{"id":306,"date":"2016-11-14T21:19:26","date_gmt":"2016-11-14T19:19:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?p=306"},"modified":"2017-02-16T21:22:26","modified_gmt":"2017-02-16T19:22:26","slug":"ilmus-acta-semiotica-estica-xiii","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/2016\/11\/14\/ilmus-acta-semiotica-estica-xiii\/","title":{"rendered":"ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XIII"},"content":{"rendered":"<p>Ilmunud on <em>Acta Semiotica Estica<\/em> kolmeteistk\u00fcmnes number. Numbri toimetajateks on <strong>Silvi Salupere<\/strong> ja <strong>Ott Puumeister<\/strong>.<\/p>\n<p>Numbriga saad l\u00e4hemalt tutvuda <a href=\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-xiii\/\">siin<\/a>.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h4>Numbri sisust<\/h4>\n<p><em>Acta Semiotica Estica<\/em> XIII number on avatud teemavalikule kohaselt \u00fclimalt mitmekesine, liikudes vaevata objektianal\u00fc\u00fcsist semiootika \u00fcldteoreetiliste probleemide lahkamiseni. K\u00e4esolev number sisaldab viite originaalartiklit; lisaks on tavap\u00e4raselt kohal ka m\u00e4rkamiste rubriik t\u00f5lgete, intervjuude ja esseedega. Loomuli-kult annab <em>Acta<\/em> ka \u00fclevaate t\u00e4htsamatest semiootikat puudutavatest s\u00fcndmustest, mille hulka kuuluvad nii X Tartu semiootika suvekool kui ka Peeter Toropi juubelile p\u00fchendatud konverents, ning semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6dest.<\/p>\n<p>XIII numbri avab <strong>Mari-Liis Madissoni<\/strong> artikkel \u201eSnowdeni skandaali kujutamine eesti meedias: hirmu ja ohtude konstruee-rimine\u201d, mille eesm\u00e4rgiks on selgitada USA salajase j\u00e4lgimisprog-rammiga PRISM seonduvate infolekituste vastuv\u00f5ttu eesti meedias. <strong>Jaanika Andersoni<\/strong> ja <strong>Maria-Kristiina Lotmani<\/strong> artikli \u201eIntrasemiootiline t\u00f5lge antiikkunsti j\u00e4ljendustes (Tartu \u00dclikooli Kunstimuuseumi kogude n\u00e4itel)\u201d artikkel \u00fcritab lahendada keerukaid j\u00e4ljenduse ja originaali vaheliste piiridega seonduvaid probleeme. Tekst anal\u00fc\u00fcsib T\u00dc kunstimuuseumi kogudes olevaid valandeid intrasemiootiliste t\u00f5lketeostena, l\u00e4htudes eelk\u00f5ige Umberto Eco teoreetilisest raamistikust. Vaadeldakse kopeerimise k\u00e4igus toimunud muutusi materjalis, tehnikas, m\u00f5\u00f5tmetes, terviklikkuses, stiilis ja \u017eanris.<\/p>\n<p><strong>Triinu Upkin<\/strong> j\u00e4tkab kunstianal\u00fc\u00fcsiga artiklis \u201eRahvuste kujuta-misest klassikalises balletis\u201d. P\u00f5hih\u00fcpoteesiks on, et kultuuriimpe-rialistlikud ja orientalistlikud vaated, mis on t\u00e4nap\u00e4evani balletiklassikas s\u00e4ilinud, ei tulene mitte niiv\u00f5rd 19. sajandil loodud narratiividest kui balleti\u017eanri enda vormidest. Artiklis antakse p\u00f5hjalik \u00fclevaade klassikalise balleti \u017eanri kujunemisloost ja spetsiifilistest v\u00e4ljendusvahenditest (vaadeldakse liikumiskeelt, keha, muusikat ja koreograafiat). Seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsitakse t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ige aktiivsemalt t\u00e4ismahus etendatavaid klassikalisi ballette, kus tegelaste rahvused on olulised ja r\u00f5hutatud.<\/p>\n<p><strong>Andres Luure<\/strong> esitab artiklis \u201eIdioodi armastus\u201d \u00fche versiooni armastusest ning selle t\u00e4htsusest semiootikale ning seob m\u00f5ningad m\u00f5tted armastuse kohta v\u00fcrst M\u00f5\u0161kini armastusega Fjodor Dostojevski \u201eIdioodis\u201d. Luure eristab kahte armastuse ilmingut: armunud armastust ning armulist armastust; et armastus oleks terviklik, peavad m\u00f5lemad ilmingud kohal olema.<\/p>\n<p>Originaalartiklite rubriigi l\u00f5petab <strong>Katre P\u00e4rna<\/strong> \u201eSemiootika koht modelleerivate s\u00fcsteemide reas: eelm\u00e4rkmeid loomingulisest ja m\u00e4ngulisest modelleerimisest humanitaarteadustes\u201d. Artikli kirjutamise ajendiks oli P\u00e4rna jaoks t\u00f5ik, et Juri Lotmani artiklis \u201eKunst modelleerivate s\u00fcsteemide reas\u201d esitatud kunstilise modelleerimise k\u00e4sitlusel on mitmeid sarnasusi t\u00e4nase humanitaarteadusliku m\u00f5tlemise ja praktikaga.<\/p>\n<p>M\u00e4rkamiste rubriiki alustab <strong>Ott Puumeister<\/strong> \u201eM\u00f5tisklustega tehnoloogilisest inimesest\u201d, v\u00e4ites, et inimese ja tehnoloogia suhet ennast tuleks vaadelda tehnikana, milles suhte kaks n\u00e4ivalt eraldiseisvat osapoolt alles tekitatakse. <strong>Madis Ligema<\/strong> kirjutab \u201eEesti Vabaerakonnast kui rahvusterviklikust konservatiivsusest liberaalses nahas\u201d, anal\u00fc\u00fcsides Vabaerakonna keelekasutust ja imagoloogiat. Edasi r\u00e4\u00e4givad <strong>Ekaterina Velmezova <\/strong>ja<strong> Kalevi Kull<\/strong> juttu semiootikast <strong>Tiit-Rein Viitsoga<\/strong>, tuntud soome-ugri keeletead-lase, Tartu \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte emeriitprofessoriga. Samade autorite sulest on kogumikus ka vestlus karismaatilise zoosemiootiku <strong>Aleksei Turovskiga<\/strong>. J\u00e4rgnevalt on meil v\u00f5imalus Silvi Salupere t\u00f5lkes lugeda Juri Lotmani loomingu hilisesse perioodi kuuluvat artiklit \u201eTekst ja kultuuri mitmekeelsus\u201d. <strong>Tanel Perni<\/strong> t\u00f5lkes on kogumikus esindatud n\u00f5ukogude filoloogi ja kultuuriuurija <strong>Olga Freidenbergi<\/strong> evangeeliumim\u00fctoloogia k\u00e4sitlus \u201eSisenemine eesli seljas Jeruusalemma\u201d.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ilmunud on Acta Semiotica Estica kolmeteistk\u00fcmnes number. Numbri toimetajateks on Silvi Salupere ja Ott Puumeister. Numbriga saad l\u00e4hemalt tutvuda siin. &hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-306","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=306"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":416,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/306\/revisions\/416"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=306"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=306"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=306"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}