{"id":484,"date":"2018-12-14T20:03:45","date_gmt":"2018-12-14T18:03:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=484"},"modified":"2025-01-30T10:27:32","modified_gmt":"2025-01-30T08:27:32","slug":"acta-semiotica-estica-xv","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-xv\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA XV, 2018"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

\"\"Acta Semiotica Estica<\/em> XV juubelinumber on eelk\u00e4ijatest tummisem ja r\u00f5\u00f5mustab erinevate autorite rohkuse ja mitmekesisusega. R\u00f5\u00f5m on nentida, et autorite hulgas on erinevate p\u00f5lvkondade esindajaid, sealhulgas erinevate astmete \u00fcli\u00f5pilasi ja teemade ring on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt lai. Tavap\u00e4rasest rohkem on seekord teoreetilisi k\u00e4sitlusi ja \u00fclevaateid, kuid esindatud on ka konkreetsed juhtumianal\u00fc\u00fcsid.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

Koostajad ja toimetajad<\/strong>: Silvi Salupere,\u00a0Ott Puumeister, Heike Olmre
\nKeeletoimetaja:\u00a0Eva Lepik
\nKaanekujundus:\u00a0Mehmet Emir Uslu<\/p>\n

ISSN 1406\u20139563
\nEesti Semiootika Selts 2018<\/p>\n

Kogumiku v\u00e4ljaandmist toetas Tartu \u00dclikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n

Eess\u00f5na<\/p>\n

Liina Reisberg<\/strong>\u00a0\u2013 \u00d5igussemiootika uurimisala ja -eesm\u00e4rgid
\nT\u00f5nu Viik, Peeter Torop, Maaris Raudsepp<\/strong> \u2013\u00a0Kultuuris\u00f5ltelise t\u00e4hendusloome teoreetilised mudelid
\nEle Loonde<\/strong> \u2013\u00a0Internetimeemid EKRE poliitilises kommunikatsioonis
\nRiin Magnus, Tiit Remm<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0Eesti v\u00f5\u00f5rliikide t\u00e4hendusv\u00e4li: kujunemine ja linnaruumi kontekst
\nRasmus Rebane<\/strong> \u2013\u00a0Autokommunikatsioon Peirce\u2019i ja Lotmani vahel<\/p>\n

M\u00c4RKAMISI
\nKrista Simson <\/strong>\u2013\u00a0<\/strong>Isu ja soov: kolm maalitud \u00f5htus\u00f6\u00f6maaega
\nKristel P\u00f5ldma <\/strong>\u2013\u00a0<\/strong>V\u00e4ndra k\u00fclapeo \u201cIsa labajalast\u201d T\u0161aikovski Kontserdisaali orkestreeringuks
\nKaspar Kruup<\/strong> \u2013\u00a0Kuidas r\u00e4\u00e4kida semiootikast?
\nRobert Varik<\/strong> \u2013 M\u00f5tte ilu ehk Lotman kui kunstnik
\nKalevi Kull, Ekaterina Velmezova <\/strong>
\n\u2013\u00a0Semiootikast ja semiootika ajaloost Peet Lepikuga
\n\u2013 Jaan Kaplinski ja semiootika
\nOtt Puumeister<\/strong> \u2013 Tervis ja semiootika
\nAndreas Ventsel<\/strong> \u2013 Semioeetiline vaade \u00fcleilmastumise probleemidele
\nRaul Markus Vaiksoo<\/strong> \u2013 Oleg Mutt t\u00f5i zoosemiootika eestikeelsesse kirjandusse
\nRene Kiis<\/strong> \u2013 Kohalikkusest keeles ja \u00f6kos\u00fcsteemis
\nDaniel Tamm<\/strong> \u2013 Vaheda m\u00f5tte k\u00e4iakivi kollases kuues
\nSusanne K. Langer<\/strong> \u2013 Milleks filosoofia?<\/p>\n

