\n
Erialaterminid ja paradigma muutus \u2013 lapiku Maa ja eesti foneetika n\u00e4itel<\/h4>\n
Mati Hint<\/p>\n
<\/p>\n
Artikkel keskendub k\u00fcll eesti keele h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemi ja prosoodia t\u00f5lgenduste ning Eduard Ahrensi loodud eesti keele ortograafia (nn uue kirjaviisi) vahekorrale, aga \u00fcldisem teema on tunnetusteoreetiline: mis saab teadusvaldkonna erialaterminoloogiast, kui valdkonnas toimub teadusliku vaate paradigmamuutus? Eesti keele ortograafia nn p\u00f5hireeglid oma kolme h\u00e4\u00e4likuv\u00e4lte ja h\u00e4\u00e4liku\u00fchendite kahe v\u00e4lte m\u00e4\u00e4ramise n\u00f5uetega ei seostu peaaegu mitte mingiski m\u00f5ttes Ahrensi ortograafiaga, k\u00fcll aga loob nende reeglite \u00f5petamine mulje, et kolme h\u00e4\u00e4likuv\u00e4lte teooria ja silbikvantiteetide teooria on kokkusobitatavad. Nad ei ole sobitatavad, sest kolme h\u00e4\u00e4liku- v\u00e4lte ja h\u00e4\u00e4liku\u00fchendite kahe v\u00e4lte teooriat ei ole v\u00f5imalik interpreteerida foneemiteoorias. Artikli eesm\u00e4rgiks on edendada teaduslikes k\u00e4sitlustes (tihti paljalt deklaratiivselt) aset leidnud paradigmamuutuse (kolme h\u00e4\u00e4likuv\u00e4lte teooria k\u00f5rvalej\u00e4tmine silbikvantiteetide teooria ees) j\u00e4rjekindlat l\u00e4biviimist, seda ka \u00f5igekirja\u00f5petuses.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> eesti keel, ortograafia, h\u00e4\u00e4likuv\u00e4lde, fonoloogia, silbikvantiteet<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Kuidas liblikatele valetada? Amazonase sinisteMorpho liblikate p\u00fc\u00fcgimeetodite semiootiline anal\u00fc\u00fcs<\/h4>\n
Keily Tammaru<\/p>\n
<\/p>\n
Koerlibliklaste Morpho perekonna liblikad1 on \u00fched populaarsemad putuka- turistide sihtobjektid Prantsuse Guajaana Amazonases. Nende p\u00fc\u00fcdmiseks kasutatakse tavap\u00e4raseid liblikav\u00f5rke ning s\u00f6\u00f6dap\u00fc\u00fcniseid, kuid erinevalt teistest r\u00fchmadest on l\u00e4ikivsiniseid ja oran\u017ei-pruunikirjusid Morpho\u2019sid v\u00f5imalik ligi meelitada, demonstreerides nende tiibade v\u00e4rvi objekte, mis t\u00e4histavad Morpho liblikate omailmas nende liigikaaslast.<\/p>\n
V\u00f5ttes aluseks putukaturistide ajendid ja eesm\u00e4rgid, tutvustan ja anal\u00fc\u00fcsin siniste Morpho liblikate p\u00fc\u00fcdmise meetodeid. P\u00fc\u00fcgimeetodite t\u00e4pseks avamiseks kirjeldan Jakob von Uexk\u00fclli funktsiooniringi mudeli p\u00f5hjal liblikate omailma ning pakun v\u00e4lja, kuidas liblikate omailma tundmine v\u00f5imaldab kasutusel olevaid p\u00fc\u00fcgimehhanisme t\u00e4iustada ja efektiivsemalt kasutada. Anal\u00fc\u00fcsis tuginen aasta v\u00e4ltel (2017\u20132018) l\u00e4bi viidud vaatlustele, vestlustele putukaturistidega, kohalikus muuseumis saadaolevale informatsioonile ning kirjanduslikele allikatele.<\/p>\n
Liblikate peibutamine on olemuselt kommunikatsioon inimese ja putuka vahel. Olenemata v\u00e4ga kaugest f\u00fclogeneetilisest seosest, on inimese ja liblika omailmades kattuv osa, mis annab v\u00f5imaluse m\u00f5lemale osapoolele arusaadava koodi kasutamiseks. N\u00e4itan, et liblikate peibutamise meetodid p\u00f5hinevad osaval valetamisel, mis leiab aset kahe erineva liigi vahel.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> omailm, liblikas, Morpho, valetamine, turism, putukaturism, entomoloogia<\/p>\n<\/div>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Oidipuse transmeedialine teekond Baltimail<\/h4>\n
L\u012bva Bodniece, Jovita Dikmonien\u0117, Audron\u0117 Ku\u010dinskien\u0117,\u00a0Maria-Kristiina Lotman<\/p>\n
<\/p>\n
