{"id":129,"date":"2017-02-13T23:55:01","date_gmt":"2017-02-13T21:55:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=129"},"modified":"2025-01-30T10:31:02","modified_gmt":"2025-01-30T08:31:02","slug":"acta-semiotica-estica-xi","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-xi\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA XI, 2014"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-264 alignleft\" src=\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/acta_11_K-1-245x300.jpg\" alt=\"\" width=\"478\" height=\"585\" srcset=\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/acta_11_K-1-245x300.jpg 245w, http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/acta_11_K-1.jpg 450w\" sizes=\"auto, (max-width: 478px) 100vw, 478px\" \/>K\u00e4esolev <em>Acta Semiotica Estica<\/em> erinumber nominatsiooni semiootikast on koostatud teadusprojekti \u201eNimetamise v\u00f5im \u00fchiskonnas ja kultuuris\u201c p\u00f5hit\u00e4itjate artiklitest. K\u00e4sitlemist leiavad nii p\u00e4ris- kui \u00fcldnimedega seostuvad teemad: vaadeldakse nimetamist kui t\u00e4hendusloome protsessi, semiootilist modelleerimist, maailma korrastamise ja m\u00f5testamise moodust nii sotsiaalsetes situatsioonides kui kunstilistes tekstides.\u00a0Artiklites anal\u00fc\u00fcsitakse integratsiooni m\u00f5istet sotsioloogilistes ja semiootilistes \u00fchiskonnak\u00e4sitlustes, sotsiokultuurilist kategoriseerimist, poliitilist retoorikat, \u00f5ppej\u00f5u professionaalset identiteeti ja selle suhet institutsionaalse ideoloogiaga, eesti kirjanduslugusid kui kultuuriteksti, kirjanduse sotsiaalset modelleerivat funtsiooni Johannes Semperi \u201eKivi kivi peale\u201c n\u00e4itel, Jossif Brodski luulet ning Karl Ristikivi \u201eP\u00f5levas lipus\u201c kasutatud jutustamisstrateegiaid. Traditsioonilises \u201eM\u00e4rkamiste\u201c rubriigis ilmub t\u00f5lge Boriss Gasparovi tuntud artiklist \u201eT\u00e4helepanekuid Bulgakovi romaani \u201eMeister ja Margarita\u201c motiivistruktuuri kohta\u201c; kroonikaosa annab \u00fclevaate olulisematest semiootika-alastest ettev\u00f5tmistest 2013. aastal.<\/p>\n<p><strong>Kogumiku toimetajad:<\/strong>\u00a0\u00dclle P\u00e4rli ja Tanel Pern<br \/>\nKeeletoimetaja:\u00a0Eva Lepik<br \/>\nKaanekujundus:\u00a0Rauno Thomas Moss<br \/>\nKaanefoto:\u00a0Timo Maran<br \/>\nEesti Semiootika Selts 2014<\/p>\n<p>Kogumiku v\u00e4ljaandmist toetas ETF grant 7988.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/Acta_XI.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h3>Sisukord<\/h3>\n<p>Saateks, 7-10<br \/>\n<strong>Tiit Remm<\/strong> &#8211;\u00a0\u00dchtsest nimetamisest tegevuseni: integratsiooni m\u00f5istest\u00a0ja objektist sotsiokultuurilise maailma uurimisel,\u00a011-30<br \/>\n<strong>Anti Randviir<\/strong> &#8211;\u00a0Suhtlusolukordade korraldamine: n\u00e4ide Eestist, 31-67<br \/>\n<strong>Andreas Ventsel<\/strong> &#8211;\u00a0Meton\u00fc\u00fcmia ja metafoor II maailmas\u00f5ja-aegses Eesti\u00a0poliitilises retoorikas,\u00a068-101<br \/>\n<strong>Anu Sarv<\/strong> &#8211;\u00a0\u00d5ppej\u00f5u professionaalne identiteet \u00fclikooli