{"id":536,"date":"2020-01-21T09:12:25","date_gmt":"2020-01-21T07:12:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?p=536"},"modified":"2020-01-21T09:13:53","modified_gmt":"2020-01-21T07:13:53","slug":"ilmus-acta-semiotica-estica-xvi","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/2020\/01\/21\/ilmus-acta-semiotica-estica-xvi\/","title":{"rendered":"ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XVI"},"content":{"rendered":"

Ilmunud on\u00a0Acta Semiotica Estica<\/em>\u00a0XVI . Numbri toimetajateks on\u00a0Silvi Salupere <\/strong>ja\u00a0Ott Puumeister<\/strong>.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

<\/h3>\n

Numbri sisust<\/h3>\n

 <\/p>\n

\n
\n
\n

Acta Semiotica Estica<\/em> XVI numbrist leiab kuus originaalartiklit, mille uurimisala ulatub eesti keele foneetikast liblikate kommunikatsioonini. Lisaks muidugi m\u00e4rkamiste rubriik intervjuude, t\u00f5lgete ja muude t\u00e4helepanekutega. L\u00f5petuseks traditsiooniline \u00fclevaade 2018. aastal toimunud semioo- tika-alastest s\u00fcndmustest ning Tartu \u00fclikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktorit\u00f6\u00f6dest.<\/p>\n

K\u00e4esolevat numbrit alustab Mati Hint<\/strong> poleemilise artikliga \u201cErialaterminid ja paradigma muutus \u2013 lapiku Maa ja eesti foneetika n\u00e4itel\u201d, mis k\u00e4sitleb paradigmamuutuse ja terminoloogia s\u00fcnkroniseerimise probleeme. Autori p\u00f5hitees on, et eesti keele ortograafia p\u00f5hireeglid oma kolme h\u00e4\u00e4likuv\u00e4lte ja h\u00e4\u00e4liku\u00fchendite kahe v\u00e4lte m\u00e4\u00e4ramise n\u00f5uetega ei seostu kuidagi Eduard Ahrensi ortograafiareeglitega. Ometi \u00f5petatakse v\u00e4ltevahelduse reegleid nii, et j\u00e4\u00e4b mulje, et h\u00e4\u00e4likuv\u00e4lte ja silbikvantiteetide teooria peaksid omavahel sobituma. Artikkel paneb ette, et \u00f5igekirja\u00f5petuses oleks tarvis deklaratiivsest paradigmamuutusest edasi liikuda selle j\u00e4rjekindla l\u00e4biviimiseni, kuna h\u00e4\u00e4likuv\u00e4lte teooria ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt kokkusobitatav foneemiteooriaga, mis juba pea 80 aastat on olnud h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemide mudeldamise ja seletamise v\u00e4ltimatuks aluseks kogu maailma keeleteaduses.<\/p>\n

Eesti keele probleemidest liigume edasi liikidevahelise kommunikatsiooni juurde. Keily Tammaru<\/strong> artikkel \u201cKuidas liblikatele valetada? Amazonase siniste Morpho liblikate p\u00fc\u00fcgimeetodite semiootiline anal\u00fc\u00fcs\u201d p\u00f5hineb autori v\u00e4lit\u00f6\u00f6del Prantsuse Guajaana vihmametsas. Morpho\u2019d on \u00fched populaarsemad putukaturistide sihtobjektid, neid p\u00fc\u00fctakse nii liblikav\u00f5rkude kui ka s\u00f6\u00f6dap\u00fc\u00fcnistega, lisaks on neid v\u00f5imalik ligi meelitada ka nende tiibade v\u00e4rvi objekte demonstreerides; need objektid t\u00e4histavad l\u00e4ikivsiniste ja oran\u017ei-pruunikirjude liblikate omailmas liigikaaslasi. Edukas liblikap\u00fc\u00fck eeldab liblika elutegevuse ja k\u00e4itumise tundmist ja teatud m\u00f5ttes ennustamist. Jakob von Uexk\u00fclli omailmateooria ja funktsiooniringi mudel v\u00f5imaldavad \u00fcksikasjalikult kirjeldada Morpho\u00a0liblika keskkonnatajumist. Inimene kasutab liblikate ligi- meelitamiseks \u00e4ra m\u00e4rke, mis kuuluvad liblika omailma, ning on seel\u00e4bi aluseks liblika ja inimese vahelisele kommunikatsioonile. Peibutamist kui kommunikatsiooni inimese ja liblika vahel k\u00e4sitletakse valetamisena, kus liblikap\u00fc\u00fcdja edastab tahtlikult liblikatele valeinformatsiooni.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n
\n
\n

