{"id":123,"date":"2017-02-13T23:53:56","date_gmt":"2017-02-13T21:53:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=123"},"modified":"2025-01-30T10:32:19","modified_gmt":"2025-01-30T08:32:19","slug":"acta-semiotica-estica-viii","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-viii\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA VIII, 2011"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

Acta Semiotica Estica<\/em> kaheksas number on oma teemadelt homogeensem kui tavaliselt. Kaks temaatilist dominanti, mis artik- litest v\u00e4lja kooruvad, on v\u00f5imusuhted ja t\u00f5lkimine; kaks autorit, kelle teooriate poole ikka ja j\u00e4lle p\u00f6\u00f6rdutakse, on Juri Lotman ja Michel Foucault.\u00a0V\u00e4ljaande kaheksas number keskendub t\u00f5lkimise semiootikale ja v\u00f5imusuhetele kultuuris sisaldades\u00a0Daniele Monticelli<\/strong>,\u00a0Andreas Ventseli<\/strong>,\u00a0Ott Puumeistri<\/strong>,\u00a0Vilmos Voigti<\/strong>,\u00a0Terje Looguse<\/strong>,\u00a0Maarja L\u00e4\u00e4nesaare<\/strong>,\u00a0Margus Tamme<\/strong>,\u00a0Kristin Vaigu<\/strong>\u00a0ning\u00a0Maria-Kristiina<\/strong>,\u00a0Mihhail<\/strong>\u00a0ja\u00a0Rebekka Lotmani<\/strong>\u00a0artikleid. Rubriigis M\u00e4rkamisi kirjutavad\u00a0Rein Veidemann<\/strong>\u00a0ja\u00a0Silvi Salupere<\/strong>\u00a0semiootika ajaloost Eestis,\u00a0Igor Gr\u00e4zin<\/strong>\u00a0t\u00f5lgendab postmodernismi. T\u00f5lketekstina ilmub Juri Levini artikkel vale semiootikast. Kroonika annab \u00fclevaate semiootikute suurematest ettev\u00f5tmistest 2010. aastal.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste ja Silvi Salupere
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus: Rauno Thomas Moss
\n260 lehek\u00fclge
\nEesti Semiootika Selts, 2011<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na, 7-9
\nDaniele Monticelli<\/strong> – Kultuur kui (de)konstruktsioon. Eelm\u00e4rkused Juri Lotmani\u00a0ja Jacques Derrida teooriate v\u00f5rdlemiseks, 10-25 [abstrakt<\/a>]
\nAndreas Ventsel<\/strong> – Hegemooniline t\u00e4histamine visuaalretoorika perspektiivist, 26-50 [abstrakt<\/a>]
\nOtt Puumeister<\/strong> – Subjekti konstrueerimine j\u00e4relevalves\u00fcsteemides, 51-73 [abstrakt<\/a>]
\nVilmos Voigt<\/strong> – Joannis Barclaii \u201cIcon Animorum\u201d (1614): Euroopa rahvaste ja rahvuste varane karakteristika, 74-90 [abstrakt<\/a>]
\nTerje Loogus<\/strong> – Teksti kultuuriline v\u00f5\u00f5rasus kui t\u00f5lkeprobleem, 91-106 [abstrakt<\/a>]
\nMaarja L\u00e4\u00e4nesaar<\/strong> – T\u00f5lkekriitika oskuskeel ja t\u00f5lkimise m\u00f5istmine Vikerkaare arvustuste n\u00e4itel, 107-124 [abstrakt<\/a>]
\nMargus Tamm<\/strong> – Mis on kollektiivne autor?, 125-150 [abstrakt<\/a>]
\nKristin Vaik<\/strong> – Eesti imemuinasjuttude alguse- ja l\u00f5puvormelitest, 151-169 [abstrakt<\/a>]
\nMaria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman<\/strong> – Autometakirjeldus eesti luules IV, 170-193 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nRein Veidemann<\/strong>. Semiootika elamus, 197-209
\nSilvi Salupere<\/strong>. Semiootika suvekoolid K\u00e4\u00e4rikul, 210-217
\nJuri Levin<\/strong>. Vale semiootikast, 218-220
\nIgor Gr\u00e4zin<\/strong>. Postmoderni positiivne m\u00e4\u00e4ratlus: uusprimitiivsus, 221-230<\/p>\n

