versioonis t\u00fchiranda kujutatud ja millised on selle t\u00e4hendusloomelised dominandid. Seej\u00e4rel vaadeldakse kolme teksti transmeedialist kooslust. Viimane k\u00e4tkeb Lotmani (1999) j\u00e4rgi k\u00fcll t\u00f5lkimatuse situatsiooni, kuiv\u00f5rd kirjandus-, filmi- ja teatrikeel erinevad \u00fcksteisest juba diskreetsuse-kontinuaalsuse plaanis. Ometi toimub kultuurim\u00e4lus nendevaheline dialoog ja pidev uute t\u00e4henduste loomine. Nii modelleeritakse mentaalne t\u00fchirannakujund, milles eristuvad invariantsed (p\u00fcsivad) ja variatiivsed (muutuvad) aspektid.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kultuurim\u00e4lu, transmeedialisus, korduvad tekstid, mentaalne tekst, \u201eT\u00fchirand\u201c, \u201eT\u00fchiranna\u201c intersemiootilised t\u00f5lked<\/p>\n

<\/a>
\nKeskkonna modelleerimine filmis<\/strong>
\nJaanus Kaasik<\/p>\n

Artiklis on esitatud keskkondade teooria, mida v\u00f5ib v\u00f5tta filmi diegeetilise jaotuse teooria teatava edasiarendusena. Kui l\u00e4bi diegeetiliste jaotuste vaadeldakse filmimaailma juurde kuuluvaid ja mittekuuluvaid objekte, siis diegeetiliste maailmade jaotus ise on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4helepanuta. Samas on selge, et filmi diegeetiline maailm ei ole \u00fcheselt k\u00e4sitletav ja seda saab jaotada erinevateks mentaalseteks keskkondadeks. Artiklis pakun v\u00e4lja viieosalise keskkondade jaotuse: kunstiline reaalsus, dokumentaalsus, metareaalsus, metadokumentaalsus, h\u00fcperreaalsus ning kirjeldan keskkondi modelleerivat filmikeelt.<\/p>\n

Eelpool v\u00e4lja toodud keskkondadesse kuulumist r\u00f5hutava elemendina olen kasutusele v\u00f5tnud termini \u201ekeskkonnaviit\u201c. L\u00e4htudes G\u00e9rard Genette\u2019i narratiivide jaotusest fiktsionaalseteks narratiivideks ja faktuaalseteks narratiivideks, olen sarnaselt jaotanud ka keskkonnaviidad: fiktsioonile viitavateks ja faktuaalsusele viitavateks. Enam levinud keskkonnaviitasid k\u00e4sitlen artikli kolmandas osas.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: film, filmikeel, diegees, reaalsus<\/p>\n

<\/a>
\nKahest vastandlikust s\u00f5nade grupist reklaamileksikas (eesti reklaamide n\u00e4itel)<\/strong>
\nPriit P\u00f5hjala<\/p>\n

Reklaam, \u00fcks peamistest kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku kommunikatsiooni vormidest, m\u00f5jutab intensiivselt nii \u00fcksikindiviidi kui ka \u00fchiskonda tervikuna. Reklaami m\u00f5ju ei saa v\u00e4ltida, kuid on v\u00f5imalik v\u00e4hendada, \u00f5ppides tundma reklaamide \u00fclesehitusprintsiipe ja toimimismehhanisme. Reklaamide passiivse tarbimise asendamine nende \u201clugemise\u201d \u00fcle\u00fcldise oskusega peaks olema \u00fcks reklaamiuuringute olulisemaid praktilisi eesm\u00e4rke.<\/p>\n

K\u00e4esolev artikkel p\u00fc\u00fcab seda eesm\u00e4rki osaliselt t\u00e4ita, andes rohkete eesti n\u00e4idete varal \u00fclevaate reklaamides k\u00e4ibivast s\u00f5navarast ja selle toimimisest. T\u00e4helepanu keskmes on kaks reklaamileksikale eriti t\u00fc\u00fcpilist, kuigi teineteisele vastanduvat s\u00f5nade gruppi. V\u00f5tmes\u00f5nad on lihtsad ja emotsionaalsed, \u00fcldjuhul adjektiivsed s\u00f5nad, mis moodustavad reklaamileksika tuuma. Neid kohtab enamikus reklaamides. V\u00f5tmes\u00f5nade sagedase kasutamise ja m\u00f5jususe p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada nende lihtsust, mis h\u00f5lbustab nii reklaami loomist kui ka retseptsiooni, ja positiivset emotsionaalsust, mille abil lisatakse reklaamitavatele toodetele v\u00f5i teenustele soovitud v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n