institutsionaalse ideoloogia m\u00f5juv\u00e4ljas,\u00a0102-126<br \/>\n<strong>Tanel Pern<\/strong> &#8211;\u00a0Vabadus ja ideaalid: kirjanduse sotsiaalne modelleeriv funktsioon Johannes Semperi romaanis \u201eKivi kivi peale\u201d, 127-144<br \/>\n<strong>Kristin Vaik<\/strong> &#8211;\u00a0\u00dcldistavaid t\u00e4helepanekuid paguluses ilmunud eesti kirjanduslugude pinnalt,\u00a0145-177<br \/>\n<strong>\u00dclle P\u00e4rli<\/strong> &#8211;\u00a0Luule maailma nimetamas,\u00a0178-207<br \/>\n<strong>Eva Lepik<\/strong> &#8211;\u00a0Jutustajakujudest Karl Ristikivi \u201eP\u00f5levas lipus\u201d, 208-230<\/p>\n<p>M\u00e4rkamisi<br \/>\n<strong>Boriss Gasparov<\/strong> &#8211;\u00a0T\u00e4helepanekuid Bulgakovi romaani \u201eMeister ja Margarita\u201d motiivistruktuuri kohta, 233-298<br \/>\n<strong>Andres Ventsel<\/strong> &#8211;\u00a0K\u00f5nede kujundav j\u00f5ud: luues rahvust, 299-306<\/p>\n<p>Kroonika 2013, 307-320<br \/>\nAbstracts, 321-328<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h3><\/h3>\n<h3>Abstraktid<\/h3>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>\u00dchtsest nimetamisest tegevuseni: integratsiooni m\u00f5istest ja objektist sotsiokultuurilise maailma uurimisel<\/strong><br \/>\nTiit Remm<\/p>\n<p>Sotsiokultuurilise maailma kui uurimisobjekti \u00fcheks olulisemaks iseloo- mustavaks jooneks v\u00f5ib pidada selle integreeritust. Kui sotsiokultuurilise maailma mudel ei esita \u00fcksnes n\u00e4htuste kogumit, vaid olemuslikku korras- tatust, mis on sotsiokultuurilise maailma toimimisprotsessi aluseks ja tule- museks, siis p\u00fcstitub k\u00fcsimus, mis t\u00e4psemalt on selle korrastatuse alus (ehk milline on sidusus) ning mis m\u00e4\u00e4rab tervikud ja \u00fchikud selles. Siinses artik- lis k\u00e4sitlen integratsiooni t\u00fc\u00fcpe ja protsesse objektmaailma m\u00f5testamisel ja uuritavaks tegemisel, l\u00e4htudes Juri Lotmani kirjeldatud integreerivatest mehhanismidest semiootilises \u00fcksuses ja selle kirjeldamisel ning Pitirim Sorokini esitatud \u00fchtsuste t\u00fc\u00fcpidest. Neid t\u00e4iendan Talcott Parsonsi vaatega kogukonnale sotsiaalse s\u00fcsteemi integreeriva tuumana ja Pierre Bourdieu\u2019 habitus\u2019e rolliga sotsiokultuurilise maailma sidusa ja t\u00e4hendusliku tervikuna m\u00f5testamisel.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: integratsioon, sotsiokultuuriline maailm, sotsiaalteooria, Lotman, Sorokin, Parsons, Bourdieu<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Suhtlusolukordade korraldamine: n\u00e4ide Eestist<\/strong><br \/>\nAnti Randviir<\/p>\n<p>Kuidas selgitada totalitaarkogukondade olemasolu selles valguses, et hege- moonilisi ideoloogiaid (natsism, stalinism, religioosne radikalism) on pidevalt ja ka hiljuti hukka m\u00f5istetud? Kuidas saavad globaliseeruvas maailmas tekkida infosaared, kus inimesed elavad isoleeritud semiootilistes reaalsustes? Kuidas on ikka veel v\u00f5imalik juba ammu hukkam\u00f5istetud argumentatsiooni ja po- liitika baasilt manipuleerida massidega? Kuidas on v\u00f5imalik allutada inimesed re\u017eiimide alla, mis on nende f\u00fc\u00fcsilise ja semiootilise mineviku