{"id":127,"date":"2017-02-13T23:54:34","date_gmt":"2017-02-13T21:54:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=127"},"modified":"2025-01-30T10:32:06","modified_gmt":"2025-01-30T08:32:06","slug":"acta-semiotica-estica-x","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-x\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA X, 2013"},"content":{"rendered":"

\"\"Acta Semiotica Estica\u00a0<\/em>k\u00fcmnes, juubelinumber tegeleb peamiselt eesti kultuuri erinevate tahkude t\u00f5lgendamisega. Number sisaldab\u00a0Siim Sorokini<\/b>,\u00a0Mirjam Puumeistri<\/b>,\u00a0Terje Looguse<\/b>,\u00a0Anneli Mihkelevi<\/b>,\u00a0Margit Marani<\/b>\u00a0ja\u00a0Nelly M\u00e4ekivi<\/b>,\u00a0Maria-Kristiina Lotmani<\/b>,\u00a0Mihhail Lotmani<\/b>\u00a0ja\u00a0Rebekka Lotmani<\/b>\u00a0artikleid. Rubriigis M\u00e4rkamisi kirjutavad\u00a0Igor Cernov<\/b>,\u00a0Aare Pilv<\/b>,\u00a0Peeter J\u00e4rvelaid<\/b>,\u00a0Maarja Yano<\/b>,\u00a0Mari-Liis Madisson<\/b>\u00a0ja\u00a0Andreas Ventsel<\/b>,\u00a0Kalevi Kull<\/b>\u00a0ja\u00a0Timo Maran<\/b>, samuti leiab sealt\u00a0Juri Lotmani<\/b>\u00a0teksti “Primaarse ja sekundaarse suhtest kommunikatiiv-modelleerivates s\u00fcsteemides” t\u00f5lke. Kroonika annab \u00fclevaate semiootikute suurematest ettev\u00f5tmistest 2012. aastal.<\/p>\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste ja Silvi Salupere
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus: Rauno Thomas Moss
\n274 lehek\u00fclge
\nEesti Semiootika Selts, 2013<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na, 7-10
\nSiim Sorokin<\/strong> – Televaatajate \u00fchistoimeline t\u00e4hendusloome, 11-39 [abstrakt<\/a>]
\nMirjam Puumeister<\/strong> – R\u00fctm kunstikeele korrastusprintsiibina, 40-59 [abstrakt<\/a>]
\nTerje Loogus<\/strong> – Miks eestlane s\u00f6\u00f6b sireli\u00f5isi ehk kultuuriliste konnotatsioonide t\u00f5lgitavus, 60-78 [abstrakt<\/a>]
\nAnneli Mihkelev<\/strong> – Paul-Eerik Rummo “Hamleti laulud” uusi t\u00e4hendusi loomas, 79-99 [abstrakt<\/a>]
\nMargit Maran<\/strong> – Somaatilised metafoorid eesti teadusterminoloogias. Eesti keele koondkorpuse teadustekstide p\u00f5hine uuring, 100-128 [abstrakt<\/a>]
\nNelly M\u00e4ekivi<\/strong> – Roll ja kommunikatsioon: zoosemiootiline k\u00e4sitlus, 129-147 [abstrakt<\/a>]
\nMaria-Kristiina Lotman<\/strong>, Mihhail Lotman<\/strong> ja Rebekka Lotman<\/strong> – Autometakirjeldus eesti luules V, 148-189 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nSilvi Salupere<\/strong>. Igor Cernov 70, 193-197
\nIgor Cernov<\/strong>. Katastroofi semiootikast: sissejuhatavaid marginaale, 197-200
\nAare Pilv<\/strong>. CERNOV (Katkend “Aeglaste” I osast), 200-203
\nPeeter J\u00e4rvelaid<\/strong>. Tekstist ja ruumist. Igor Gr\u00e4zini 60. s\u00fcnnip\u00e4evaks, 204-219
\nJuri Lotman<\/strong>. Primaarse ja sekundaarse suhtest kommunikatiiv-modelleerivates s\u00fcsteemides, 220-223
\nMaarja Yano<\/strong>. Kultuur on loomulik, kultuur on looduslik, 224-228
\nMari-Liis Madisson<\/strong> ja Andreas Ventsel<\/strong>. Vene kultuurist kultuurisemiootika vaatepunktist, 229-237
\nKalevi Kull<\/strong> ja Timo Maran<\/strong>. Semiootikaajakirjad maailmas praegu, 238-243<\/p>\n

