{"id":125,"date":"2017-02-13T23:54:12","date_gmt":"2017-02-13T21:54:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=125"},"modified":"2026-01-11T05:15:01","modified_gmt":"2026-01-11T03:15:01","slug":"acta-semiotica-estica-ix","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-ix\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA IX, 2012"},"content":{"rendered":"\n
<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Acta Semiotica Estica<\/em> \u00fcheksas number on erinumber, mis keskendub poliitiliste protsesside \u2013 identiteetide konstrueerimise, poliitilise kommunikatsiooni, erinevate v\u00f5imumehhanismide, (aja)kirjanduse ideoloogilisuse jne \u2013 m\u00f5testamisele ja anal\u00fc\u00fcsimisele semiootilisest ja teistest kultuuriteoreetilistest paradigmadest l\u00e4htuvalt. Erinumber sisaldab Ott Puumeistri<\/strong>, Risto Heiskala<\/strong>, Remo Graminga<\/strong>, Jaak Tombergi<\/strong>, Rein Ruutsoo<\/strong> ja Peeter Selja<\/strong>, Mari-Liis Madissoni<\/strong> ja Andreas Ventseli<\/strong>, Juhan Saharovi<\/strong> ja Anu Haameri<\/strong> artikleid. Rubriigis M\u00e4rkamisi kirjutavad Igor Gr\u00e4zin<\/strong>, Silvi Salupere<\/strong>, Andreas Ventsel<\/strong> ja Ott Puumeister<\/strong> v\u00f5imust kui semiootilisest fenomeenist. Kroonika annab \u00fclevaate semiootikute suurematest ettev\u00f5tmistest 2011. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Andreas Ventsel, Peeter Selg, Mari-Liis Madisson ja Ott Puumeister
Keeletoimetaja: Eva Lepik
Kaanekujundus: Rauno Thomas Moss
281 lehek\u00fclge
Eesti Semiootika Selts, 2012<\/p>\n\n\n\n

Avatud ligip\u00e4\u00e4s tervele numbrile<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

SISUKORD<\/h2>\n\n\n\n

Eess\u00f5na<\/a>, 7-10
Ott Puumeister<\/strong>\u00a0\u2013 Subjekti eneseloome v\u00f5imusuhetes: Agambeni, Badiou\u2019 ja\u00a0Foucault\u2019 subjektsusteooriad semiootilisest vaatepunktist<\/a>, 11-41 [abstrakt<\/a>]
Risto Heiskala<\/strong>\u00a0\u2013 Semiootilise sotsioloogia suunas<\/a>, 42-65 [abstrakt<\/a>]
Remo Graminga<\/strong>\u00a0\u2013 Kultuuriuuringute ja kultuurisemiootika piiril: kultuurit\u00f5kestuse juhtum<\/a>, 66-89 [abstrakt<\/a>]
Jaak Tomberg<\/strong>\u00a0\u2013 \u00c4rkamine d\u00fcstoopiasse: utoopilise vormi mitmetim\u00f5istetavusest<\/a>, 90-108 [abstrakt<\/a>]
Rein Ruutsoo<\/strong>\u00a0ja\u00a0Peeter Selg<\/strong>\u00a0\u2013 Teleoloogiline ajaloonarratiiv kui poliitilise antagonismi konstrueerimise strateegia Eesti taasiseseisvumise k\u00e4sitluste\u00a0n\u00e4itel<\/a>, 109-143 [abstrakt<\/a>]
Mari-Liis Madisson<\/strong>\u00a0ja\u00a0Andreas Ventsel<\/strong>\u00a0\u2013 V\u00f5\u00f5ra semiootiline modelleerimine Eesti l\u00e4hiajaloos<\/a>, 144-172 [abstrakt<\/a>]
Juhan Saharov<\/strong>\u00a0\u2013 Harta 77 ning Vaclav Haveli \u201chegemoonne retoorika\u201d Ernesto Laclau diskursuseteooria ning sotsiaalse liikumise raamistusteooria s\u00fcnteesis<\/a>, 173-200 [abstrakt<\/a>]
Anu Haamer<\/strong>\u00a0\u2013 Ideaalide kaudu professionaalse identiteedini<\/a>, 201-225 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkamisi<\/h4>\n\n\n\n

