Sisukord<\/strong><\/h3>\nEess\u00f5na, 7-9
\nRein Veidemann <\/strong>–\u00a0<\/strong>Eesti \u00fcldlaulupeo t\u00e4henduslikkusest,\u00a010-28
\nKristin Orav <\/strong>–\u00a0Nurjumise visualiseerimine Eesti kunstis 1987\u20131999: v\u00f5itjate p\u00f5lvkond, 29-48
\nHelena Haller <\/strong>–\u00a0Ajaloo vahendamine filmis \u201eDisko ja tuumas\u00f5da\u201d, 49-67
\nElis Saar <\/strong>–\u00a0Hirm tuttavliku ees: r\u00e4nnak \u00f5\u00f5vaorgu, 68-84
\nLaura Kiiroja <\/strong>–\u00a0<\/strong>Looduse populariseerimine biosemiootilise l\u00e4henemise ja kirjanduslike v\u00f5tete kaudu Fred J\u00fcssi \u201eJ\u00e4\u00e4l\u00f5hkujas\u201d, 85-107
\nRao P\u00e4rnpuu <\/strong>–\u00a0<\/strong>V\u00f5imu m\u00f5jude kirjeldamine \u2013 objektiivsed ja subjektiivsed huvid latentsetes konfliktides, 108-129<\/p>\nM\u00e4rkamisi
\nAndreas Ventsel <\/strong>–\u00a0<\/strong>Ernesto Laclau: semiootika, hegemoonia, ontoloogia, 133-139
\nGalina Ponomarjova<\/strong>\u00a0–\u00a0Paul Ariste ja vene filoloogia: \u201eomad\u201d ja \u201ev\u00f5\u00f5rad\u201d, 140-147
\nJulia Kristeva<\/strong>\u00a0–\u00a0Semiootika ekspansioon, 148-165<\/p>\nKroonika\u00a02014,\u00a0<\/strong>167-193
\nAbstracts,\u00a0195-200<\/p>\n <\/p>\n
<\/p>\n
Abstraktid<\/strong><\/h3>\n <\/p>\n
Eesti \u00fcldlaulupeo t\u00e4henduslikkusest<\/strong>
\nRein Veidemann<\/p>\nArtikkel keskendub Tartu\u2013Moskva koolkonna (peamiselt Juri Lotmani) m\u00f5istevara kasutades Eesti \u00fcldlaulupeo t\u00e4henduslikkuse anal\u00fc\u00fcsile selle ajaloolises kontekstis. Eristatakse j\u00e4rgmisi segmente: esmase t\u00e4henduse ku- junemine erinevate m\u00f5juallikate v\u00e4ljal; repertuaar kui tekst; laulupidu kui rituaal, laulupidude v\u00e4lise ja sisemise vormi dihhotoomia.<\/p>\n
Sedastatakse, et eesti \u00fcldlaulupeod on perifeeria v\u00e4ljakutse tsentrile: L\u00f5una-Saksamaal toiminud koorilaulu (Liedertafel) traditsioon levis 19. sajandil Balti provintsidesse. J. V. Jannseni eestv\u00f5ttel kanti Balti laulupi- dude formaat \u00fcle ka eestlaste esimesele \u00fcldlaulupeole 1869. aastal. Kultuu- riperifeeria ja tsentri seos ilmneb ka 18. sajandi teisel poolel Eesti aladele kandu-nud vennastekoguduse liikumises, mille ideoloogilisest mustrist saab nii eesti rahvusliku liikumise (\u201erahvuslik \u00e4rkamine\u201d) kui ka laulupeo \u2013 \u201elaulev kogudus\u201d t\u00e4histaja. \u00dcldlaulupeo toimumise algusaegadel on olnud l\u00e4bivaks k\u00fcsimuseks selle (\u00fcldlaulupeo kui teksti) autentsus eesti omakultuuri (Eesti Teksti) suhtes. \u00dchel v\u00f5i teisel kujul on see aktualisee- runud hiljemgi. Kuigi tegemist on kultuuri\u00fclekandega, annab \u00fcldlaulupeole \u201eigioma\u201d t\u00e4henduse \u00fchelt poolt eesti kultuuri olemuslik transitiivsus \u2013 eesti kultuur kui piiril s\u00fcndiv ja piirolukultuur \u2013, teiselt poolt \u00fcldlaulupeo kui teksti religioosne funktsioon. Kujundlikult v\u00e4ljendudes: eestlased on v\u00e4hemalt siiani olnud laulupeousku rahvas.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: kultuuritsenter ja perifeeria, tekst tekstis, Eesti semiosf\u00e4\u00e4ri bipolaarsus, markeeritus\/markeerimatus, v\u00e4line ja sisemine vorm, tekst ja funktsioon, laulupeo religioossus<\/p>\n <\/p>\n