Kroonika 231-250
\nAbstracts\u00a0251-260<\/p>\n

 <\/p>\n

\n

Abstraktid<\/h3>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

\n

Kultuur kui (de)konstruktsioon. Eelm\u00e4rkused Juri Lotmani ja Jacques Derrida teooriate v\u00f5rdlemiseks<\/strong><\/p>\n

Daniele Monticelli<\/p>\n

Viimaste k\u00fcmnendite poliitilises ja sotsioloogilises diskursuses ning avalikus retoorikas on \u2018kultuuri\u2019 m\u00f5iste j\u00e4rk-j\u00e4rgult hakanud asendama selliseid diskrediteeritud ja kasutamisk\u00f5lbmatuid m\u00f5isteid nagu \u2018rass\u2019, \u2018etnos\u2019, m\u00f5nel juhul isegi \u2018rahvus\u2019, p\u00e4rides samas nende m\u00f5istete koha konservatiivsetes poliitilistes agendades. Kultuuri m\u00f5istetakse seejuures kui kindlate piiridega suletud s\u00fcsteemi, mida tuleb kaitsta v\u00e4lise m\u00f5jutuse eest.<\/p>\n

Derrida ja Lotman arendavad oma keele ja kultuuri teooriaid l\u00e4htudes antistrukturalistlikust positsioonist, mis seab kahtluse alla keeleliste (ja muude semiootiliste) s\u00fcsteemide suletuse ja eraldumise v\u00f5imalikkuse. Artiklis v\u00f5rreldakse sellise teoreetilise suunitluse peamisi komponente Derrida ja Lotmani t\u00f6\u00f6des, keskendudes m\u00f5istetele \u2018peeglistruktuur\u2019, \u2018binarism\u2019, \u2018arvulisus\u2019. V\u00f5rdlusest joonistub terviklikkuse, piiri ja vahenduse kontseptsioon, mis \u00f5\u00f5nestab identiteedidiskursuse pretensioone, kuna Lotmani semiosf\u00e4\u00e4ris ja Derrida tekstuaalsuse v\u00e4ljas tasakaalustab igasugust s\u00fcsteemse sulgemise katset teine, vastassuunaline j\u00f5ud. Lotmani \u201ct\u00f5lkimatuse t\u00f5lget\u201d ja Derrida diff\u00e9rance\u2019i anal\u00fc\u00fcsitakse artiklis kui s\u00fcsteemi piiridel toimuva avava vahetuse kirjeldamise sarnaseid viise.<\/p>\n

Derrida ja Lotmani v\u00f5rdlev k\u00e4sitlus pakub olulisi vahendeid, seadmaks kahtluse alla kultuurilise identiteedi konservatiivseid arusaamu, mis toimivad t\u00e4nap\u00e4eval ideoloogilise p\u00f5hjendusena sotsiaalpoliitilistele konfliktidele. Kultuuri (de)konstruktiivne loomus, nii nagu seda kirjeldavad Lotman ja Derrida, vastandub \u00fcritustele n\u00e4ha kultuuri paratamatult antud ja l\u00f5plikult fikseeritud identiteetide\/erinevuste allikana.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Juri Lotman, Jacques Derrida, diff\u00e9rance, t\u00f5lge, dialoog, kultuuriline identiteet.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Hegemooniline t\u00e4histamine visuaalretoorika perspektiivist<\/strong><\/p>\n