Antiikdraamat hakati Baltimaades k\u00fcll t\u00f5lkima ja lavastama v\u00f5rdlemisi hilja ning t\u00f5lgete hulk ei ole kuigi muljetavaldav, kuid eri l\u00e4henemiste ja t\u00f5lgenduste spekter on siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. On nii selliseid versioone, mis taotlevad antiikteatri autentset vahendamist (v\u00f5\u00f5rap\u00e4rastavad t\u00f5lked) kui ka vabamaid k\u00e4sitlusi, mis kodustavad v\u00f5i lausa mugandavad teksti kodupubliku jaoks. Mis puudutab lavateoseid, siis Balti lavadel on eksperimenteeritud nii antiikteatri j\u00e4ljenduste kui ka erinevate moodsate koodide ja meediumidega. Artiklis keskendutakse \u00fchele kreeka trag\u00f6\u00f6diale, Sophoklese \u201cKuningas Oidipusele\u201d ning uuritakse selle inter- ja transmee- dialisust Balti kultuurides erinevate lavaversioonide p\u00f5hjal. Lavastustele l\u00e4henetakse kui pol\u00fckodeeritud struktuuridele, kus erinevad verbaalsed, visuaalsed ja auditiivsed koodid integreeritakse keeruliseks s\u00fcsteemiks. Eri koodide \u00fclekannet k\u00e4sitletakse t\u00f5lkeliste protsessidena, seejuures p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu strateegiatele, mida nende koodide loomisel ja vahendamisel on lavastustes rakendatud.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> transmeedialisus, intermeedialisus, Oidipus, trag\u00f6\u00f6dia, teatrit\u00f5lge<\/p>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
<\/p>\n
T\u00f5lke m\u00f5istest Tartu-Moskva koolkonnas<\/h4>\n
Silvi Salupere, Elin S\u00fctiste<\/p>\n
<\/p>\n
Tartu\u2013Moskva koolkonna (TMK) kohta on ilmunud juba mitmeid arvestata- vaid uurimusi, kuid eraldi t\u00f5lketemaatikat ei ole kuni viimase ajani vaadel- dud. K\u00e4esolev artikkel k\u00e4sitleb vaateid t\u00f5lkele ja t\u00f5lkimisele TMK osaliste Vjat\u0161eslav Ivanovi, Issaak Revzini, Mihhail Gasparovi, Vladimir Toporovi ja Juri Lotmani t\u00f6\u00f6des. N\u00e4idatakse, et t\u00f5lke m\u00f5istel oli TMKs t\u00e4ita oluline roll: t\u00f5lget ja eriti kunstitekstide t\u00f5lget n\u00e4hti sobiva laboratooriumina vaat- lemaks komplekssete m\u00e4rgis\u00fcsteemide toimimist. Kuna t\u00f5lkimine on vahetult seotud t\u00f5lgendamisega, t\u00e4henduse m\u00f5istmisega, siis p\u00fc\u00fcti eristada nii erinevaid t\u00f5lke- kui ka t\u00e4henduse t\u00fc\u00fcpe. Samuti osutus t\u00f5lge sobivaks sidusm\u00f5isteks erinevate semiootiliste fenomenide toimemehhanismide seletamisel inimintellekti ja kultuuri kui kollektiivse intellekti raamistikus.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> kultuurisemiootika, taidet\u00f5lge, masint\u00f5lge, kunstitekst, t\u00e4hendus<\/p>\n\n
\n
\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Malinowski m\u00f5iste \u201cfaatiline osadus\u201d kontekst<\/h4>\n
Rasmus Rebane<\/p>\n
<\/p>\n
Faatiline osadus on terminoloogiline leiutis, millele eelistatakse uuemaid samat\u00fcvelisi edasiarendusi. Keeleliste keerukustega k\u00fcllastunud originaal- teksti loetakse t\u00e4naseni kui maam\u00e4rki lingvistilise antropoloogia ajaloos, aga v\u00e4ga v\u00e4ike osa sellest on selgestim\u00f5istetav. K\u00e4esoleva artikli eesm\u00e4rk on tutvustada lugejatele p\u00f5hilisi allikaid, mis m\u00e4ngisid rolli selle m\u00f5iste kujunemises. Nende hulka kuulub Malinowski j\u00e4rjepidev kahev\u00f5itlus Durkheimiga, Mahaffy vestlusteooria kasutus, kuidas ta peitis viite Trotteri \u201ctervitusvestlusele\u201d, mis andis faatilise osaduse m\u00f5istele p\u00f5hilise sisu, ja kuidas klassikaliste keelefunktsioonide eitamine uue funktsiooni leiutami- seks v\u00e4ldib iseendale vastur\u00e4\u00e4kimist ainult Dewey keelefunktsioonide skeemi valguses.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> osadus, vestlus, suhtlemine, suhted, t\u00e4hendusetus<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Acta Semiotica Estica XVI kaante vahelt leiab kuus originaalartiklit, mille uurimisala ulatub eesti keele foneetikast liblikate kommunikatsioonini. Lisaks muidugi m\u00e4rka- …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":523,"parent":41,"menu_order":53,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-521","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/521","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=521"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/521\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":616,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/521\/revisions\/616"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/523"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=521"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2020\/01\/acta_xvi_kaas-205x300.png\")
<\/p>\n