Kroonika 247-265
\nAbstracts\u00a0269-274<\/p>\n

 <\/p>\n

Abstraktid<\/h3>\n

<\/a>
\nTelevaatajate \u00fchistoimeline t\u00e4hendusloome<\/strong>
\nSiim Sorokin<\/p>\n

K\u00e4esolev artikkel keskendub USA tipptunni teleseriaale arvustavate blogide kommentaariumides toimuvatele kollektiivsetele aruteludele. Kommentaaritekste m\u00f5testatakse kogetavast televisuaalsest narratiivist (s.o selle \u00fcnklikkusest ja ebapiisavaist vastusist) johtuvate loovv\u00e4ljunditena, mis avavad v\u00f5imaluse teostada reaalajas vormuvate vaatajalike t\u00e4henduste ja nendeni viivate t\u00e4hendusloomeprotsesside s\u00fcvaana\u00fc\u00fcsi. Nimetatud ana\u00fc\u00fctilist r\u00f5huasetust toestab David Hermani k\u00e4sitlus “isiku\u00fclesest narratiivsest situatsioonist”, millest t\u00f5ukuvalt v\u00e4idetakse, et vaatajate-kommenteerijate \u00fchistoimelise, loomingulise plottimise tulem on eritletav j\u00e4rjepidevalt areneva ning keskse autorita majakana. K\u00e4esolev originaalm\u00f5iste, mis \u00fchtlasi aitab laiendada H. Porter Abbotti kontseptsiooni “umbs\u00f5lmest”, piiritleb vaatajate-kommenteerijate kollektiivsel eelt\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevat \u00fchendressurssi, millele intersubjektiivses internetiruumis ringlevaid isikup\u00e4raseid t\u00e4hendusvariatsioone koondavana on omistatav isiku- ja kogukonna\u00dclene ulatus. Kontseptsioon majakast kui sellisest visandab niisiis empiirilise kuvandi t\u00e4nap\u00e4evasest, transmediaalsest, jagatud televisioonikogemusest. Artikli esimeses osas antakse \u00fclevaade sarivormi kui sellise kompositsioonilistest ja retseptiivsetest ise\u00e4rasustest. L\u00e4hemalt tutvustatakse USA teleseriaali “Lost” (“Teadmata kadunud”) narratiivseid ja vastasm\u00f5julisi erip\u00e4rasid. Teises osas luuakse televaatajate \u00dchistoimeliste t\u00e4hendusloomeprotsesside uurimiseks kohane m\u00f5istestik, mis seej\u00e4rel leiab rakendust \u00dche konkreetse “Losti” episoodi retseptsiooni l\u00e4hiana\u00fc\u00fcsis.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: majakas, plottimine, t\u00e4hendusloome, jaotatud kognitsioon, jaotatud intentsionaalsus, ajaveebid, teleseriaal, sarivorm, kommentaariumid<\/p>\n

<\/a>
\nR\u00fctm kunstikeele korrastusprintsiibina<\/strong>
\nMirjam Puumeister<\/p>\n