Andreas Ventsel<\/p>\n

Visuaalretoorika on t\u00e4nap\u00e4eval visuaalsete representatsioonide anal\u00fc\u00fcsis t\u00f5usev suund. Peamiselt t\u00e4histatakse antud m\u00f5istega l\u00e4henemisi, mis p\u00fc\u00fcavad rakendada retoorika vahendeid visuaalsete kujutiste anal\u00fc\u00fcsis, h\u00f5lmates laia uuritavate objektide spektrit: alates arhitektuurist kuni siseinterj\u00f6\u00f6ri (sisedisaini) ja avaliku ruumi representatsioonide anal\u00fc\u00fcsini (Foss 2004; Twigg 1992; Stafford 1999). M\u00f5ned teadlased keskenduvad peamiselt visuaalsete elementide kvantitatiivsete suhete ja nende omaduste eristamisele, sellal kui teised tegelevad internetis vohavate ikooniliste m\u00e4rkide ja nende kommunikeeritavuse problemaatikaga (Helmers, Hill 2004: IX). Samuti on esil uurimissuund, kus p\u00fc\u00fctakse \u00fcldretoorika seisukohtadelt l\u00e4heneda visuaalsetele representatsioonidele kui kommunikatsioonis\u00fcndmustele ja uuritakse selle kommunikatsiooni \u00fclesehitust (Finnegan 2004: 197). K\u00e4esolev artikkel liigitub ennek\u00f5ike viimatinimetatud uurimistraditsiooni ning seab oma peamiseks uurimisk\u00fcsimuseks: kuidas retoorika vahendeid kasutades uurida v\u00f5imusuhete visualiseerimisprotsesse. \u00dcks oluline vahend, mille kaudu \u00fchiskondlike v\u00f5imusuhteid konstrueeritakse ja taastoodetakse, on foto. P\u00fc\u00fcan retoorikast (kultuurisemiootika) p\u00e4rit vahendeid kasutades eristada hegemoonilist t\u00e4histamist (Foucault, Laclau) foto n\u00e4itel, mis kujutab 1950. aasta N\u00f5ukogude Eesti laulupidu. Peamisteks anal\u00fc\u00fcsikategooriateks on troop, metafoor ja meton\u00fc\u00fcmia.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: visuaalretoorika, fotograafia, hegemoonia, kultuurisemiootika, \u201csotsialistlik sisu, rahvuslik vorm\u201d.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Subjekti konstrueerimine j\u00e4relevalves\u00fcsteemides<\/strong><\/p>\n

Ott Puumeister<\/p>\n

Artikkel k\u00e4sitleb j\u00e4relevalves\u00fcsteeme suhetes subjektiga ning keskendub v\u00f5imusuhetele, mis kehtestatakse j\u00e4relevalves\u00fcsteemides. Samuti vaadeldakse, kuidas nende kaudu on v\u00f5imalik konstrueerida subjekti- ja grupiidentiteete. Peamiseks teoreetiliseks aluseks on Michel Foucault\u2019 diskursuse ja v\u00f5imu k\u00e4sitlus; tema m\u00f5istete \u2018panoptikum\u2019 ja \u2018heterotoopia\u2019 abil vaadeldakse j\u00e4relevalves\u00fcsteemide \u00fche n\u00e4itena koolikeskkonda kui terviklikku ja suletud struktuuri. Subjekti autonoomsust suhtes j\u00e4relevalvega aitab m\u00f5ista Juri Lotman ja tema autokommunikatsiooni m\u00f5iste. Laiaulatuslikuma j\u00e4relevalve teoreetiliseks k\u00e4sitlemiseks kasutatakse m\u00f5istet \u2018j\u00e4relevalveseade\u2019 [surveillant assemblage]. Selle abil kirjeldatakse stabiilsete piirideta ja kindla keskmeta j\u00e4relevalves\u00fcsteeme, mis on v\u00f5imusuhete kaudu vaid ajutiselt aktualiseeritavad. Subjektide ja gruppide juhtimise ning valitsemise m\u00f5testamist toestavad Foucault\u2019 la gouvernementalit\u00e9 ja Giorgio Agambeni \u2018eriolukorra\u2019 m\u00f5isted. Neilt alustelt l\u00e4htudes l\u00e4henetakse teoreetiliselt j\u00e4relevalves\u00fcsteemide subjekti konstrueerivale v\u00f5imule, vaadeldakse, kuidas erinevate s\u00fcsteemikorralduste kaudu luuakse subjektipositsioone. N\u00e4idetena on kasutatud nii Laagri kooli kui ka Suurbritannia kooli j\u00e4relevalvet kirjeldavaid ajaleheartikleid n\u00e4itamaks, kuidas erinevalt struktureeritud s\u00fcsteemid on v\u00f5imelised koos toimima. Kuna j\u00e4relevalves\u00fcsteemide k\u00e4sitlemiseks puudub \u00fchtne teoreetiline raamistik, \u00fcritab artikkel erinevaid m\u00f5isteid ja l\u00e4henemisi omavahel \u00fchendada, andes seega tagasihoidliku panuse \u00fche aktuaalse \u00fchiskondliku probleemi teoreetiliseks m\u00f5testamiseks.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: j\u00e4relevalve, v\u00f5imusuhted, subjekt, identiteet, autokommunikatsioon.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Joannis Barclaii \u201cIcon Animorum\u201d (1614): Euroopa rahvaste ja rahvuste varane karakteristika<\/strong><\/p>\n

