{"id":442,"date":"2018-02-14T19:04:03","date_gmt":"2018-02-14T17:04:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=442"},"modified":"2025-01-30T10:30:14","modified_gmt":"2025-01-30T08:30:14","slug":"acta-semiotica-estica-xiv","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-xiv\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA XIV, 2017"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-460 alignleft\" src=\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/acta_14_kaas-207x300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"436\" srcset=\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/acta_14_kaas-207x300.jpg 207w, http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/acta_14_kaas.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/p>\n<p><em>Acta Semiotica Estica<\/em> XIV number ei ole kitsalt \u00fche teemaderingiga piiritletud; esindatud on nii kultuuri- kui ka sotsiosemiootika valdkonda paigutuvad l\u00e4henemised. Number sisaldab viite originaalartiklit ning sel korral t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt mahukat m\u00e4rkamiste rubriiki, mis sisaldab kolmele esseele lisaks ka kolme intervjuud. Traditsiooni kohaselt sisaldab number ka eelmisel aastal toimunud s\u00fcndmuste kroonikat ning kaitstud magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6de nimekirja.<\/p>\n<p><strong>Koostajad ja toimetajad<\/strong>: Mark Mets, Silvi Salupere,\u00a0Ott Puumeister<br \/>\nKeeletoimetaja:\u00a0Eva Lepik<br \/>\nKaanekujundus:\u00a0Mehmet Emir Uslu<br \/>\nKaanefoto:\u00a0Tartu, vaade j\u00f5ele, TLM Fn 9790:107, Tartu Linnamuuseum.<\/p>\n<p>Eesti Semiootika Selts 2017<\/p>\n<p>Raamatu v\u00e4ljaandmist toetas Tartu Kultuurkapital.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/ActaXIV.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h3>Sisukord<\/h3>\n<p>Eess\u00f5na<\/p>\n<p><strong>Ott Puumeister <\/strong>&#8211;\u00a0Mitte-identifikatsiooniline poliitika ja poliitiline subjekt<br \/>\n<strong>Merit Rickberg\u00a0<\/strong>&#8211; Kahest vastandlikust tendentsist ajaloohariduses<br \/>\n<strong>Agne Pilvisto<\/strong> &#8211;\u00a0Teoreetilisi noppeid eestluse ajaloost (sissevaade 1988. a Loomingu Raamatukogu 25.\/26. numbrisse)<br \/>\n<strong>Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson<\/strong> &#8211;\u00a0T\u00f5ej\u00e4rgne diskursus ja semiootika<br \/>\n<strong>Tiit Remm<\/strong> &#8211;\u00a0M\u00f5isaruumi \u00fcmbert\u00e4hendustamisest<\/p>\n<p>M\u00c4RKAMISI<\/p>\n<p><strong>Martin Oja<\/strong> &#8211;\u00a0Kuidas internaliseerida m\u00fc\u00fcti<br \/>\n<strong>Iiris Viirpalu<\/strong> &#8211;\u00a0Sotsiaalne koreograafia<br \/>\n<strong>Kalevi Kull, Ekaterina Velmezova<\/strong> &#8211;\u00a0\u201cMa ei saa kunagi aru, miks ma pean Tartust \u00e4ra s\u00f5itma, kui ma<br \/>\nseal olen\u201d: <strong>Mati Hindiga<\/strong> eesti keelest, semiootikast ja Tartust<br \/>\n<strong>Kalevi Kull, Ekaterina Velmezova\u00a0<\/strong>&#8211; <strong>Leo V\u00f5handu<\/strong>: informaatika seostest semiootikaga<br \/>\n<strong>Ekaterina Velmezova<\/strong> &#8211;\u00a0<strong>Kalevi Kulli<\/strong> semiootilise arusaamise v\u00e4gi<br \/>\n<strong>Andreas Ventsel\u00a0<\/strong>&#8211; Lotmani kultuurisemiootika poliitika uuringute kontekstis<br \/>\n<strong>Andre Uibos<\/strong> &#8211;\u00a0Maletaja ja malet m\u00e4ngiva masina omailmadest<\/p>\n<p>Kroonika\u00a02016<\/p>\n<p>Abstraktid<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h3>Abstraktid<\/h3>\n<div