Artiklis vaadeldakse r\u00fctmi kui olulist faktorit kunstilise terviku loomisel ning, \u00fcldisemalt, poeetilisuse kui sellise esilet\u00f5stmisel. Et tabada r\u00fctmi osakaalu kunstikeele korrastuses, v\u00f5rdleme kahte valdkonda – luulet ning (autori)animatsiooni -, mis v\u00e4liselt paistavad piisavalt erinevad, kuid l\u00e4hemalt vaadates ning s\u00fcvatasandil ilmnevad sarnaselt korrastatuna ja teineteisesse t\u00f5lgitavatena. Vaatluse all on kogumik “Must lagi” (2007), mille moodustavad seitsme eesti luuletuse p\u00f5hjal valminud animatsioonfilmid. Kui vaadelda luule ja animatsiooni vahelist intersemiootilist t\u00f5lkimist, siis ilmneb, et see toimib pigem r\u00fctmilise liigenduse, mitte semantiliselt terviklike \u00fcksuste alusel. Teoreetiliseks baasiks on eelk\u00f5ige t\u00f5lkesemiootika ja Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika. Konkreetse n\u00e4itena esitame Priit P\u00e4rna\/J\u00fcri Udi teksti “Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli…” anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kultuurisemiootika, r\u00fctm, luulekeel, animatsioonikeel, intersemiootiline t\u00f5lkimine<\/p>\n

<\/a>
\nMiks eestlane s\u00f6\u00f6b sireli\u00f5isi ehk kultuuriliste konnotatsioonide t\u00f5lgitavus<\/strong>
\nTerje Loogus<\/p>\n

Enamik kultuurispetsiifilisi s\u00f5nu on tekstis kergesti \u00e4ratuntavad, kuna neid kas seostatakse mingi teatud kindla keele ja kultuuriga v\u00f5i markeeritakse kui “v\u00f5\u00f5raid” ning reeglina ei ole neid v\u00f5imalik \u00fcks\u00fcheselt teise keelde t\u00f5lkida. Samas leidub ka kultuurispetsiifilisi n\u00e4htusi, mille keelem\u00e4rgid on v\u00e4liselt markeerimata ja n\u00e4iliselt vabalt \u00fclekantavad, kuid mis ometi kannavad endas erilist konnotatiivset t\u00e4hendust, mis ilmneb alles teatud kultuurilises kontekstis. Konnotatsioonid kui keelem\u00e4rkide kultuurispetsiifilised t\u00e4henduskomponendid on seotud teatud kultuurilise v\u00f5i kommunikatiivse kontekstiga ja m\u00e4ngivad olulist rolli tekstist arusaamisel ja kommunikatsioonipartnerite omavahelisel suhtlemisel. Kui denotatiivsel tasandil peetakse t\u00f5lkimist reeglina v\u00f5imalikuks, olgugi et mitte alati probleemivabaks, siis keelem\u00e4rkide konnotatiivsete t\u00e4henduste \u00fclekandmine seab t\u00f5lkijad palju suuremate probleemide ette, mis m\u00f5nikord viib t\u00f5demuseni t\u00f5lkimise v\u00f5imatusest. Sageli arvatakse ekslikult, et keelem\u00e4rkide \u00fcks\u00fchele vastavus signifikandi tasandil t\u00e4hendab ka t\u00e4ielikku vastavust signifikaadi tasandil. Probleem on aga t\u00f5sisem, kuna n\u00e4iliselt vabalt t\u00f5lgitavate s\u00f5nade konnotatsioonid ei ole enamasti kusagil kirja pandud ja s\u00f5ltuvad kontekstist kui infokandjast ja kultuurispetsiifilistest ise\u00e4rasustest. J\u00e4relikult ei saa neid traditsioonilises m\u00f5ttes t\u00f5lkida, vaid tuleb edasi anda teiste tekstiloome vahendite abil. Artikli eesm\u00e4rk on uurida, milliste mudelite abil kirjeldatakse arusaamist t\u00f5lkeprotsessis, kuidas tekstist arusaamine m\u00f5jutab t\u00f5lgitavust ja kas kultuuriliste konnotatsioonide kui varjatud kultuurispetsiifika t\u00f5lkimine on v\u00f5imalik v\u00f5i vajalik. Teoreetilisi seisukohti illustreeritakse ilukirjandusliku t\u00f5lke n\u00e4idete varal.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: t\u00f5lkimine, arusaamine, kultuurispetsiifika, konnotatsioonid, kultuurierinevused.<\/p>\n

<\/a>
\nPaul-Eerik Rummo “Hamleti laulud” uusi t\u00e4hendusi loomas<\/strong>
\nAnneli Mihkelev<\/p>\n