Igor Gr\u00e4zin<\/strong> \u2013 Poliitilise semiootika v\u00f5imalikkus<\/a>, 229-237
Silvi Salupere<\/strong> \u2013 V\u00f5imukad metafoorid<\/a>, 238-244
Andreas Ventsel<\/strong> \u2013 T\u00f5e v\u00f5imutsemine ehk vaimu varjatud saladus<\/a>, 245-249
Ott Puumeister<\/strong> \u2013 Biopoliitika kui v\u00f5im elu \u00fcle ning kui elu enese-v\u00f5im<\/a>, 250-257
Kalevi Kull<\/strong> \u2013 In memoriam. Ivar Puura<\/a>, 258-259<\/p>\n\n\n\n

Kroonika<\/a>, 261-274
Abstracts<\/a>, 275-281<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Abstraktid<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n

<\/a>Subjekti eneseloome v\u00f5imusuhetes: Agambeni, Badiou’ ja Foucault’ subjektsuseteooriad semiootilisest vaatepunktist<\/strong>
Ott Puumeister<\/p>\n

Liberaaldemokraatlikus kontekstis n\u00e4hakse indiviidi enamasti autonoomse agendina, kel on vabadus valida, kuidas oma elu teostada. Kuid see autonoomsus taandub tavaliselt enese elustiili valimisele ning otsustamisele, mida tarbida. Selline autonoomsus j\u00e4tab subjekti ilma poliitilisest t\u00e4htsusest. M\u00f5tlemaks poliitilise subjekti agentsuse potentsiaalsusest ja v\u00f5imalustest, p\u00f6\u00f6rdub see artikkel 1) Giorgio Agambeni ja tema m\u00f5tete poole mistahes singulaarsustest ning tulevast poliitikast; 2) Alain Badiou’ s\u00fcndmuse ja s\u00fcndmuslikkuse k\u00e4sitluse poole; ning 3) Michel Foucault’ enesetehnoloogiate kontseptsiooni poole. L\u00f5puks vaadatakse kolme autorit semiootika – peamiselt Juri Lotmani kultuurisemiootika – vaatepunktist. Semiootika perspektiiv annab palju juurde poliitilise subjekti m\u00f5istmisele nii agendina v\u00f5imusuhete kontekstis kui ka uurimisobjektina. Subjekti vabaduse v\u00f5imalikkusest saab diskursuse, poliitilise terviklikkuse ja v\u00f5imusuhete kontekstis r\u00e4\u00e4kida kui pidevast t\u00e4histusprotsessist; veel enam, subjektistki on v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida kui katkematust semiootilisest protsessist, mida ei ole v\u00f5imalik defineerida kindlaksm\u00e4\u00e4ratud identiteetide alusel, olemuslikult.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: subjekt, diskursus, v\u00f5imusuhted, emantsipatsioon, autokommunikatsioon, singulaarsus, s\u00fcndmus, poliitika.
<\/a>
Semiootilise sotsioloogia suunas: semioloogia, semiootika ning fenomenoloogilise sotsioloogia s\u00fcntees<\/strong>
Risto Heiskala<\/p>\n

Seades k\u00fcsitavaks tavap\u00e4rase arusaama, mille kohaselt strukturalistlikku semioloogiat (saussure’ilikku traditsiooni), pragmatistlikku semiootikat (peirce’ilikku traditsiooni) ning fenomenoloogilist sotsioloogiat (Husserl, Schutz, Berger ja Luckmann ning Garfinkel) v\u00f5ib pidada vastastikku \u00fcksteist v\u00e4listavateks alternatiivideks, p\u00fc\u00fcab artikkel visandada nende s\u00fcnteesi. S\u00fcnteesi tulemusena kerkib esile kontseptsioon, kus tegevusteooriad (ratsionaalsed valikud, Weber jt) tuginevad fenomenoloogilisele sotsioloogiale ning fenomenoloogiline sotsioloogia tugineb neostrukturalistlikule semiootikale, mis on s\u00fcntees saussure’ilikust ja peirce’ilikust t\u00f5lgendusharjumuste ja interaktsiooni k\u00e4sitluste traditsioonist. Sellisel viisil saame uurimisprogrammi semiootilise sotsioloogia jaoks.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: semiootika, semioloogia, fenomenoloogia, sotsioloogia, \u00fchiskonnateooria.<\/p>\n