H\u00e4lbelised s\u00f5nad on v\u00f5tmes\u00f5nadele ja preskriptiivsele keelenormile vastanduvad leksikaalsed moodustised \u2013 n\u00e4iteks sulands\u00f5nad, neologismid, v\u00f5\u00f5rkeelsed s\u00f5nad omakeelses kontekstis ja v\u00e4ljaj\u00e4ttelised s\u00f5nad. Nende eesm\u00e4rk on p\u00fc\u00fcda ja hoida t\u00e4helepanu oma uudsuse ja keerukusega, panna tarbija reklaami s\u00fcvenema v\u00f5i selles isegi osalema.
\nNeed kaks vastandlikku s\u00f5nade r\u00fchma on reklaamileksika palge p\u00f5hilised kujundajad.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: reklaam, reklaamileksika, v\u00f5tmes\u00f5nad reklaamis, h\u00e4lbelised s\u00f5nad reklaamis<\/p>\n

<\/a>
\nHirmu verbaliseerimine (t\u00e4nap\u00e4evases legendis)<\/strong>
\nMari-Liis Madisson<\/p>\n

Vaatlen k\u00e4esolevas artiklis protsessi, kus tumm, liigendamatu, suuresti inimese f\u00fcsioloogilisele tasandile kuuluv hirmukogemus areneb s\u00f5naliste struktuurideni. Ebam\u00e4\u00e4rase olemusega pelgus muutub verbaliseerimisprotsessis \u00fcha hoomatavamaks ja loogilisemaks, selle kaudu ka neutraalsemaks. Eristan j\u00e4rgmisi etappe: 1) nimetamine \u2013 hirmukogemuse esmane semiotiseerimine, 2) diskursusesse asetamine \u2013 kogetu modelleerimine keeleliste vahenditega, 3) valmis narratiiv \u2013 pelgust tekitanud s\u00fcndmuse piiritlemine tegelaste, p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg seoste ja lineaarse ajak\u00e4sitlusega ning intertekstuaalsete sidemete loomine, 4) koodsignaal \u2013 kultuurim\u00e4lu igap\u00e4evaseks osaks muutumine, 5) lagunemine \u2013 hirmukogemuse aktuaalsuse kadumine, kummastumine.<\/p>\n

L\u00e4htun oma artiklis eelk\u00f5ige Bill Ellise verbaliseerimisetappide k\u00e4sitlusest ning Juri Lotmani kultuurisemiootilistest ideedest. Selle s\u00fcnteesi eesm\u00e4rk on Bill Ellise v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud verbaliseerimisetappe siduda kultuurisemiootika p\u00f5hikontseptsiooniga autokommunikatsioonist ja kultuurist kui v\u00e4hemalt kakskeelsest mehhanismist. Seesugune \u00fchendamisviis peaks selgemini \u00e4ra n\u00e4itama, millistele kultuurimehhanismidele toetudes hirmu verbaliseerimisprotsess areneb. Lisaks etappide kirjeldamisele vaatlen, kuidas selline l\u00e4henemisviis konkreetse anal\u00fc\u00fcsi valguses t\u00f6\u00f6tab. Valisin anal\u00fc\u00fcsiobjektiks palju k\u00f5neainet tekitanud seagripi-juhtumi erinevad refleksioonid internetiportaalis Para-web.<\/p>\n

Kasutan artiklis t\u00e4nap\u00e4evase legendi m\u00f5istet, mis kuulub eelk\u00f5ige sotsiaalse narratiivi uurijate s\u00f5navarasse, see on kuulujutu, linnalegendi ja muistendiga osaliselt kattuv \u017eanr, mis aktualiseerub kriisiaegadel.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: t\u00e4nap\u00e4evane legend, kultuuri kakskeelsus, autokommunikatsioon, Juri Lotman, Bill Ellis<\/p>\n

<\/a>
\nAbduktsioonist mitmekeelses s\u00fcsteemis: ps\u00fchhiaatriline implikatsioon<\/strong>
\nAndres Kurismaa<\/p>\n

M\u00f5tlemish\u00e4irete formaalse k\u00fclje uurimine viitab vajadusele t\u00e4iendada klassikalisel loogikal p\u00f5hinevaid meetode vahenditega, mis v\u00f5imaldaksid j\u00e4reldusk\u00e4igu deduktiivse ja induktiivse k\u00fclje k\u00f5rval anal\u00fc\u00fcsida m\u00f5tlemisoperatsioonide esmast tasandit, kus toimub eelduste m\u00e4\u00e4ratlemine ning h\u00fcpoteeside loomine koosk\u00f5las olukorra laiema konteksti ning subjekti vaimse (haigus)seisundiga. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks abduktsiooni ja mitmekeelsuse m\u00f5istete vastastikkune t\u00e4psem definitsioon olla huvitav ning kasulik mitte ainult teoreetilise semiootika raames, suhestades omavahel l\u00e4hemalt Charles S. Peirce’i, Gregory Bateson’i ning Juri Lotman’i t\u00f6\u00f6des keskseid kontseptsioone, vaid omaks vahetut kontakti ka ps\u00fchhiaatria valdkonna oluliste probleemidega.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: abduktsioon, mitmekeelsus, loogiline m\u00f5tlemine, afektiivsus, kontekstuaalsus, skisofreenia<\/p>\n