Paul-Eerik Rummo kaheosaline luuletus “Hamleti laulud” ilmus 1964. aastal kogumikus “Tule ikka mu r\u00f5\u00f5mude juurde”. Helilooja Veljo Tormis kirjutas teisele osale viisi 1964. aastal ja esimesele osale 1965. aastal. Seega eksisteerib see tekst korraga kahes keeles – verbaalses luulekeeles ja muusika keeles ning on seet\u00f5ttu v\u00e4ga hea n\u00e4ide intermeedialisusest ja intersemiootilisusest. Kultuuritekstina \u00fchendab see tekst endas nii verbaalse kui ka auditiivse ning l\u00f5puks, t\u00e4nu 1978. aastal Noorsooteatris etendunud Mati Undi luulekavale “Hamleti laulud”, ka visuaalse aspekti. K\u00f5ik need kultuuritekstid eraldi ja koos asetavad Hamleti kui s\u00fcmboli eesti kultuuri midagi t\u00e4hendama ja tegema. Kuna Paul-Eerik Rummo teoses domineerib Hamleti kuulsa monoloogi motiiv “Olla v\u00f5i mitte olla”, siis antud artikkel keskendubki selle monoloogiga seotud t\u00e4hendusv\u00e4ljale. Artiklis tulevad vaatluse alla intertekstuaalsed suhted “Hamleti” kaasaegsete kultuuritekstidega (Christopher Marlowe “Doktor Faustus”) ning hilisemate “Hamleti” t\u00f5lgendustega, sh eesti autorite loominguga (Gustav Suits, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kross jt). Peale intertekstuaalsete suhete v\u00f5ib Rummo\/Tormise “Hamleti laulude” puhul n\u00e4ha, kuidas eri kunstiliikide m\u00e4rgis\u00fcsteemid osaliselt kattuvad, kui vaadelda luuletuse teksti eraldi ja sama teksti eraldi kui laulu, mille verbaalne osa on t\u00f5lgitud muusika keelde. Artiklis anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas omavahel toimivad verbaalsed, visuaalsed ja auditiivsed m\u00e4rgid, mida “Hamleti laulude” loomisel on kasutatud.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: eesti luule, Shakespeare, intersemioos, muusika, intertekstuaalsus, identiteet.<\/p>\n

<\/a>
\nSomaatilised metafoorid eesti teadusterminoloogias. Eesti keele koondkorpuse teadustekstide p\u00f5hine uuring<\/strong>
\nMargit Maran<\/p>\n

Artiklis k\u00e4sitletakse somaatilisi metafoore eesti teadusterminoloogias, eeldades, et sarnased mustrid m\u00e4ngivad olulist rolli eesti oskuss\u00f5navara tekkimises laiemalt. Ulevaade l\u00e4htub n\u00fc\u00fcdisaegsest kognitiivsest metafooriteooriast ning tutvustab selle puutepunkte terminoloogiateooria ja korpuslingvistikaga. Anal\u00fc\u00fcs h\u00f5lmab \u00fclekantud t\u00e4hendusega somaatiliste elementidega termineid Tartu \u00dclikooli Eesti keele koondkorpuse teadustekstides. Selliseid metafoorseid termineid anal\u00fc\u00fcsitakse nii vormilisest kui kontseptuaalsest k\u00fcljest ning kirjeldatakse metafoorse motivatsiooni alust. Valdav osa somaatilise p\u00e4ritoluga metafoorsetest terminitest on kahest t\u00fcvest koosnevad liits\u00f5nad, kusjuures \u00fcks moodustusosa esineb otseses, teine \u00fclekantud t\u00e4henduses, s.t terminid on osametafoorsed. T\u00e4ismetafoorseid termineid leidub enam loodusteaduse taksoninimetustes, kus mingi liigi \u00fche ereda iseloomuliku tunnuse j\u00e4rgi nimetamisel on pikk rahvalik traditsioon. Somaatiline aines osaleb metafoorses terminiloomes harva vahetult. Enamasti on uus t\u00e4hendus metaforiseerumise tulemusena esmalt kinnistunud \u00fcldkeelde ning alles j\u00e4rgmises etapis leidnud kasutust terminis. Metafoorset \u00fclekannet motiveerib inimkeha kui kolmem\u00f5\u00f5tmelise p\u00fcstise asendiga olendi, inimkeha kui funktsioneeriva organismi ning inimkeha kui terviku ja selle osade vaheline kujutus. Erinevad kehaosad motiveerivad metafoorset kujutust peamiselt v\u00e4lise kuju ja asendi proportsionaalsusega.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kognitiivne metafooriteooria, somaatilised metafoorid, teadusdiskursus, korpuslingvistika, kognitiivne terminoloogia, deskriptiivne terminoloogia.<\/p>\n