<\/a>
Kultuuriuuringute ja kultuurisemiootika piiril: kultuurit\u00f5kestuse juhtum<\/strong>
Remo Graminga<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on esitada kahe teoreetilise l\u00e4henemise – kultuuriuuringute ja -semiootika – v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs. Kuigi m\u00f5lemad distsipliinid tegelevad kultuuri kui kompleksse uurimisobjektiga, leidub nende vahel lahknevusi nii teoreetilisel kui metodoloogilisel tasandil. K\u00e4esolev artikkel uurib neid distsipliine eristavaid teoreetilisi eeldusi ning potentsiaalseid sarnasusi, mis v\u00f5iksid neid \u00fchendada. Kultuuriuuringud on pidevalt h\u00f5ivatud enese kui distsipliini kirjeldamisega. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika esitatud teoreetiline l\u00e4henemine pakub metadistsiplinaarse metodoloogia, mille kaudu on v\u00f5imalik \u00fchendada kultuuri m\u00f5istega tegelevad humanitaaria distsipliinid. Lisaks pakub artikkel v\u00e4lja konkreetse juhtumianal\u00fc\u00fcsi kultuurit\u00f5kestuse n\u00e4htusest ning keskendub seejuures t\u00f5lgendajate poolt kasutatud tehnikatele, mille eesm\u00e4rgiks on saboteerida ja \u00f5\u00f5nestada korporatiivseid reklaame, s\u00f5numeid ja logosid. V\u00f5ttes appi kultuuriuuringute ja -semiootika vaatepunktid, n\u00e4idatakse sama uurimisobjekti – subvertising’u praktika – erinevaid anal\u00fc\u00fcsitavuse tasandeid.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kultuuriuuringud, kultuurisemiootika, kultuurit\u00f5kestus, distsiplinaarne identiteet, subvertising.<\/p>\n

<\/a>
\u00c4rkamine d\u00fcstoopiasse: utoopilise vormi mitmetim\u00f5istetavusest<\/strong>
Jaak Tomberg
Artikkel v\u00f5rdleb klassikaliste kirjanduslike utoopiate ja moodsate kirjanduslike d\u00fcstoopiate formaalseid atribuute ning j\u00e4reldab, et neid kaht lahutab \u00fcksnes minimaalne erinevus – narratiivse subjekti sekkumine v\u00f5i \u00e4rkamine d\u00fcstoopias. Kasutades v\u00f5rdkujuna unen\u00e4gu kui miskit, millest tuleb \u00e4rgata, kirjeldab artikkel igap\u00e4evast ideoloogilist eksistentsi kui pidevat v\u00f5nkumist utoopilise (mitteajaloolise) suigatuse ja (d\u00fcstoopilise) \u00e4rkvelolu vahel.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: utoopia, d\u00fcstoopia, narratiivsus, ideoloogia, \u00e4rkamine.<\/p>\n

<\/a>
Teleoloogiline ajaloonarratiiv kui poliitilise antagonismi konstrueerimise strateegia Eesti taasiseseisvumise k\u00e4sitluste n\u00e4itel<\/strong>
Rein Ruutsoo ja Peeter Selg<\/p>\n