h\u00e4vitanutega t\u00fcpoloogiliselt samased? Need on k\u00fcsimused, millega k\u00e4esolev artikkel tegeleb, p\u00fc\u00fcdes leida semiootiliste reaalsuste korraldamises suhtlusolukordade kaudu just selles aspektis, kuidas toimub viimastes erinevate objektit\u00fc\u00fcpide konstrueerimine. Semiootiliste reaalsuste loomisel kasutatavad metavajadused n\u00e4itavad kultuurituuma moodustavate makrot\u00e4histatavate v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hist struktuuri. Makrot\u00e4histatavate kasutamine ja metavajadustega osav manipu- leerimine v\u00f5imaldab luua uusi ja uudseid semiootilisi liike suletud sotsio- kultuurilistesse s\u00fcsteemidesse, mis p\u00f5hinevad \u00fcmbritseva \u00fchepoolsel t\u00e4hen- dustamisel ning mis toimivad autokommunikatiivsete tagasisideringide kaudu. Vastavad arutelun\u00e4ited on valitud \u00fchest k\u00f5ige p\u00f5hjalikumast ja vii- mistletumast eksperimendist, mis Uue Inimese ja suletud semiootilise reaalsuse loomisel kunagi l\u00e4bi on viidud \u2013 see on p\u00e4rit endise N\u00f5ukogude Liidu ja t\u00e4nap\u00e4evase putiniseeritud Venemaa territooriumilt.<\/p>\n<p>M\u00e4rks\u00f5nad: sotsiosemiootika, suhtlusolukord, totalitarism, metavajadused, sootsiumiloome, semiootiline saarestumine, \u00fchepoolne suhtlus, nimeta- mine ja viitereaalsused, N\u00f5ukogude Inimene, Pronksi\u00f6\u00f6, identiteedidiskur- sus, reaalsusmajandus, \u00fchiskondlikud, kultuurilised ja f\u00fc\u00fcsilised objektid<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Meton\u00fc\u00fcmia ja metafoor\u00a0II maailmas\u00f5ja-aegses Eesti poliitilises retoorikas<\/strong><br \/>\nAndreas Ventsel<\/p>\n<p>Artiklis j\u00e4lgitakse poliitilise retoorika muutumisi Eesti avalikus tekstiringlu- ses ajavahemiku jooksul, mis algab vahetult enne II maailmas\u00f5da ning l\u00f5peb Saksa v\u00e4gede taandumisega Eestist augustis 1944. Seega j\u00e4\u00e4vad k\u00e4sitletava perioodi sisse 1940. aasta juunip\u00f6\u00f6re, Eesti \u201eliitumine\u201d ehk \u201evastuv\u00f5tmine\u201d N\u00f5ukogude Liidu koosseisu ning Saksa okupatsiooni aeg.<\/p>\n<p>Vaadeldakse, kuidas erinevad riigiv\u00f5imud konstrueerisid eestlaste ava- likku poliitilis-kultuurilist identiteeti. T\u00e4helepanu keskmes on ennek\u00f5ike tekstid, kus varasema identiteedi seisukohalt olulisi m\u00e4rke hakati kasutama uute (n\u00f5ukogude ja natsionaalsotsialistliku) ideoloogiliste diskursuste juu- rutamisel. Semiootika ja diskursuseteooria uurimismeetodeid kasutades on eesm\u00e4rgiks anal\u00fc\u00fcsida nimetatud muutusi tekstide metafoorilise ja meton\u00fc\u00fc- milise organiseerimisprintsiibi valguses ning kontseptualiseerida v\u00f5imusuhete raamistikus. Anal\u00fc\u00fcsi materjaliks on 1938., 1939. ja 1940. aasta P\u00e4evalehes, 1940.\u20131941. aastal ilmunud Rahva H\u00e4\u00e4le numbrites ja Eesti S\u00f5na 1941.\u2013 1944. aasta numbrites ilmunud poliitilise eliidi k\u00f5ned ning 1934.\u20131940. aastal ilmunud ja riiklikult koordineeritud eestlase identiteedi kujutamist k\u00e4sitlevad artiklid.