Vilmos Voigt<\/p>\n

On olemas pikk Euroopa kultuuride v\u00f5rdlemise traditsioon, kuid seda materjali pole semiootikas kuigi palju uuritud. Oma artiklis k\u00e4sitlen \u00fcht varasemat ja huvitavamat sellel teemal kirjutatud raamatut.<\/p>\n

Kuulus poliitiliste esseede autor ja kirjanik John Barclay (1582\u20131621) oli Inglise aadlik, kes veetis suurema osa oma elust kontinendil, kirjutades elegantses ladina keeles Euroopa riigiasjadest ja \u00fchiskondlikust elust. Tema esimene oluline teos oli \u201cSatyricon\u201d (1603), kolmeosaline pitoreskne romaan oma aja igap\u00e4evaelust. J\u00e4rgmist raamatut \u201cIcon Animorum\u201d (1614) pidas kaasaegne Euroopa publik \u201cSatyriconi\u201d neljandaks raamatuks, mis esitab selle teoreetilise kokkuv\u00f5tte. Raamatus kirjeldatakse eri riike ja rahvusi (gallialased, inglased, \u0161otlased ja iirlased, sakslased ja belglased, itaallased, hispaanlased, ungarlased, poolakad ja moskoviidid, t\u00fcrklased ja juudid). Raamatu hilisemas (Saksa) v\u00e4ljaandes on lisatud ammendavad kommentaarid.<\/p>\n

Barclay raamat on ajaloolise kultuurivahendamise allikas. Eriti raamatu kolmas teema \u2013 tosina Euroopa rahva kirjeldus \u2013 pakub v\u00f5rdlevale semiootikale head materjali. K\u00e4esolevas artiklis anal\u00fc\u00fcsitakse seda Euroopa rahvaste\/kultuuride hilisemate iseloomustuste taustal.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: John Barclay, \u201cIcon Animorum\u201d, Euroopa rahvad.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Teksti kultuuriline v\u00f5\u00f5rasus kui t\u00f5lkeprobleem<\/strong><\/p>\n

Terje Loogus<\/p>\n

Artiklis vaadeldakse Saksa t\u00f5lketeaduses \u2013 eelk\u00f5ige G\u00f6ttingeni kirjandusliku t\u00f5lke koolkonnas \u2013 toimunud diskussioonidele tuginedes teksti kultuurist tingitud v\u00f5\u00f5rasust ja sellega seotud t\u00f5lkeprobleeme. Esmalt antakse \u00fclevaade kultuuri m\u00f5istest ja rollist t\u00f5lketeaduses ning piiritletakse m\u00f5istete \u2018oma\u2019 ja \u2018v\u00f5\u00f5ras\u2019 vahekord. Seej\u00e4rel uuritakse l\u00e4hemalt tekstide v\u00f5\u00f5rasust ning sellega toimetulekut t\u00f5lkeprotsessis. V\u00f5\u00f5rasust defineeritakse eelk\u00f5ige kultuurispetsiifiliste elementide kaudu. Tekst on t\u00f5lkijale v\u00f5\u00f5ras siis, kui sisaldab tunnuseid, mida t\u00f5lkija ei oska oma keele ja kultuuri taustal \u00fcheselt interpreteerida ning mida ei ole v\u00f5imalik ilma probleemideta oma keelde ja kultuuri integreerida. Artiklis eristatakse Huntemannile ja R\u00fchlingile (1997) toetudes v\u00f5\u00f5rasuse kahte erit\u00fc\u00fcpi \u2013 kognitiivset ja diskriminatoorset v\u00f5\u00f5rasust. Tekst v\u00f5i selle elemendid on t\u00f5lkijale kognitiivselt v\u00f5\u00f5rad siis, kui t\u00f5lkijal ei ole tekstist arusaamiseks piisavalt teoreetilisi v\u00f5i praktilisi teadmisi. Diskriminatoorne v\u00f5\u00f5rasus v\u00e4ljendab eseme ja selle klassi v\u00f5i erinevatesse klassidesse kuuluvate esemete vahelist v\u00f5\u00f5rasussuhet. Kokkupuutel l\u00e4htetekstidega, mis sisaldavad \u00fchel v\u00f5i teisel viisil v\u00e4ljenduvat v\u00f5\u00f5rasust, seisavad t\u00f5lkijad silmitsi \u00fchelt poolt paratamatute, teiselt poolt v\u00e4lditavate probleemidega. Paratamatult peavad nad tegelema \u2018v\u00f5\u00f5ra\u2019 \u00fclekandmise probleemiga ja subjektiivselt kognitiivse v\u00f5\u00f5rasusega. T\u00f5lkija probleemiks ei ole mitte ainult teksti kognitiivse v\u00f5\u00f5rasuse v\u00e4hendamine iseenda jaoks, vaid ka diskriminatoorse v\u00f5\u00f5rasuse edasiandmine t\u00f5lkena lihtteksti lugejatele, l\u00e4htudes oma keele ja kultuuri v\u00f5imalustest.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: t\u00f5lkimine, t\u00f5lkeprotsess, v\u00f5\u00f5rasus, kultuurierinevused.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