Artiklis anal\u00fc\u00fcsitakse Essexi koolkonna diskursuseteooria ning Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika s\u00fcnteesil p\u00f5hineva semiootilise hegemooniateooria valguses Eesti taasiseseisvumist k\u00e4sitlevat ajalookirjutust. Lisaks nimetatud teooria kui poliitilise anal\u00fc\u00fcsi raamistiku esitamisele selgitatakse, milliste ajaloo- ning ajaloolise m\u00e4lu teooriast p\u00e4rit m\u00f5istete kaudu nagu\u00a0s\u00fc\u00feeestamine, juhtnarratiiv, narratiivne sisu, skemaatiline narratiivne mudel<\/i>\u00a0on v\u00f5imalik vahendada semiootilise hegemooniateooria \u00fcldm\u00f5isteid konkreetselt ajalookirjutuse kui t\u00e4henduss\u00fcsteemi anal\u00fc\u00fcsiks. Anal\u00fc\u00fcsiosas keskendutakse k\u00f5igi Eestis tegutsenud ajaloolaste kirjutistele, mis vastavad kolmele kriteeriumile: 1) nad taotlevad vastava perioodi d\u00fcnaamika terviklikku esitlust; 2) on h\u00f5lmavad k\u00e4sitlused (monograafia, kommenteeritud dokumendikogum, pikem artikkel v\u00f5i olulise \u00fclevaateteose vastavale teemale p\u00fchendatud peat\u00fckk); 3) neis on perioodi k\u00e4sitlus esitatud mitte m\u00e4lestuste vormis, vaid objektiveerivalt, k\u00f5rvaltvaataja, ajaloolasena. \u00dcks artikli arutlusest tulenevaid j\u00e4reldusi on, et ajalookirjutus esindab lisaks erialasele praktikale ka teatud vormis poliitilist praktikat. Anal\u00fc\u00fcsides valitud tekstikorpuses esindatud t\u00e4henduss\u00fcsteeme, kaardistatakse, kuidas Eesti taasiseseisvumisprotsessi teleoloogilise narratiivi kaudu esitades konstrueeritakse poliitiline antagonism Eesti iseseisvuse “pooldajate” ja “vastaste” vahel ning periferiseeritakse ja v\u00e4listatakse taasiseseisvumisprotsessi narratiivsest representatsioonist mitmed siirdeprotsessi olulised aspektid.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: semiootiline hegemooniateooria, ajalookirjutus, narrativiseeritud ajalugu, antagonism, Eesti taasiseseisvumine.<\/p>\n

<\/a>
V\u00f5\u00f5ra semiootiline modelleerimine Eesti l\u00e4hiajaloos<\/strong>
Mari-Liis Madisson, Andreas Ventsel<\/p>\n

Allj\u00e4rgnev artikkel keskendub\u00a0oma<\/i>\u00a0ja\u00a0v\u00f5\u00f5ra<\/i>\u00a0opositsioonile enesekirjeldustes kui peamisele kultuurikarakteristikule, mille kaudu erinevaid identiteete konstrueeritakse. P\u00f5hir\u00f5hk on identiteedi modelleerimist\u00fc\u00fcpide\u00a0kultuur<\/i>–antikultuur<\/i>,\u00a0kultuur<\/i>–mitte-kultuur<\/i>\u00a0ja\u00a0kultuur<\/i>–kultuuriline teine<\/i>\u00a0anal\u00fc\u00fcsil. Uurimisteema ajaline fookus keskendub Eesti l\u00e4hiajaloole – vaadeldakse, millistest enesekirjelduslikest modelleerimismehhanismidest on s\u00f5jaj\u00e4rgses Eestis l\u00e4htutud migrandi kui \u00fche v\u00f5\u00f5ra konstrueerimisel ja kuidas need identiteediloome mudelid on avalikus tekstiringluses edasi kandunud ja transformeerunud. Artiklis kasutatavad teoreetilised seisukohad l\u00e4htuvad suures osas Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootikast, Mihhail Bahtini dialoogik\u00e4situsest ja George Sch\u00f6pflini identiteedikontseptsioonist.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>:\u00a0kultuur<\/i>\u00a0–\u00a0mittekultuur<\/i>\u00a0–\u00a0antikultuur<\/i>, oma ja v\u00f5\u00f5ra konstrueerimine enesekirjeldustes, Tartu-Moskva kultuurisemiootika, Bahtini dialoogik\u00e4sitlus, Sch\u00f6pflini identiteedikontseptsioon.<\/p>\n

<\/a>
Harta 77 ning Vaclav Haveli “hegemoonne retoorika” Ernesto Laclau diskursuseteooria ning sotsiaalse liikumise raamistusteooria s\u00fcnteesis<\/strong>
Juhan Saharov<\/p>\n

