{"id":133,"date":"2017-02-13T23:55:59","date_gmt":"2017-02-13T21:55:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=133"},"modified":"2025-01-30T10:30:18","modified_gmt":"2025-01-30T08:30:18","slug":"acta-semiotica-estica-xiii","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-xiii\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA XIII, 2016"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

Acta Semiotica Estica<\/em> XIII number on avatud teemavalikule kohaselt \u00fclimalt mitmekesine, liikudes vaevata objektianal\u00fc\u00fcsist semiootika \u00fcldteoreetiliste probleemide lahkamiseni. K\u00e4esolev number sisaldab viite originaalartiklit; lisaks on tavap\u00e4raselt kohal ka m\u00e4rkamiste rubriik t\u00f5lgete, intervjuude ja esseedega. Loomulikult annab Acta ka \u00fclevaate t\u00e4htsamatest semiootikat puudutavatest s\u00fcndmustest, mille hulka kuuluvad nii X Tartu semiootika suvekool kui ka Peeter Toropi juubelile p\u00fchendatud konverents, ning semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6dest.<\/p>\n

Koostajad ja toimetajad<\/strong>:\u00a0Ott Puumeister, Silvi Salupere
\nKeeletoimetaja:\u00a0Eva Lepik
\nKaanekujundus:\u00a0Mehmet Emir Uslu
\nKaanefoto:\u00a0Timo Maran
\nEesti Semiootika Selts 2016<\/p>\n

Raamatu v\u00e4ljaandmist toetas grant PHVFI 16939.<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na,\u00a07-35
\nMari-Liis Madisson<\/strong> –\u00a0Snowdeni skandaali kujutamine eesti meedias: hirmu ja\u00a0ohtude konstrueerimine,\u00a010-35
\nJaanika Anderson<\/strong>, Maria-Kristiina Lotman<\/strong> –\u00a0Intrasemiootiline t\u00f5lge antiikkunsti j\u00e4ljendustes (Tartu \u00dclikooli kunstimuuseumi kogude p\u00f5hjal),\u00a036-63
\nTriinu Upkin<\/strong> –\u00a0Rahvuste kujutamine klassikalises balletis,\u00a064-103
\nAndres Luure<\/strong> –\u00a0Idioodi armastus,\u00a0104-118
\nKatre P\u00e4rn<\/strong> –\u00a0Semiootika koht modelleerivate s\u00fcsteemide reas: eelm\u00e4rkmeid loomingulisest ja m\u00e4ngulisest modelleerimisest humanitaarteadustes,\u00a0119-161<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nOtt Puumeister<\/strong> –\u00a0M\u00f5tisklusitehnoloogilisestinimesest, 165-173
\nMadis Ligema<\/strong> –\u00a0Eesti Vabaerakond kui rahvusterviklik konservatiivsus liberaalses nahas,\u00a0174-184
\nEkaterina Velmezova<\/strong>, Kalevi Kull<\/strong> –\u00a0Juttu Tiit-Rein Viitsoga, semiootikast,\u00a0185-196
\n– – T\u00f5lkimine kui zoosemiootika p\u00f5hik\u00fcsimus: Aleksei Turovski ja Tartu-Moskva koolkond, 197-210
\nJuri Lotman<\/strong> –\u00a0Tekst ja kultuuri mitmekeelsus, 211-217
\nOlga Freidenberg<\/strong> –\u00a0Sisenemine eesli seljas Jeruusalemma (evangeeliumim\u00fctoloogiast),\u00a0218-235<\/p>\n

Kroonika\u00a02015,\u00a0237-259
\nAbstracts,\u00a0 261-265<\/p>\n

 <\/p>\n

Abstraktid<\/h3>\n

 <\/p>\n

Snowdeni skandaali kujutamine eesti meedias: hirmu ja ohtude konstrueerimine<\/strong>
\nMari-Liis Madisson<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rgiks on selgitada USA salajase j\u00e4lgimisprogrammiga PRISM seonduvate infolekituste retseptsiooni eesti meediaruumis. Snowdeni skandaal sai Eestis v\u00f5rdlemisi tormilist avalikku vastukaja ning k\u00f5netas ka inimesi, kes tavaliselt end poliitikakaugena m\u00e4\u00e4ratlevad. Nimelt puudutas see t\u00e4nap\u00e4evase identiteediloome \u00fcht olulist alustala: \u00f5igust vabale internetile. Internetti on sageli seostatud v\u00e4ljendusvabaduse, horisontaalsete v\u00f5imusuhete, l\u00e4bipaistva riigivalitsemisega jne \u2013 m\u00e4rgitud aspektidele osutades m\u00f5testatakse internetti kui essentsiaalselt demokraatlikku ja progressiivset meediumi. K\u00e4esolev uurimus vaatleb, kuidas selline tehnoutopistlik identiteedidiskursus resoneerib kultuuriliste hirmudega j\u00e4lgimise ning varjatud kontrolli ees.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: PRISM, e-Eesti, tehnoloogiline determinism, identiteedi- loome, hirmusemiootika, vanden\u00f5uteooria<\/p>\n