<\/a>
\nV\u00e4ljam\u00f5eldiste vadin, reaalsuse vaikus<\/strong>
\nSilver Rattasepp<\/p>\n

\u00dcldlevinud on t\u00f5demus, et inimene, too Homo symbolicus, on niisugune erip\u00e4rane olend, kes elab alati oma eraldises kultuurimaailmas ning omab seet\u00f5ttu juurdep\u00e4\u00e4su maailma asjadele ainult l\u00e4bi kultuurilispetsiifiliste representatsioonide, traditsioonide, harjumuste, l\u00e4bi keele v\u00f5i m\u00f5istuse poolt ette antud kategooriate. V\u00e4itest \u201cmaailm on kultuuriliselt konstrueeritud\u201d on saanud mantra. Inimene oleks justkui suletud mingisse eraldisse olemise sf\u00e4\u00e4ri, mis koosneb keelest, m\u00f5istuse kategooriatest, kultuurilistest representatsioonidest v\u00f5i muust s\u00e4\u00e4rasest; too maailm oleks justkui lahutatud asjade ja mittekeeleliste olendite maailmast; ja need representatsioonid v\u00f5i kategooriad moodustavad justkui paratamatu kattevarju inimese pilgu ees, nagu raamistiku, mida kogemuse aimutule voole peale surudes tekivad tajuobjektid, kuid mille taha maailma asjad ja n\u00e4htused ise on igaveseks peidetud.<\/p>\n

Sellel m\u00f5tteviisil on oma tekkelugu. Kogemusp\u00f5hine eristus mina ja teiste, isikliku teadvuse ja v\u00e4liste asjade, m\u00f5tte ja maailma vahel on ajapikku muutunud laiaks metaf\u00fc\u00fcsiliseks kujutluspildiks, ning sellest eristusest on saanud l\u00e4\u00e4ne filosoofia ja humanitaarteaduste \u00fcks k\u00f5ige p\u00fcsivamaid alustalasid. Ajapikku on need eristused laienenud ja radikaliseerunud, kuni nad l\u00f5puks muunduvad t\u00e4ielikuks \u00fchism\u00f5\u00f5dutuseks asjade maailma ja keeleilma vahel, ning tekib dualistliku m\u00f5tte t\u00e4nap\u00e4eva k\u00f5ige levinum versioon: selge eristus looduse ja kultuuri kui kahe eraldiseisva olemise sf\u00e4\u00e4ri vahel. Artikkel annab ajaloolise \u00fclevaate niisuguse \u201ckahe maailma\u201d metaf\u00fc\u00fcsika v\u00e4ljakujunemisest ning m\u00f5nedest tema tekitatud probleemidest.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: dualism, kultuuri\u2013looduse vastandus, representatsioonid<\/p>\n

\n

<\/a>
\nPilk<\/strong>
\nMargus Ott<\/p>\n

Artikkel l\u00e4htub m\u00f5ningatest Jakob von Uexk\u00fclli ja Jean-Paul Sartre\u2019i m\u00f5istetest, mille abil saab m\u00f5elda loodust ja selle liikmeid omaenese vaatepunkti omavatena, nii et nad \u201cvaatavad\u201d \u00fcksteist ja meid, inimesi. Kasvava anon\u00fc\u00fcmsuse ajastul inimese ja tema keskkonna suhetes (n\u00e4iteks toiduainet\u00f6\u00f6stus jm) on paslik v\u00e4lja arendada (v\u00f5i v\u00e4rskendada) m\u00f5istelist raamistust, millega k\u00e4sitleda elusolendite subjektiivsust, enesekohasust. See v\u00f5iks tugevdada ja p\u00f5hjendada \u00f6koloogilise liikumise taotlusi.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: omailm, agentsus, \u00f6koloogia<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis j\u00e4tkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani,\u00a0Mihhail Lotmani,\u00a0Rebekka Lotmani) \u00fchist\u00f6\u00f6na autometakirjelduslike n\u00e4htuste uurimine. Seekord on vaatluse …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":249,"parent":41,"menu_order":62,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-121","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=121"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":691,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/121\/revisions\/691"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/249"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=121"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}