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong>\u00a0Retoorika, meton\u00fc\u00fcmia\/metafoor, hegemooniateooria, kultuuri- semiootika<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>\u00d5ppej\u00f5u professionaalne identiteet \u00fclikooli institutsionaalse ideoloogia m\u00f5juv\u00e4ljas<\/strong><br \/>\nAnu Sarv<\/p>\n<p>Professionaalse identiteedi kujunemine on seotud erinevate faktorite koos- m\u00f5juga, nende hulgas on suur kaal t\u00f6\u00f6keskkonna m\u00f5jul. Kuna professio- naalse enesem\u00e4\u00e4ratluse keskmes on arusaam endast kui rolli t\u00e4itjast siis ka see, kuidas tajutakse t\u00f6\u00f6keskkonna poolt t\u00f6\u00f6rollile esitatavaid ootusi ning kuiv\u00f5rd need on koosk\u00f5las enesetajuga, m\u00f5jutab suurel m\u00e4\u00e4ral professio- naalse identiteedi kujunemist. Kui v\u00f5tta vaatluse alla \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5u pro- fessionaalse enesem\u00e4\u00e4ratluse kujunemine, siis on oluline, millisel m\u00e4\u00e4ral ja- gatakse \u00fclikoolis sarnaseid t\u00e4hendusi ja v\u00e4\u00e4rtusi \u00f5ppej\u00f5u t\u00f6\u00f6 seisukohast. \u00dclikool oma ideoloogiaga (normide ja v\u00e4\u00e4rtustega, millest \u00fclikooli tegevus l\u00e4htub) kujundab hoiakud ja suhtumise \u00f5ppej\u00f5u t\u00f6\u00f6sse, mis omakorda suu- nab ja m\u00f5jutab seda, millisena tajub \u00f5ppej\u00f5ud oma t\u00f6\u00f6rolli ning mille m\u00f5- juv\u00e4ljas on ka \u00f5ppej\u00f5u professionaalse enesem\u00e4\u00e4ratluse kujunemine. Ka eri- nevad akadeemilise habitus\u2019e uuringud n\u00e4itavad, et viisid, kuidas indiviidid m\u00f5istavad oma rolli ja identiteeti akadeemilises maailmas, on m\u00f5jutatud lo- kaalsest kontekstist, sealhulgas diskursiivsest ideoloogiast, mida esindab ko- du\u00fclikool (Harris 2005; Clegg 2008; Entwistle 2009).<\/p>\n<p>Antud artiklis vaadeldakse Tartu \u00dclikooli n\u00e4itel, millisena tajuvad \u00f5p- pej\u00f5ud oma rollile esitatud ootusi ning kuiv\u00f5rd on need koosk\u00f5las \u00fclikooli- poolsete formaalsete ootuste ja normidega ning millist ideoloogiat Tartu \u00dclikool nende kaudu esindab. Selleks anal\u00fc\u00fcsiti \u00f5ppej\u00f5udude poolt kirjel- datud tajutud ootusi enda t\u00f6\u00f6rollile ning Tartu \u00dclikoolis kehtivaid doku- mente ja regulatsioone, mis k\u00e4sitlevad \u00f5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6d, sellele esitatavaid ootusi ja n\u00f5udeid ning mis seel\u00e4bi peegeldavad ka \u00fclikooli kui institutsiooni ideoloogiat \u00f5ppej\u00f5u t\u00f6\u00f6ga seoses. Anal\u00fc\u00fcsi tulemusena v\u00f5ib v\u00e4ita, et on olemas m\u00e4rgatav lahknevus \u00f5ppej\u00f5udude poolt tajutud ja \u00fclikoolipoolsete formaalsete ootuste vahel, mis peegeldavad ideoloogiat, milles \u00f5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6 kvalitatiivsed kategooriad ei ole t\u00e4histatud.