KROONIKA 2017<\/p>\n

ABSTRACTS<\/p>\n

 <\/p>\n

Abstraktid<\/h3>\n

 <\/p>\n

\n
\n
\n

\u00d5igussemiootika uurimisala ja -eesm\u00e4rgid<\/strong><\/p>\n

Liina Reisberg<\/p>\n

\u00dclevaateartikkel \u00f5igussemiootika uurimisalast ja eesm\u00e4rkidest v\u00f5tab kokku \u00f5igussemiootika kujunemise Ch. S. Peirce\u2019i ja F. de Saussure\u2019i j\u00e4lgedes ning saksa \u00f5igushermeneutilises pinnases, astudes dialoogi Vadim Verenit\u0161i k\u00e4sitlusega, mis on avaldatud \u00f5pikus \u201cSemiootika\u201d (Kull jt 2018). Artiklis on juhitud t\u00e4helepanu sellele, et nii geograafilises kui ka temaatilises m\u00f5ttes killustunud \u00f5igussemiootikal on palju eesm\u00e4rke, mis ei kattu \u00f5igusteooria uurimiseesm\u00e4rkidega. Seega ei saa \u00f5igussemiootikat kasutada \u00f5igusteooria asemel, k\u00fcll aga selle k\u00f5rval. M\u00e4rgi m\u00f5iste rakendamisel \u00f5iguse uurimiseks saab paljude autorite n\u00e4itel selgitada \u00f5igusprotsesside seadusp\u00e4rasid. Nii huvitab Peirce\u2019ist l\u00e4htuvaid Ameerika autoreid \u00f5iguse ja argumentatsiooni m\u00f5istmise ning \u00f5iguse avatuse ja muutumise probleem. Nende uurimiseks kasutatakse Peirce\u2019i m\u00e4rgim\u00e4\u00e4ratlusi, esmasuse, teisasuse ja kolmasuse m\u00f5istet ning l\u00f5pmatu semioosi mudelit. Saussure\u2019ist ja strukturalistidest l\u00e4htuvad autorid anal\u00fc\u00fcsivad \u00f5igusnormi suhet terve \u00f5iguss\u00fcsteemiga ning p\u00f5hjendavad \u00f5igusnormi arbitraarsust. Saksa \u00f5igussemiootikud j\u00e4tkavad saksa \u00f5igusteooria traditsiooni ja k\u00fcsivad kohaste \u00f5iguse t\u00f5lgendamise meetodite j\u00e4rele.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad: \u00f5igussemiootika, \u00f5igus, \u00f5igushermeneutika<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

\n
\n
\n

Kultuuris\u00f5ltelise t\u00e4hendusloome teoreetilised mudelid<\/strong><\/p>\n

T\u00f5nu Viik, Peeter Torop, Maaris Raudsepp<\/p>\n

Artikkel kirjeldab kultuuris\u00f5ltelise t\u00e4hendusloome kontseptualiseerimist sel- listes teadussuundades nagu hermeneutika, semiootika, fenomenoloogia ja kultuurips\u00fchholoogia. Kultuuris\u00f5ltelise t\u00e4hendusloome all m\u00f5istame me k\u00f5iki t\u00e4henduste loomise, tekkimise ja interpreteerimise olukordi, mille tulemus s\u00f5ltub \u00fchest v\u00f5i teisest kultuurikogukondlikust kontekstist. Me v\u00f5rdleme nimetatud neljas teaduses v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kultuuris\u00f5ltelise t\u00e4hendusloome teoreetilisi mudeleid omavahel ja osutame nende \u00fchisosale. Meie hinnangul on selleks kollektiivsete t\u00e4henduste struktuur, mis toimib individuaalse t\u00e4hendusloome protsessi seisukohalt kultuurikeelena ja eristab t\u00e4hendus-loome v\u00f5imalused \u00fches kultuurikogukonnas t\u00e4hendusloome v\u00f5imalustest teistes kultuurikogukondades.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad: t\u00e4hendus, t\u00e4hendusloome, kultuuris\u00f5lteline t\u00e4hendusloome, fenomenoloogia, hermeneutika, semiootika, kultuurips\u00fchholoogia<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

\n
\n
\n

Internetimeemid EKRE poliitilises kommunikatsioonis<\/strong><\/p>\n

Ele Loonde<\/p>\n

Artikli eesm\u00e4rk on n\u00e4idata poliitiliste internetimeemide suhteid auditooriumi ja teiste tekstidega (kultuuri)semiootika kontekstis. Vaatlen, kuidas kolm Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Facebooki ja Instagrami kontol valimis- kampaania ajal jagatud internetimeemi konstrueerivad oma auditooriumi ja millised on internetimeemide sotsiaal-kommunikatiivsed funktsioonid. Ar- tiklis toetun Umberto Eco mudellugeja teooriale, mis pakub v\u00f5imaluse uurida tekstist tulenevaid eeldusi t\u00f5lgendajatele ning seel\u00e4bi m\u00f5testada tekstide suhet auditooriumiga. Tekstide ja eri kommunikatsiooniosade vaheliste suhe- te tuvastamiseks toetun Juri Lotmani viiele tekstifunktsioonile. EKRE lehel jagatud internetimeemid eeldavad lugejatelt kahte v\u00f5tmekompetentsuste spektrit: internetimeemide kultuuri tundmist ning etnofuturismi tundmist. Roland Barthes\u2019ilt tuntud \u0161okeeriva elemendi punctum\u2019ina toimib EKRE internetimeemides ametliku reklaamkampaaniana jagamise fakt, mis koos mudellugeja ja auditooriumi kattumatusega p\u00f5hjustas t\u00f5lgenduslikku sega- dust. Artikkel demonstreerib poliitiliste internetimeemide toimemehhanisme ja nende poliitilise kommunikatsiooni osana kasutamist semiootika vaate- vinklist.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad: internetimeemid, poliitiline kommunikatsioon, teksti funktsioonid, mudellugeja<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

\n
\n
\n

Eesti v\u00f5\u00f5rliikide t\u00e4hendusv\u00e4li: kujunemine ja linnaruumi kontekst<\/strong><\/p>\n