T\u00f5lkekriitika oskuskeel ja t\u00f5lkimise m\u00f5istmine Vikerkaare arvustuste n\u00e4itel<\/strong><\/p>\n

Maarja L\u00e4\u00e4nesaar<\/p>\n

T\u00f5lgete suure osakaalu t\u00f5ttu meie kultuuriruumis on oluline vaadelda t\u00f5lkimise ja t\u00f5lgete m\u00f5testamise viise ja v\u00f5imalusi, t\u00f5lkija n\u00e4htavust just Eesti materjali p\u00f5hjal, et kultuuri osade vahelised seosed oleksid kirjeldatud ja selle arengud ennustatavad. T\u00f5lkekriitika on retseptsioonivorm, mis korraga nii kujundab kui ka peegeldab \u00fchiskonna t\u00f5lkek\u00e4sitlust, sealjuures oma avaldumises \u00fclevaatlik ning kirjalikult fikseeritud, seet\u00f5ttu on \u00fchiskonna t\u00f5lkek\u00e4situse uurimiseks hea alustada t\u00f5lgete kirjeldamise ja m\u00f5testamise uurimisest kriitikas.<\/p>\n

Vaatlen ajakirjas Vikerkaar aastail 2000\u20132009 ilmunud t\u00f5lkeraamatuarvustuste n\u00e4itel t\u00f5lkekriitika hetkeseisu kaht olulist aspekti: t\u00f5lkekriitika oskuskeelsust (sh kriitiku v\u00f5imalusi terminoloogiliseks keelekasutuseks eesti oskuskeeleteooria ja -praktika kontekstis) ning t\u00f5lkimise m\u00f5testamist Eestis (sh metafoorsust t\u00f5lke kontseptualiseerimisel ning t\u00f5lkelisusega tegelemise m\u00e4\u00e4ra \u00fcldse). T\u00f5lkekriitiku intentsiooni tuvastamise keerukus nii metafoorse kui ka terminoloogilise keelekasutuse puhul, lisaks veel asjaolu, et tegelik kriitikakeel kombineerib \u00fcld-, kunsti- ja teaduskeele vahendeid, muudab \u00fchisosa v\u00e4ljatoomise keeruliseks, kuid suurema hulga arvustuste p\u00f5hjal on eesti t\u00f5lkekriitikas k\u00e4ibivate normide tuvastamine, t\u00f5lke m\u00f5istmise vaatluse alla v\u00f5tmine nii v\u00f5imalik kui ka vajalik.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: t\u00f5lkekriitika, oskuskeel ja terminoloogia, kontseptuaalsed metafoorid, t\u00f5lkimine ja normid, t\u00f5lkija n\u00e4htamatus.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Mis on kollektiivne autor?<\/strong><\/p>\n

Margus Tamm<\/p>\n

K\u00e4esolev artikkel l\u00e4htub teesist, et k\u00e4sitlused kollektiivsetest autoritest kui romantistliku autorikontseptsiooni paroodiaist v\u00f5i pseudon\u00fc\u00fcmsuse erijuhtumeist ei ole piisavad, sest ei suuda kirjeldada kollektiivse autoripositsiooni produktiivseid aspekte. Anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on avada sellise k\u00e4sitluskonflikti olemust ning leitud kontseptuaalsete kattuvuste ja lahknevuste kaudu j\u00f5uda kollektiivse autori kui toimiva autoripositsiooni olemuslikuma kirjeldamiseni.<\/p>\n