<\/a>
\nRoll ja kommunikatsioon: zoosemiootiline k\u00e4sitlus<\/strong>
\nNelly M\u00e4ekivi<\/p>\n

Artikkel keskendub loomade kommunikatsiooni uurimisele, l\u00e4htudes sotsiaalteadustes levinud rolli m\u00f5istestikust. Rolli ja kommunikatsiooni \u00fchendamiseks zoosemiootilisest vaatepunktist antakse k\u00f5igepealt \u00fclevaade rolli m\u00f5istest ning rolliga sarnaselt ja koos kasutatavatest m\u00f5istetest, et selguks, mida ja kuidas oleks vaja \u00fcmber m\u00f5testada ja kohandada, et sotsiaalteadustes kasutusel olev roll ja sellega seotud m\u00f5isted oleksid rakendatavad zoosemiootikas. Keskendutakse rollide avaldumisele kommunikatsiooniakti k\u00e4igus ning n\u00e4idatakse, kuidas rollid ja kommunikatsioon teineteist vormivad ning kuidas kaks isendit on l\u00e4vimise k\u00e4igus vastastikku tingitud rollide kaudu teineteisega lahutamatult seotud. Kommunikatsiooniakti k\u00e4sitlemisel kirjeldatakse veel rollikonfliktil ja -vahetusel p\u00f5hinevaid olukordi, et n\u00e4idata nende m\u00f5ju l\u00e4vivatele loomadele ja nendevahelisele suhtele.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: roll, kommunikatsioon, zoosemiootika, rollikonflikt, rollivahetus.<\/p>\n

<\/a>
\nAutometakirjeldus eesti luules V<\/strong>
\nMaria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman ja Rebekka Lotman<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on s\u00fcstematiseerida m\u00e4rgilisi mehhanisme eesti ilukirjanduslikus luules. Eraldi k\u00e4sitlemist leiavad need vormid, mida Roman Timentshik nimetab autometakirjeldavateks (1975). Uurimisobjektiks on kogu eesti luule alates Kristjan Jaak Petersonist ja l\u00f5petades kaasaegsete autoritega. Lausanal\u00fc\u00fcs on tehtud 19. sajandi l\u00f5pu \u2013 20. sajandi alguse autorite p\u00f5hjal, samuti 20. sajandi l\u00f5pust, pisteliselt on k\u00e4sitletud ka 1930.\u2013 1960. aastate tekste. Artikli neljas osa k\u00e4sitleb r\u00fctmi.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00e4rsi\u00f5petus, autometakirjeldus, eesti v\u00e4rss, semiootika, v\u00e4rsir\u00fctm.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica\u00a0k\u00fcmnes, juubelinumber tegeleb peamiselt eesti kultuuri erinevate tahkude t\u00f5lgendamisega. Number sisaldab\u00a0Siim Sorokini,\u00a0Mirjam Puumeistri,\u00a0Terje Looguse,\u00a0Anneli Mihkelevi,\u00a0Margit Marani\u00a0ja\u00a0Nelly M\u00e4ekivi,\u00a0Maria-Kristiina Lotmani,\u00a0Mihhail …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":238,"parent":41,"menu_order":59,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-127","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=127"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/127\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":689,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/127\/revisions\/689"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/238"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}