Nurjumise visualiseerimine Eesti kunstis 1987- 1999: v\u00f5itjate p\u00f5lvkond<\/strong>
\nKristin Orav<\/p>\n1990ndatel kerkis Eestis esile nimetus \u201ev\u00f5itjate p\u00f5lvkond\u201d, millega t\u00e4histati kahek\u00fcmnendates eluaastates noori, kel \u00f5nnestus N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rel hoopsasti erinevates elu- ja tegevusvaldkondades l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. V\u00f5idu verbaalsel omistamisel 1990ndate noorp\u00f5lvele konstrueeriti kapitalistlikule maailmak\u00e4sitlusele omane edu \u00fclistav diskursus: olla noor t\u00e4hendas olla edukas. Esindades \u00fcksnes edumeelse noorsoo huve, v\u00e4listas nimetus \u201ev\u00f5itjate p\u00f5lvkond\u201d need v\u00f5imalikkused, mis ei vastanud edukul- tusliku \u00fchiskonna normidele ja v\u00e4\u00e4rtustele. K\u00e4esolev artikkel on orienteeri- tud selle t\u00e4naseni k\u00f5ne- ja teaduskeeles k\u00e4ibel oleva termini avamisele 1990ndate eesti kunstis. Nimetamise kaudu piirisiseselt v\u00f5itjate p\u00f5lvkonda kuulunud kunstnike triumf pakub uurimiseks vastaka anal\u00fc\u00fcsiobjekti: kunstilisel tasandil t\u00e4histas v\u00f5it enesev\u00e4ljendusvabadust, millega kaasnes voli kujutada kehtiva diskursuse raames ka selle v\u00f5imu- ja piirisuhete sisemisi vastuolusid ning kaotusi. K\u00fcsimus, kuidas p\u00e4lvis nurjumise visualiseerimine elu\u00f5iguse \u00fchiskonna edukesksetes suundumustes, leiab k\u00e4sitlust diskursuse ja ideoloogia dialoogis. Uurimuse teoreetiliseks l\u00e4htepunktiks on Ferdinand de Saussure\u2019i keele (langue) ja k\u00f5ne (parole) eristus ning Michel Foucault\u2019 diskursust reguleerivad v\u00e4listusprintsiibid. Ideoloogiat, mis reguleerib diskursuse avaldumisvorme, vaadeldakse analoogiliselt Saussure\u2019i semioloogiast p\u00e4rineva m\u00f5istega \u2018keel\u2019, millel on oma sisemine struktuur ja semantiliste reeglite s\u00fcsteem t\u00e4henduste korrastamiseks. Nende keeletasandil paiknevate reeglite hulka v\u00f5ib lugeda ka k\u00f5ne ehk diskursust v\u00e4ljastpoolt piiravad v\u00e4listusprintsiibid: keeld, v\u00e4ljaheitmine ja t\u00f5etahe.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00f5itjate p\u00f5lvkond, 1990ndate eesti kunst, nurjumine, diskursus, ideoloogia<\/p>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
Ajaloo vahendamine filmis \u201eDisko ja tuumas\u00f5da\u201d<\/strong>
\nHelena Haller<\/p>\nAjalugu j\u00f5uab meieni tekstide vahendusel, tekstid on aga alati kellegi poolt konstrueeritud. Samuti on ajalugu muutuv, kuna igal ajastul t\u00f5lgendatakse minevikku vahendavaid tekste vastavalt olevikus kehtivatele arusaamadele. Neid l\u00e4htepunkte aluseks v\u00f5ttes anal\u00fc\u00fcsib artikkel Jaak Kilmi ja Kiur Aarma pooldokumentaalset filmi \u201eDisko ja tuumas\u00f5da\u201d (2009). Filmi v\u00e4ljendusvahendid v\u00f5imaldavad luua minevikust v\u00e4ga erinevaid versioone ja teose v\u00e4ljendusvahenditest oleneb, kuiv\u00f5rd usaldusv\u00e4\u00e4rse ja reaalsena teose sisu m\u00f5jub. Ka anal\u00fc\u00fcsitavas filmis t\u00f5statub t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtuse ja usutavuse k\u00fcsimus just teose v\u00e4ljendusvahendite kaudu. Filmis on kasutatud k\u00f5iki dokumentaalfilmi \u017eanrile \u2013 millel v\u00e4ljakujunenud arusaamade p\u00f5hjal on t\u00f5ep\u00e4rane suhe reaalsusega \u2013 omaseid v\u00f5tteid. Ometi ei saa vaataja l\u00f5puni teose dokumentaalsuses veenduda. Teoses kasutatud v\u00e4ljendusvahendid ja nende kombineerimise viisid moodustavad kolm loo tasandit, mis k\u00f5ik pakuvad kajastatavasse perioodi omaette sissevaate, luues koos v\u00e4ga subjektiivse ja m\u00e4lup\u00f5hise versiooni N\u00f5ukogude ajast Eestis.