Kesk-Euroopa riikide dissidentide sotsiaalsetest liikumistest kommunistlikul perioodil on kirjutatud v\u00f5rdlemisi palju (vt eriti Skilling 1981, 1989, Glenn 2001, Falk 2003, Renwick 2006, J\u00e4rvinen 2009), ent v\u00e4hem t\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud nende liikumiste liidrite tekstide retoorika t\u00e4psele anal\u00fc\u00fcsile. Kasutades juhtumanal\u00fc\u00fcsina T\u00f0ehhoslovakkia sotsiaalse liikumise Harta 77 retoorikat selle varasel perioodil (1977-1978) ning selle allikmaterjalidena liikumise manifesti ja liikumise peamise liidri Vaclav Haveli poliitilisi esseid, toob k\u00e4esolev artikkel sotsiaalsete liikumiste retoorika uurimisel esile vajaduse kombineerida omavahel kaht teooriat – Ernesto Laclau diskursuseteooriat ning sotsiaalse liikumise raamistusteooriat. Artikkel v\u00e4idab, et seletamaks paremini sotsiaalse liikumise retoorika valikuid, saab neid teooriaid kasutada \u00fchises skeemis empiirilise meetodina. Uurimus n\u00e4itab, kuidas diskursuse- ja raamistusteooria \u00fchendamine avardab sotsiaalse liikumise anal\u00fc\u00fcsi, seletab teooriate kombineerimise kaudu liikumise tekkimise, esilet\u00f5usu ning selle liidrite valitud strateegiate p\u00f5hjuseid.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Ernesto Laclau diskursuseteooria, sotsiaalse liikumise raamistuteooria, Harta 77, retoorika.<\/p>\n

<\/a>
Ideaalide kaudu professionaalse identiteedini<\/strong>
Anu Haamer<\/p>\n

\u00dblikoolil kui institutsioonil on suur m\u00f5ju sellele, kuidas m\u00e4\u00e4ratlevad ennast \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud. Kuna identiteeti on tema pideva muutlikkuse ja mitmetasandilisuse t\u00f5ttu keeruline uurida, siis on \u00f5ppej\u00f5u professionaalse identiteedi uurimisel produktiivne teha seda \u00fcmbritsevaga interaktsioonis kujunevate ideaalide kaudu. Ideaale on peetud identiteedi olulisimaks osaks just seep\u00e4rast, et ideaalpilt endast kui professionaalist on indiviidi jaoks see t\u00e4henduste kogum, mis toimib standardina professionaalse identiteedi kujunemises ning millega end k\u00f5rvutades antakse hinnang endale ja oma tegevusele professionaalina. K\u00e4esolevas uurimuses vaadeldakse, millisena kirjeldavad \u00f5ppej\u00f5ud oma professionaalset ideaali, millised on t\u00e4henduskategooriad nendes ideaalides ja kuidas enese k\u00f5rvutamine ideaaliga m\u00f5jutab professionaalse identiteedi loomist. Artikli aluseks on Tartu \u00dblikoolis aastatel 2009-2011 l\u00e4bi viidud kvalitatiivne uurimus, mille k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsiti \u00f5ppej\u00f5ukoolitustel l\u00e4bi viidud refleksiivsete \u00fclesannete tulemusi ning intervjueeriti koolitustel osalenud \u00f5ppej\u00f5ude. Uurimuse tulemusena ilmnes kirjeldatud ideaalides kolm t\u00e4henduskategooriat ja moodustus neli \u00f5ppej\u00f5uprofiili. Selle p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et ideaalis sisalduvad erinevad l\u00e4henemised \u00f5petamisele v\u00f5ivad viidata ka \u00f5ppej\u00f5u professionaalse identiteedi erinevatele positsioonidele nende identiteetide hierarhias, mis omakorda tulenevad muuhulgas \u00fclikooli kui konteksti poolt tingitud m\u00f5jutajatest.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: identiteet, professionaalne identiteet, ideaal, roll, refleksioon.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica \u00fcheksas number on erinumber, mis keskendub poliitiliste protsesside \u2013 identiteetide konstrueerimise, poliitilise kommunikatsiooni, erinevate v\u00f5imumehhanismide, (aja)kirjanduse ideoloogilisuse jne …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":229,"parent":41,"menu_order":60,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-125","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/125","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=125"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/125\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":834,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/125\/revisions\/834"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/229"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=125"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}