Kirjutise alguses piiritlen m\u00f5isted \u2018autor\u2019 ning \u2018kollektiivne autor\u2019 ning annan p\u00f5gusa teoreetilise \u00fclevaate \u2018autori surma\u2019 j\u00e4rel autorim\u00f5iste \u00fcmber kirjandus- ja kunstiteadustes toimunud diskussioonist. Seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsin n\u00fc\u00fcdisaegsete autorikontseptsioonide valguses kolme iseloomulikku kollektiivset autorit \u2013 Nicolas Bourbakit, Luther Blissettit ning Subcomandante Marcost. Anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja tuua aspektid, milles kollektiivsed autorid t\u00e4idavad autorifunktsioone ning aspektid, milles satutakse autorifunktsiooniga konflikti. Kontseptuaalsete kattuvuste ning katkestuste kaardistamise kaudu tahan j\u00f5uda l\u00e4hemale p\u00f5hjustele, miks enamasti k\u00e4sitletakse kollektiivseid autoreid pigem kurioossete ning autorikontseptsiooniga vastasseisus olevaina.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: autor, kollektiivne autor, pseudon\u00fc\u00fcm.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Eesti imemuinasjuttude alguse- ja l\u00f5puvormelitest<\/strong><\/p>\n

Kristin Vaik<\/p>\n

Artikkel k\u00e4sitleb eesti imemuinasjuttudele omaseid vormellikke alguseid ja l\u00f5ppe, otsides vastust k\u00fcsimusele, kuidas t\u00e4idavad eesti imemuinasjuttude alguse- ja l\u00f5puvormelid neile muinasjutu struktuuris omistatud funktsioone. Vaatlus l\u00e4htub rahvaluuleteaduses k\u00e4ibivast imemuinasjutu kontseptsioonist, senistest alguse- ja l\u00f5puvormelite m\u00e4\u00e4ratlustest ja s\u00fcstematiseerimisest. K\u00fcsimusele p\u00fc\u00fctakse vastust leida, astudes sammukese edasi senistest funktsioone kirjeldavatest ja strukturaal-morfoloogilistest l\u00e4henemistest, keskendumaks eesti imemuinasjuttudele omaste alguse- ja l\u00f5puvormelite s\u00f5nastuse v\u00f5imalikule tunnetuslikule t\u00e4hendusele. Artikli esimene pool selgitab nimetatud l\u00e4henemise teoreetilisi l\u00e4htekohti ning artikli teine, vormelite anal\u00fc\u00fcsile p\u00fchendatud osa p\u00fc\u00fcab esitada m\u00f5ningaid konkreetseid t\u00e4helepanekuid eesti imemuinasjuttudele omaste alguse- ja l\u00f5puvormelite tunnetusliku funktsiooni kohta.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kultuurisemiootika, imemuinasjutud, alguse- ja l\u00f5puvormelid, raamiteooria, fiktsionaalsed maailmad.<\/p>\n<\/div>\n

<\/a><\/p>\n

<\/div>\n

 <\/p>\n

\n

Autometakirjeldus eesti luules IV<\/strong><\/p>\n

Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on s\u00fcstematiseerida m\u00e4rgilisi mehhanisme eesti ilukirjanduslikus luules. Eraldi k\u00e4sitlemist leiavad need vormid, mida Roman Timent\u0161ik nimetab autometakirjeldavateks (1975). Uurimisobjektiks on kogu eesti luule alates Kristjan Jaak Petersonist ja l\u00f5petades kaasaegsete autoritega. Lausanal\u00fc\u00fcs on tehtud 19. sajandi l\u00f5pu \u2013 20. sajandi alguse autorite p\u00f5hjal, samuti 20. sajandi l\u00f5pust, pisteliselt on k\u00e4sitletud ka 1930.\u2013 1960. aastate tekste. Artikli neljas osa k\u00e4sitleb r\u00fctmi.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00e4rsi\u00f5petus, autometakirjeldus, eesti v\u00e4rss, semiootika, v\u00e4rsir\u00fctm.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica kaheksas number on oma teemadelt homogeensem kui tavaliselt. Kaks temaatilist dominanti, mis artik- litest v\u00e4lja kooruvad, on …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":239,"parent":41,"menu_order":61,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-123","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/123","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=123"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/123\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":690,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/123\/revisions\/690"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/239"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=123"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}