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: ajaloofilm, \u201eDisko ja tuumas\u00f5da\u201d, teksti t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus, pool-dokumentaal<\/p>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
Hirm tuttavliku ees: r\u00e4nnak \u00f5\u00f5vaorgu<\/strong>
\nElis Saar<\/p>\nM\u00e4rgates v\u00e4ga tuttavlikku inimesena n\u00e4ivat kujutist v\u00f5ib meid ootamatult tabada kummaline hirmu- ja rahutustunne. Seda nimetatakse \u00f5\u00f5vaoruks (inglise keeles uncanny valley). Jaapanist alguse saanud \u00f5\u00f5vaoru kontseptsioon on p\u00e4rast mitmek\u00fcmneaastast varjusolekut hakanud taas esile t\u00f5usma. Sellest hoolimata on m\u00f5iste t\u00e4hendus ja olemus seni Eesti teadusmaastikul v\u00e4he kajastust leidnud. K\u00e4esolev artikkel keskendub eelk\u00f5ige \u00f5\u00f5vaoru m\u00f5iste tutvustamisele selle esmakordse mainija Masahiro Mori m\u00e4\u00e4ratlust j\u00e4rgides. M\u00f5iste selgitamist toetan eri t\u00f5lkimisv\u00f5imaluste \u00fcle arutlemise, ajaloolise konteksti ja senise uurituse lisamisega. Kuna \u00f5\u00f5vaorg tekib just visuaalsete kujutiste m\u00f5jul, illustreerin seda n\u00e4idetega nii n\u00fc\u00fcdisaegsest robootikast kui ka 3D animatsioonist. Lisaks on artikli eesm\u00e4rgiks v\u00e4lja selgitada, milline on m\u00f5iste positsioon teadusmaastikul \u2013 millistes distsipliinides on \u00f5\u00f5vaorgu k\u00e4sitletud ning kuhu on tal potentsiaali liikuda. M\u00f5iste on leidnud kajastust nii robootikas, ps\u00fchholoogias, bioloogias kui ka teistes valdkondades, siinses artiklis paigutan \u00f5\u00f5vaoru ka semiootika konteksti, arutledes, mida on kultuurisemiootikal \u00f5\u00f5vaoru kontseptsioonile pakkuda.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: \u00f5\u00f5vaorg, Masahiro Mori, robootika, 3D graafika, kultuurisemiootika, oma ja v\u00f5\u00f5ras<\/p>\n<\/div>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
Looduse populariseerimine biosemiootilise l\u00e4henemise ja kirjanduslike v\u00f5tete kaudu Fred J\u00fcssi \u201eJ\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja\u201d n\u00e4itel<\/strong>
\nLaura Kiiroja<\/p>\nBiosemiootika \u00fcks n\u00fcansse, mis teaduskirjanduses t\u00f5sisema arutelu alla pole veel sattunud, on selle v\u00f5imalikud eelised looduse populariseerimisel. \u00dcheks eesti looduskirjanduse teoseks, milles v\u00f5ib t\u00e4heldada biosemiootilise l\u00e4henemise kaudset omaks v\u00f5tmist, on Fred J\u00fcssi \u201eJ\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja\u201d. Raamatus prevaleerivad t\u00e4hendustekkemehhanismidena aga ka teatud kirjanduslikud v\u00f5tted, mis autori loodust populariseerivat s\u00f5numit tugevdavad. Artikli eesm\u00e4rgiks on \u201eJ\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja\u201d n\u00e4itel illustreerida biosemiootilise l\u00e4henemise ja kirjanduslike v\u00f5tete rakendamise v\u00f5imalusi looduse populariseerimisel. Sekundaarse eesm\u00e4rgina pakub artikkel J\u00fcssi raamatule eesti kultuuriruumis m\u00f5testavat tagasisidet.<\/p>\n