 <\/p>\n

Intrasemiootiline t\u00f5lge antiikkunsti j\u00e4ljendustes (Tartu \u00dclikooli kunstimuuseumi kogude n\u00e4itel)<\/strong>
\nJaanika Anderson, Maria-Kristiina Lotman<\/p>\n

Originaali, koopia ja j\u00e4ljenduse vahekorraga seotud probleemistik antiik-kunstis ja selle retseptsioonis on olnud ammu diskussioonide objektiks ja k\u00f6itnud uurijaid erinevate nurkade alt. Kus l\u00f5peb j\u00e4ljendus ja algab originaal? Kas me saame \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida koopiast selle tavam\u00f5istes? On uurijaid, kes eristavad \u201et\u00f5elisi\u201d koopiaid algup\u00e4rasest loomingust, teised eelistavad kasutada terminit \u2018vaba koopia\u2019, kolmandad r\u00e4\u00e4givad imitatsioonist, neljandad hoopis uutest originaalidest (kuni selleni, et iga koopia on alati originaal). Millised on nende n\u00e4htuste piirid ja vastassuhted? Artiklis anal\u00fc\u00fcsitakse neid k\u00fcsimusi t\u00f5lketeooria valguses ja l\u00e4henetakse T\u00dc kunstimuuseumi kogudes sisalduvatele valanditele kui intrasemiootilistele t\u00f5lketeostele, l\u00e4htudes eelk\u00f5ige Umberto Eco pakutud teoreetilisest raamistikust, eristades ja kirjeldades nende t\u00e4htsamaid alat\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: intrasemiootiline t\u00f5lge, T\u00dc kunstimuuseum, koopia ja originaal, antiikkunsti j\u00e4ljendused<\/p>\n

 <\/p>\n

Rahvuste kujutamine klassikalises balletis<\/strong>
\nTriinu Upkin<\/p>\n

K\u00e4esolevas artiklis uurin, kuidas kujutatakse klassikalistes ballettides esine- vate tegelaste erinevaid rahvusi. H\u00fcpoteesiks on, et kultuuriimperialistlikud ja orientalistlikud vaated, mis t\u00e4naseni balletiklassikas s\u00e4ilinud on, ei tulene mitte niiv\u00f5rd 19. sajandil loodud narratiividest kui balleti\u017eanri enda vormidest. V\u00e4idan, et vastavad rahvuste kujutamise stereot\u00fc\u00fcbid pole mitte lihtsalt kinnistunud klassikalise balleti vormis, vaid veel enam \u2013 \u017eanri vormilise poole arenemise t\u00f5ttu kasvab valgetest kesk-eurooplastest tegelaste \u00fclimuslikkuse deklareerimise m\u00e4\u00e4r etendustes. Mida ilusam on valge baleriin, seda tobedam on tema k\u00f5rval maur.<\/p>\n

K\u00e4sitlen balleti\u017eanrit, -etendusi ja nende elemente kui tekste, mida uurin tekstianal\u00fc\u00fcsi meetodil. Seletan lahti balleti v\u00e4ljendusvahendite olemust ja nende ajaloolist kujunemist: peatun eraldi liikumiskeeltel, tantsival kehal, muusikal ning neid k\u00f5iki \u00fcheks tekstiks siduval koreograafial. Seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsin kuute klassikalist balletilavastust, kus tegelaste rahvuste kuju- tamine on oluline (\u201eDon Quijote\u201d, \u201eBajadeer\u201d, \u201eKorsaar\u201d, \u201eRaimonda\u201d, \u201eLuikede j\u00e4rv\u201d, \u201eP\u00e4hklipureja\u201d).<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: balletisemiootika, orientalism, rahvuste kujutamine, rahvusstereot\u00fc\u00fcbid, soorepresentatsioonid<\/p>\n