Riin Magnus, Tiit Remm<\/p>\n

V\u00f5\u00f5rliigid on antropotseeni ajastikule iseloomulik n\u00e4htus, milles v\u00e4ljendub t\u00e4naste inimm\u00f5jude k\u00f5ikjaleulatuvus. V\u00f5\u00f5rliigi m\u00f5iste kujunemine ning t\u00e4hendused on olnud seotud kuvandiga kultuuri\u2013looduse suhetest, teisalt aga teiste liikide (ootamatu) tegevusega uues keskkonnas. K\u00e4esolevas uurimuses anal\u00fc\u00fcsime v\u00f5\u00f5rliikide t\u00e4henduste kujunemist Eestis ning v\u00f5\u00f5rliikide \u00f6ko- loogilise paradigma aktuaalsust t\u00e4nases linnahaljastuses. Anal\u00fc\u00fcsi aluseks v\u00f5tsime ajakirja Eesti Loodus v\u00f5\u00f5rliike k\u00e4sitlevad artiklid 1950. aastate l\u00f5pust 2017. aastani. Selleks et anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5\u00f5rliikide teema aktuaalsust n\u00fc\u00fcdisaegses linnahaljastuses, tegime ekspertintervjuud inimestega, kes on linnahaljastuse teemadega Eestis l\u00e4hemalt kokku puutunud. Kuigi esimesed v\u00f5\u00f5rliikide introduktsiooni kriitiliselt suhtuvad artiklid ilmusid Eesti Looduses juba 1960. aastatel, algas v\u00f5\u00f5rliikidega seotud probleemide laial- dasem k\u00e4sitlemine 2000. aastate teises pooles. Linnahaljastuses ei ole v\u00f5\u00f5rliik\/kohalik liik polaarsus t\u00e4na keskse t\u00e4hendusega ning v\u00f5ib aktuali- seeruda konkreetsetes olukordades (nt aukodanike puud) v\u00f5i konkreetsetes linnaruumi osades. Intervjuudes ilmnes ka ametliku ja tunnetusliku v\u00f5\u00f5rliigi m\u00e4\u00e4ratluse lahknevus \u2013 mitmed liigid, keda tajutakse \u2018omadena\u2019, on paar sajandit tagasi siia sisse toodud ning seega ametlikult v\u00f5\u00f5rliigid. Samuti tulid intervjuudes v\u00e4lja mitmed teised \u2018oma\u2013v\u00f5\u00f5ra\u2019 eristused, mida peeti linnahaljastuse kontekstis olulisemaks kui omamaiste ja v\u00f5\u00f5ramaiste liikide vastandust. V\u00f5\u00f5rliikide \u00f6koloogilise paradigma rakendamisel tuleks seega arvestada nii liikide t\u00e4henduse ajaloolise taustaga konkreetses kultuuriruumis kui ka eri t\u00fc\u00fcpi oma\u2013v\u00f5\u00f5ra eristustega, mis on omased konkreetsetele keskkondadele (nt linnaruumile).<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad: v\u00f5\u00f5rliigid, oma\u2013v\u00f5\u00f5ra semiootika, linnahaljastus<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

\n
\n
\n

Autokommunikatsioon Peirce\u2019i ja Lotmani vahel<\/strong><\/p>\n

Rasmus Rebane<\/p>\n

Artiklis antakse p\u00f5gus \u00fclevaade erinevatest semiootilistest l\u00e4henemistest iseendaga suhtlemisele (autokommunikatsioonile) kuue semiootika valdkon- nale ikooniliste ja oluliste m\u00f5tlejate teooriates, mida v\u00f5ib vaadelda ajaloolise m\u00f5juahelana. Vaadeldavate autorite hulka kuuluvad: Charles S. Peirce, kelle k\u00e4situses on inimese m\u00f5tted see, mida ta \u00fctleb iseendale, kes tuleb ellu aja kulgemises; George H. Mead, kelle jaoks iseendaga r\u00e4\u00e4kimise mehhanism teenib isiksuse moodustamise funktsiooni; Charles W. Morris, kes arutleb iseendaga suhtlemist biheivioristlikus enese-tingimise v\u00f5tmes; Jurgen Ruesch, kes eritles intrapersonaalset kommunikatsiooni erinevatel abstrakt- sioonitasanditel; Roman Jakobson, kelle j\u00e4rgi kommunikatsioon \u00fcletab ruumi, aga autokommunikatsioon aega; ja Juri Lotman, kelle autokommuni- katsiooniteooria sisaldab aspekte k\u00f5igist eelnevatest ja on k\u00f5ige p\u00f5hjalikum.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad: autokommunikatsioon, Peirce, Morris, Mead, Lotman, Jakobson, Ruesch<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica XV juubelinumber on eelk\u00e4ijatest tummisem ja r\u00f5\u00f5mustab erinevate autorite rohkuse ja mitmekesisusega. R\u00f5\u00f5m on nentida, et autorite …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":496,"parent":41,"menu_order":54,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-484","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=484"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":515,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484\/revisions\/515"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/496"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=484"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}