Biosemiootiline l\u00e4henemine aitab r\u00f5hutada taimede ja loomade kommu- nikatiivse loomuse olemasolu, mis omakorda suunab lugejat looduses eksis- teerivatele m\u00e4rgisuhetele rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. Elusorganismide subjekti rolli asetamine ja p\u00fc\u00fcd tunnetada maailma erinevate subjektide omailma positsioonist v\u00f5imaldab omakorda lugejal paremini tajuda \u00f6kos\u00fcsteemi iga \u00fcksiku elemendi v\u00e4\u00e4rtust. Biosemiootiline l\u00e4henemine on koosk\u00f5las mitmete kirjanduslike v\u00f5tetega, nagu personifikatsioon ja vaatepunktidega m\u00e4ngimine, mis looduse hingestamisele ja lugejas empaa- tiatunde tekitamisele edukalt kaasa aitavad. Tavap\u00e4rase kummastamiseks ja tajumisprotsessi intensiivistamiseks on J\u00fcssi kasutanud v\u00f5tteid, nagu aeglane kirjutamine, kontrastide ja opositsioonide kasutamine, ajaliste nihete teksti p\u00f5imimine, anekdootlikkus ja tajup\u00f5hine kirjutamisstiil. Kirjanduslikke v\u00f5tteid, mille abil autor oma subjektiivseid maailmavaatelisi ja \u00fchiskonnakriitilisi seisukohti edastab, tuuakse artiklis esile veelgi.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: biosemiootika, omailma konstrueerimine, lugeja kummastamine, teksti intensiivne tajumine, Fred J\u00fcssi<\/p>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
V\u00f5imu m\u00f5jude kirjeldamine \u2013 objektiivsed ja subjektiivsed huvid latentsetes konfliktides<\/strong>
\nRao P\u00e4rnpuu<\/p>\nArtikli eesm\u00e4rgiks on luua teoreetiline raamistik, mida oleks v\u00f5imalik kasutada v\u00f5imu varjatud m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsiks. T\u00f6\u00f6 allikmaterjaliks on Steven Lukesi 1974. aastal arendatud ja 2005. aastal oluliselt t\u00e4iendatud v\u00f5imu- teooria, mis jaotab v\u00f5imu toimimise mehhanismi kolmeks dimensiooniks. K\u00e4esoleva artikli fookuses on Lukesi v\u00f5imuk\u00e4sitluse kolmas dimensioon, mis k\u00e4sitleb v\u00f5imu m\u00f5ju subjektide huvidele ning huvide aktiivset kujundamist. Eesm\u00e4rgiks on Lukesi kirjeldatud teooriat t\u00e4iendada ja t\u00e4psustada, tehes seda eelk\u00f5ige kultuurisemiootiliste m\u00f5istete ja meetodite alusel, mis v\u00f5imaldavad t\u00e4psemalt defineerida subjekti ning subjekti huvide kujunemise protsessi.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: v\u00f5im, huvid, Lukes, subjekt, Lotman, kontrafaktuaalid<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Acta Semiotica Estica XII\u00a0number ei ole temaatiliselt piiratud ning sisaldab endas kuut originaalartiklit alates kultuurisemiootikast ning l\u00f5petades biosemiootikaga. V\u00f5ib aga …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":178,"parent":41,"menu_order":57,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-131","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/131\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":455,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/131\/revisions\/455"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/acta_12-204x300.jpg\")
<\/p>\n