 <\/p>\n

Idioodi armastus<\/strong>
\nAndres Luure<\/p>\n

Artikkel esitab \u00fche visiooni armastusest ning selle t\u00e4htsusest semiootikale ning seob m\u00f5ningad m\u00f5tted armastuse kohta v\u00fcrst M\u00f5\u0161kini armastusega Fjodor Dostojevski \u201eIdioodis\u201d.1 Armastuse anal\u00fc\u00fcsimiseks eristatakse kahte armastuse ilmingut. Armulise armastusega tahetakse armastust anda armastatule, kellel see puudu on. Armunud armastusega p\u00fc\u00fctakse armastust, mis endal puudu on, saada armastatult, kellel on seda anda. Armuline armastus on nagu Jumala armastus inimese vastu; armunud armastus on nagu inimese armastus Jumala vastu. Armuline armastaja ei tunnista endale, et tema armastus on k\u00fc\u00fcndimatu ja ta vajab armastust. Armunu ei tunnista endale, et ta tahab armastada ja teise armastus on niisugune, nagu ta on. Et armastus oleks terviklik, tuleb armulise armastuse alusele rajada armunud armastus ja armunud armastuse p\u00f5hjale armuline armastus. Artiklis t\u00f5lgendatakse Jeesuse Kristuse jumaliku ja inimliku loomuse h\u00fcpostaatilist \u00fchendust, milles loomused on segunematud, muutumatud, jagamatud ja lahutamatud, Jumala ja inimese armastuse terviklikkuse alusena, mida inimestevaheline armastus saab ebat\u00e4ielikult j\u00e4ljendada. Siis v\u00f5iks arvata, et Jeesus Kristus realiseerib v\u00f5i \u00fcletab ka inimestevahelise t\u00e4iusliku armastuse \u00fclalkirjeldatud kujul, kuigi selle kirjeldust ei tundu evangeeliumides olevat. Fjodor Dostojevski romaani \u201eIdioot\u201d nimitegelane v\u00fcrst M\u00f5\u0161kin, keda sageli k\u00e4si- tatakse Kristuse v\u00f5rdkujuna, paistab armastavat Nastasja Filippovnat armulise armastusega ja Aglajat armunud armastusega, suutmata realiseerida terviklikku armastust. M\u00e4rgi ja t\u00e4henduse vahelise suhte kaks k\u00fclge vastavad armulisele armastusele ja armunud armastusele.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: armastus, semiootika, Fjodor Dostojevski, h\u00fcpostaatiline \u00fchendus<\/p>\n

 <\/p>\n

Semiootika koht modelleerivate s\u00fcsteemide reas: eelm\u00e4rkmeid loomingulisest ja m\u00e4ngulisest modelleerimisest humanitaarteadustes<\/strong>
\nKatre P\u00e4rn<\/p>\n

Modelleerimise k\u00fcsimust on reaalteaduste kontekstis ulatuslikult uuritud, ent humanitaarteaduste vallas oluliselt v\u00e4hem. Artikli ajendiks on t\u00f5ik, et Juri Lotmani artiklis \u201eKunst modelleerivate s\u00fcsteemide reas\u201d esitatud kunstilise modelleerimise k\u00e4sitlusel on mitmeid sarnasusi t\u00e4nase humanitaarteadusliku m\u00f5tlemise ja praktikaga.<\/p>\n

Esmalt antakse \u00fclevaade Juri Lotmani (ja TMK) modelleerivate s\u00fcsteemide k\u00e4sitlusest, toomaks v\u00e4lja olulisimad tahud: modelleerivate s\u00fcsteemide m\u00f5testamine tunnetus- ja tegevusteooriana, modelleeriva s\u00fcsteemi agentsus, modelleeriva tegevuse pragmaatilisus, modelleerimine kui t\u00f5lkimine, suhtumine mudeli tinglikkusse ja modelleerimise mitmetasandilisus.<\/p>\n

Modelleerimise k\u00e4sitlemine t\u00f5lkimisena avab perspektiivi kunstilisele m\u00f5tlemisele omase loomingulise modelleerimise kontseptualiseerimiseks. Suhtumine mudeli tinglikkusse eristab omakorda teaduslikku ja m\u00e4ngulist modelleerimist. Suhestades sellist anal\u00fc\u00fcsi Lotmani eristusega semiootika kahe uurimistasandi \u2013 kultuuri- ja metasemiootika \u2013 vahel, osutan \u00fchelt poolt Lotmani arusaamale teadusliku modelleerimise kohast semiootikas, teisalt sellele, et tema vaates ei ole semiootiline uurimisviis (ja selle kaudu ka humanitaarteaduslik) taandatav \u00fcksnes teaduslikule modelleerimisele, vaid eeldab enda k\u00f5rval kunstilisele modelleerimisele analoogset l\u00e4henemisviisi.<\/p>\n

Sellele pinnale ehitan k\u00e4esoleva artikli h\u00fcpoteesi, et humanitaarteaduslik modelleerimine on vaadeldav teadusliku, loomingulise ja m\u00e4ngulise modelleerimise s\u00fcnteesina. Seejuures, kui teaduslikku modelleerimist ning loomingulise modelleerimise rolli teaduses on k\u00fcllaltki palju uuritud, siis m\u00e4ngulise modelleerimise rolli uurimine on perspektiiv, mille pakub Lotmani k\u00e4sitlus.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>:\u00a0modelleerivad s\u00fcsteemid, Juri Lotman, semiootika,\u00a0humanitaarteadused, tunnetus, loomingulisus, tinglikkus<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica XIII number on avatud teemavalikule kohaselt \u00fclimalt mitmekesine, liikudes vaevata objektianal\u00fc\u00fcsist semiootika \u00fcldteoreetiliste probleemide lahkamiseni. K\u00e4esolev number …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":387,"parent":41,"menu_order":56,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-133","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/133","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=133"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/133\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":447,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/133\/revisions\/447"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/387"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=133"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}