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: professionaalne identiteet, rolliootused, diskursiivne ideoloogia<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Vabadus ja ideaalid: kirjanduse sotsiaalne modelleeriv funktsioon Johannes Semperi romaanis \u201eKivi kivi peale\u201d<\/strong><br \/>\nTanel Pern<\/p>\n<p>K\u00e4esolev artikkel k\u00e4sitleb \u00fchiskonna modelleerimise erinevaid tahke Johan- nes Semperi romaanis \u201eKivi kivi peale\u201d. Kirjandusteksti vaadeldakse siin selle sotsiaalses modelleerivas funktsioonis. M\u00f5ista on seda v\u00f5imalik kaheti, nii \u00fcldiselt \u00fcksikule, kui \u00fcksikult \u00fcldisele kulgeva protsessina: \u00fchelt poolt on kirjandustekst miski, mis \u00fchiskonnast mudeleid laenab, situatsioone idealiseerib ja neid oma tarbeks \u00fcmber t\u00f6\u00f6tab. Teiselt poolt toimib kirjan- dus \u00fchiskonna \u2013 nii selle \u00fcksikute liikmete, kui terviku \u2013 jaoks mudelite allikana. Nii nagu kirjandusteksti vastuv\u00f5tt erinevates situatsioonides muutub, on d\u00fcnaamiline ka tema staatus mudelina.<\/p>\n<p>Semperi romaan esitab maailma suuresti arhitekti pilgu l\u00e4bi. Nii on ro- maanis \u00fcheks olulisemaks mudeliks majad v\u00f5i kodud. \u00dchelt poolt v\u00f5i- maldavad need anda teatava l\u00e4bil\u00f5ike \u00fchiskonnast. Teisalt v\u00e4ljendub nende kaudu teatav arusaam loomingulisest vabadusest ja selle kaudu indiviidi valikuvabadusest, tema ja \u00fchiskonna suhetest \u00fcle\u00fcldse.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: ideoloogia, sotsiaalne modelleerimine, mudel, Johannes Semper<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>\u00dcldistavaid t\u00e4helepanekuid paguluses ilmunud eesti kirjanduslugude pinnalt<\/strong><br \/>\nKristin Vaik<\/p>\n<p>Artikkel vaatleb 1939.\u20131944. aasta kestel tekkinud ning kogu n\u00f5ukogude pe- rioodi eksisteerinud k\u00fcllalt arvuka eesti pagulaskogukonna kirjandus- kultuuri l\u00e4bi eksiilis v\u00e4lja antud eesti kirjanduslugude. Artikli \u00fcheks pea- miseks eelduseks on, et kirjanduslood on mitmetahulised metatekstid, mis peegeldavad kultuurisituatsiooni ja aega, milles nad kirjutatud ning aval- datud on. Artiklis p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu eelk\u00f5ige kirjanduslugudes kajas- tatud ajavahemikele, kasutatud periodiseeringutele ning autoritele, keda kirjanduslugudes mainitakse v\u00f5i mainimata j\u00e4etakse. Kirjanduslugude sisulist poolt vaadeldakse kahe suurema blokina, eristuse aluseks on kir- janduslugude auditoorium, mis v\u00e4ljendub keele valikus. Nii on kirjandus- lugude korpus jagatud eestikeelseteks ja v\u00f5\u00f5rkeelseteks kirjanduslugudeks. Kirjanduslugude vaatluse p\u00f5hjal tehtud t\u00e4helepanekud \u00fcritavad v\u00e4lja tuua ja m\u00f5testada paguluses ilmunud kirjanduslugude variatiivsust ning samas selgelt eristuvaid sarnaseid tendentse l\u00e4htudes kultuurisituatsioonidest, milles kirjanduslood ilmusid, ning toetudes Juri Lotmani kultuuri- semiootikaalastele teoreetilistele t\u00e4helepanekutele.