![\"\"](\"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/1518095190-196x300.png\")
<\/p>\n<\/p>\n
Semiootika osakonna ja T\u00dc Kirjastusega koost\u00f6\u00f6s ilmus\u00a0 kauaoodatud \u00f5pik “Semiootika”.<\/p>\n
Raamatul on 18 autorit – t\u00e4hestiku reas Kalevi Kull, Kati Lindstr\u00f6m, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Kaire Maimets, Timo Maran, Rauno Thomas Moss, \u00dclle P\u00e4rli, Katre P\u00e4rn, Anti Randviir, Tiit Remm, Silvi Salupere, Virve Sarapik, Elin S\u00fctiste, Peeter Torop, Andreas Ventsel, Vadim Verenit\u0161, Katre V\u00e4li.<\/p>\n
T\u00e4hendustemaailm on keskkond, milles me m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatult iga p\u00e4ev elame ja osaleme.\u00a0 Semiootika \u00fclesandeks pole mitte \u00fcksnes orienteeruda k\u00f5ikv\u00f5imalikes t\u00e4hendustasandites ja m\u00e4rgilisuse t\u00fc\u00fcpides, vaid ka t\u00e4hendusloome praktikates, mis elu ja kogu kultuuri kujundab. Umberto Eco meelest on semiootika sarnane meditsiinile \u2013 \u00fcheltpoolt on ta paljusid erialasid haarav teadus, teiseltpoolt aga vahend h\u00e4dade abiks ja konfliktide lahendamiseks ehk s\u00fcsteemi tervise eest hoole kandmiseks.<\/p>\n
Selle raamatu valmimisele eelnes aastatepikkune t\u00f6\u00f6. K\u00f5igepealt peeti enam kui aasta jooksul rida seminare Tartu \u00dclikooli semiootika osakonnas, mille tulemusena valmis p\u00f5hjalik \u00fclevaade maailmas eri aegadel ja keeltes ilmunud semiootika sissejuhatavatest k\u00e4sitlustest. Sellest t\u00f5ukudes arutati l\u00e4bi ka k\u00e4esoleva \u00f5piku l\u00e4htekohad, mille esimene versioon valmis juba 2014. aastal.<\/p>\n
Raamatu sissejuhatavale peat\u00fckile, milles esitatakse l\u00fchidalt semiootika m\u00e4\u00e4ratlus ja t\u00e4htsamad allikad, j\u00e4rgnevad neli osa. Esimene neist annab \u00fclevaate semiootika ajaloost ja peamistest koolkondadest. Teine osa on p\u00fchendatud semiootika peamistele klassikutele: meie valikus Charles S. Peirce, Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexk\u00fcll, Charles Morris, Roman Jakobson, Algirdas Greimas, Juri Lotman, Thomas Sebeok ja Umberto Eco. Kolmas osa on \u00fclevaateks kolmest olulisest semiootika valdkonnast \u2014 kultuuri-, sotsio- ja biosemiootikast. Neljandas osas esitatakse sissejuhatused reasse semiootika harudesse ja rakendusaladesse. Et j\u00e4\u00e4da oma asjatundmise raamidesse, on mitmed olulised eriharud (n\u00e4iteks keele-, reklaami- ja kognitiivsemiootika) ses raamatus pikemalt k\u00e4sitlemata ja iseloomustatud vaid l\u00fchidalt.<\/p>\n
Oma n\u00e4gemuse klassikutest ja semiootika kujunemisest vormis raamatu piltideks semiootikust kunstnik Rauno Thomas Moss. \u00d5piku l\u00f5pus on toodud peamiste m\u00f5istete l\u00fchiseletused, samuti nimede ja terminite loendid ning p\u00f5hjalik bibliograafia. Kuigi raamat on m\u00f5eldud eesk\u00e4tt abivahendiks semiootikatudengitele, on selle koostamisel ja kirjutamisel silmas peetud ka laiemat huvilisteringi.
\nRaamatu v\u00e4ljaandmist toetas Sihtasutuse Archimedes eestikeelsete k\u00f5rgkooli\u00f5pikute v\u00e4ljaandmise programm.<\/p>\n
<\/p>\n
Vt. lisaks: http:\/\/www.tyk.ee\/semiootika\/00000012540<\/a><\/p>\n Lisainfo: Silvi Salupere<\/p>\n