class=\"page\" title=\"Page 10\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Mitte-identifikatsiooniline poliitika ja poliitiline subjekt<\/strong><\/p>\n<p>Ott Puumeister<\/p>\n<p>K\u00e4esolev artikkel teeb ettepaneku \u00fcmber hinnata poliitilise subjekti m\u00f5iste. Kui tavap\u00e4raselt m\u00f5eldakse poliitilisest tegutsejast identifikatsioonile tugi- nevalt, l\u00e4htub j\u00e4rgnev kriitilisest teooriast, mis peab (emantsipatiivse) poliitilise tegutsemise paradoksaalseks aluseks mitte-identifikatsiooni. Peamis- teks kasutatavateks autoriteks on Giorgio Agamben, Jacques Ranci\u00e8re ning Alain Badiou. Neid \u00fchendab arusaam, et identiteet ja identifikatsiooniprot- sessid on v\u00f5imusuhete kehtestamise vahendeiks ning seet\u00f5ttu peab emantsi- patiivne poliitika p\u00f5hinema katkestusel, keeldumisel. Identiteetide toel luuakse sotsiaalset struktuuri ning identiteetidel p\u00f5hineva valitsemise pea- miseks eesm\u00e4rgiks on inimeste ja kehade \u00f5igesse kohta asetamine, paika panemine. Mitte-identifikatsiooniline poliitika, vastupidi, otsib struktuurist v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su teistlaadse subjekti loomise \u2013 subjektivatsiooni \u2013 teel, mis t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5tteliselt uue poliitiliselt olulise koosluse loomist; koosluse, mis oleks v\u00f5imeline valitsevat korda kahtluse alla seadma.<\/p>\n<p>M\u00e4rks\u00f5nad: poliitika, poliitiline subjekt, v\u00f5im, subjektsus, kriitiline teooria<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"page\" title=\"Page 46\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p><strong>Kahest vastandlikust tendentsist ajaloohariduses<\/strong><\/p>\n<p>Merit Rickberg<\/p>\n<p>Ajalugu on osa iga kultuuri minapildist. Jutustades lugu minevikust kirjeldab ajalugu meile samal ajal ka olevikku ning loob v\u00e4ljavaateid tulevikuks. Seet\u00f5ttu t\u00e4idab ajaloo \u00f5petamine lisaks puht hariduslikele eesm\u00e4rkidele ka sotsiaalseid funktsioone, millest \u00fcheks olulisemaks v\u00f5ib pidada \u00fchiskond- liku sidususe tagamist.<\/p>\n<p>Euroopa Liidu haridusmaastikul on arvamused selle kohta, kuidas ajalugu k\u00f5ige efektiivsemalt \u00fchiskondliku sidususe tagamiseks rakendada, jagunenud suures plaanis kahte leeri. Euroopa Liidu hariduspoliitika propageerib mitmeperspektiivilist l\u00e4henemist. Selle suuna l\u00e4htepunktiks on oletus, et erinevaid vaatenurki kaasav anal\u00fc\u00fcs kui \u00f5ppemeetod aitab kujundada avatumat ja tolerantsemat suhtumist teistesse kultuuridesse ning toimib seet\u00f5ttu pingete maandajana globaliseeruvas maailmas. Sellele vastandub rahvuslik ajaloo\u00f5pe, mis osana kultuuri enesemudelist kinnitab \u00fchtse ajaloonarratiivi kaudu rahva terviklikkuse ja j\u00e4rjepidevuse ideed.<\/p>\n<p>Nende kahe vastandliku suuna vahelist pinget Euroopa kultuuriruumis ning selle pinge m\u00f5ju \u00fchiskondlikule sidususele saab m\u00f5testada l\u00e4htudes Juri Lotmani kultuuri d\u00fcnaamilisest mudelist. See v\u00f5imaldab k\u00e4sitletava probleemi taandada k\u00fcsimusele kultuuri \u00fchtsuse ja terviklikkuse ning samas mitmuslikkuse ja paljukeelsuse mehhanismide vahelisest tasakaalust.<\/p>\n<p>M\u00e4rks\u00f5nad: kultuuri enesekirjeldus, \u00fchtsus vs mitmuslikkus, rahvuslik ajalugu, mitmeperspektiivilisus, EL-i hariduspoliitika, \u00fchiskondlik sidusus<\/p>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"page\" title=\"Page 69\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p><strong>Teoreetilisi noppeid eestluse ajaloost (sissevaade 1988. a Loomingu Raamatukogu 25.