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kirjanduslood, eesti kirjandus, eestlased eksiilis, autokommuni- katsioon, invariantne eesti kirjanduslugu, eesti kirjanikud<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Luule maailma nimetamas<\/strong><br \/>\n\u00dclle P\u00e4rli<\/p>\n<p>Artikkel on p\u00fchendatud luule kujundikeele kirjeldamise v\u00f5imalustele. Jossif Brodski luule n\u00e4itel on kirjeldatud p\u00e4risnimede ja lingvistiliste terminite t\u00e4- hendusloome v\u00f5imalusi poeetilises tekstis. Nii nagu tavakeeleski saab uni- kaalset objekti silmas pidav p\u00e4risnimi oma t\u00e4henduse kultuuriliselt kon- tekstilt, omistab poeetiline \u00fcmbrus sellele oma t\u00e4hendusi, mille tulemuseks on nime metaforiseerumine. Samal moel muudab oma olemust poeetilisse teksti integreeritud terminoloogia (muutub mitmet\u00e4henduslikuks, omandab v\u00f5ime v\u00e4ljendada subjektiivset kogemust). Artiklis on tehtud katse n\u00e4idata, kuidas nimekasutuse erip\u00e4ra peegeldab autori \u00fcldisemat maailmatunnetust, poeetika arengutendentse.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: poeetika, troobid, p\u00e4risnimi, lingvistilised terminid, J. Brodski luule<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Jutustajakujudest Karl Ristikivi \u201eP\u00f5levas lipus\u201d<\/strong><br \/>\nEva Lepik<\/p>\n<p>Artiklis uuritakse Karl Ristikivi romaani \u201eP\u00f5lev lipp\u201d jutustamistasandit ning vaadeldakse seal leiduvaid erinevaid jutustajaisikuid, nende adressaate ning jutustamise strateegiaid.<\/p>\n<p>Romaani l\u00e4hilugemine n\u00e4itab, et jutustamine kulgeb neljas erinevas re- \u017eiimis (neutraalne, refereeriv kroonikastiil, kirjutav autor, jutustaja ning kaks viimatimainitut \u00fcheskoos). Tuvastatavatel jutustajaisikutel on tekstis ka selgelt m\u00e4\u00e4ratletud adressaadid \u2013 kirjutaval autoril \u201e\u00f5petatud lugeja\u201d ning jutustajal kuulajad laagritule \u00fcmber. Meie-jutustamise laad h\u00f5lmab m\u00f5lemaid jutustajaid. Jutustajate distants loo suhtes on erinev, \u2013 jutustaja esitab lugu tunnistaja vaatepunktist, kirjutaja m\u00f6\u00f6nab oma toetumist kirjalikele allikatele. Meie-jutustaja \u00fchendab nende vaatepunktid, mille tagaj\u00e4rjel tekib Ristikivi varasemateski romaanides (eriti diloogias &#8220;K\u00f5ik, mis kunagi oli&#8221; ja &#8220;Ei juhtunud midagi&#8221;) esinenud metaf\u00fc\u00fcsiline vaade inimesele ja ajaloole. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsel kombel selgub romaani tekstist, et meie-jutustaja adressaadiks on romaani ideaalne lugeja.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: Karl Ristikivi, \u201eP\u00f5lev lipp\u201d, narratoloogia, jutustaja, hetero- diegeetiline meie-jutustaja<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4esolev Acta Semiotica Estica erinumber nominatsiooni semiootikast on koostatud teadusprojekti \u201eNimetamise v\u00f5im \u00fchiskonnas ja kultuuris\u201c p\u00f5hit\u00e4itjate artiklitest. K\u00e4sitlemist leiavad nii &hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":206,"parent":41,"menu_order":58,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-129","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/129","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/129\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":688,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/129\/revisions\/688"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/206"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}