\/26. numbrisse)<\/strong><\/p>\n<p>Agne Pilvisto<\/p>\n<p>Rahvuslikkusest r\u00e4\u00e4kimine on Eesti meediaruumis muutunud riskantseks: nii jaatajaid kui eitajaid ootab r\u00fcndevalmis opositsioon. Ehkki mitmetes tasakaalukusele \u00fcleskutsuvates s\u00f5nav\u00f5ttudes on leitud, et v\u00e4ljakujunenud vastasseis on paljuski kunstlik ja selle p\u00f5hjused pigem emotsionaalset laadi v\u00f5i inimloomusest tulenevad, j\u00e4\u00e4b endiselt lahtiseks k\u00fcsimus, kuidas m\u00f5testada rahvuslikkust 21. sajandi Eestis. V\u00f5imalikke vastuseid sellele p\u00fc\u00fctakse j\u00e4rgnevalt otsida l\u00e4hiajaloo nendest etappidest, mil rahvuslusel oli avalikus diskursuses veel endastm\u00f5istetav osa. L\u00e4hemalt tuleb vaatluse alla Toomas Haugi 1988. aastal koostatud \u201cValik II. Artikleid eestluse ajaloost\u201d, mis koondab katkendeid aastatest 1901 kuni 1956. Eesti m\u00f5tlejatest on esin- datud Villem Reiman, Juhan Luiga, Eduard Laaman, Johan K\u00f5pp, Oskar Loorits, Uku Masing, Hans Kruus, Karl Ast-Rumor ja Ants Oras. P\u00f5hit\u00e4he- lepanu p\u00f6\u00f6ratakse tekstides sisalduvate m\u00f5ttesuundade teoreetilistele aspektidele, p\u00fc\u00fcdes kaardistada nende ideedelooliseid l\u00e4htekohti ja v\u00f5ima- likke vastastikseoseid. Dominantideks on keel, soomeugrilus ja historism.<\/p>\n<p>M\u00e4rks\u00f5nad: eestlus, rahvuslikud teooriad, rahvuslik ajalookirjutus, Eesti teooria<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"page\" title=\"Page 93\">\n<div class=\"layoutArea\">\n<div class=\"column\">\n<p><strong>T\u00f5ej\u00e4rgne diskursus ja semiootika<\/strong><\/p>\n<p>Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson<\/p>\n<p>Artiklis k\u00e4sitletakse semiootika vaatenurgast t\u00f5ej\u00e4rgse t\u00e4hendusloome erip\u00e4ra. Eesm\u00e4rgiks pole mitte niiv\u00f5rd nimetuse \u201ct\u00f5ej\u00e4rgsus\u201d enda sobilikkuse \u00fcle otsustamine v\u00f5i sellele mingisugusest v\u00e4\u00e4rtusskaalast l\u00e4htuva hinnangu andmine, vaid eesk\u00e4tt visandatakse esialgne raamistik, kuidas semiootika v\u00f5iks panustada t\u00f5ej\u00e4rgse diskursuse t\u00e4hendusloome erip\u00e4rade selgitamisse. Artiklis uuritakse, kuidas niisugune semioos on \u00fcles ehitatud, milliste v\u00f5tetega t\u00e4nap\u00e4evases info\u00fclek\u00fclluses t\u00e4helepanu v\u00f5idetakse ja millised t\u00e4hendusloome praktikad soodustavad tekstikildude viraalseks muutumist.<\/p>\n<p>M\u00e4rks\u00f5nad: t\u00f5ej\u00e4rgne diskursus, misinformatsioon\/desinformatsioon, semiootika, \u00fchismeedia infokultuur, viraalsus, afektiivne kommunikatsioon<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Acta Semiotica Estica XIV number ei ole kitsalt \u00fche teemaderingiga piiritletud; esindatud on nii kultuuri- kui ka sotsiosemiootika valdkonda paigutuvad &hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":460,"parent":41,"menu_order":55,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-442","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/442","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=442"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/442\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":686,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/442\/revisions\/686"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/460"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=442"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}