Edasi transmeedia suunas. L\u012bva Bodniece<\/strong>, Jovita Dikmonien\u0117<\/strong>, Audron\u0117 Ku\u010dinskien\u0117<\/strong> ja Maria-Kristiina Lotman<\/strong> kirjutavad \u201cOidipuse transmeedialisest teekonnast Baltimail\u201d. Antiikdraamat hakati Baltimaades t\u00f5lkima ja lavastama k\u00fcll v\u00f5rdlemisi hilja ning erinevate t\u00f5lgete hulk ei ole muljetavaldav, kuid l\u00e4henemiste ja t\u00f5lgenduste spekter on siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Leidub nii autentseid kui ka kodustavaid t\u00f5lkeid. Lavateostes on nii antiikteatrit j\u00e4ljendatud kui katsetatud moodsate koodidega. Artikkel keskendub Sophoklese \u201cKuningas Oidipuse\u201d inter- ja transmeedialistele seiklustele Balti kultuurides lavaversioonide p\u00f5hjal. Otsitakse vastuseid k\u00fcsi- mustele: millised meediumid ja millised koodid on dominantsed? Mida p\u00fc\u00fctakse transponeerida? Milliseid koode rekodeeritakse, kohandatakse, mugandatakse ja ohverdatakse? V\u00f5rreldakse ka lavastuste retseptsioone: millised kontseptsioonid osutusid kriitikute silmis edukaks ja publikule vastuv\u00f5etavaks?<\/p>\n

J\u00e4tkame t\u00f5lkega. Silvi Salupere<\/strong> ja Elin S\u00fctiste<\/strong> kirjutavad \u201cT\u00f5lke m\u00f5istest Tartu\u2013Moskva koolkonnas\u201d. Autorid t\u00f5devad, et kuigi TMKst on ilmunud juba mitmeid arvestatavaid uurimusi, ei ole t\u00f5lketemaatikat kuni viimase ajani eraldi vaadeldud. Ometi oli t\u00f5lke m\u00f5istel TMKs t\u00e4ita oluline roll: t\u00f5lget ja eriti kunstitekstide t\u00f5lget n\u00e4hti sobiva laboratooriumina vaatlemaks komplekssete m\u00e4rgis\u00fcsteemide toimimist. Artikkel keskendub Vjat\u0161eslav Ivanovi, Issaak Revzini, Mihhail Gasparovi, Vladimir Toporovi ja Juri Lotmani t\u00f6\u00f6dele ja erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse kontekstile, milles t\u00f5lkem\u00f5istestik ilmub TMK osalejate tekstides, m\u00f5istestiku variatsi- oonidele erinevates t\u00f6\u00f6des, arutlustele t\u00f5lke kohast ja rollist semiootikateoorias tervikuna. P\u00f5hij\u00e4reldus on, et TMK arenguloos kerkis esialgu \u00fcsna k\u00f5rvaline t\u00f5lke m\u00f5iste keerukate m\u00e4rgioperatsioonide v\u00f5rdkujuks ning kujunes keskseks kultuuri toimimismehhanismi seletavaks m\u00f5isteks. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on ka fakt, et mitmed TMK ideed, eriti Lotmani omad, on imbunud peavoolu t\u00f5lketeadusesse.<\/p>\n

Rasmus Rebase<\/strong> artikkel \u201cMalinowski m\u00f5iste \u201cfaatiline osadus\u201d\u00a0kontekst\u201d j\u00e4tkab eelmises Acta Semiotica Estica<\/em> numbris alustatud kommunikatsiooniteemat, keskendudes seekord faatikale. Teksti, milles Bronis\u0142aw Malinowski faatilise osaduse m\u00f5istena s\u00f5nastas, loetakse t\u00e4naseni lingvistilise antropoloogia maam\u00e4rgina, ehkki vaid v\u00e4ike osa sellest on selgestim\u00f5istetav. Artikli eesm\u00e4rk on tutvustada lugejatele p\u00f5hilisi allikaid, mis seda m\u00f5istet kujundasid. \u00dchelt poolt vastandus Malinowski oma m\u00f5istega Durkheimi teooriale osadusest kui tundmuste \u00fchinemisest, teiselt poolt toetus ta mitme autori t\u00e4helepanekutele, et suhtlemine ei ole peaasjalikult v\u00f5i ainult ideede edastamine. Nende hulka kuuluvad John Mahaffy vestlusteooria, Wilfred Trotteri \u201ctervitusvestlus\u201d ja John Dewey n\u00e4gemus keele- funktsioonidest. Just Dewey skeemi taustal, kus keele esmafunkt- siooniks on m\u00f5jutada teisi inimesi, on Malinowski k\u00e4sitlus loogiline ja v\u00e4ldib iseendaga vastur\u00e4\u00e4kivusi.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n
\n
\n

Tiina Hoffmann<\/strong> naaseb t\u00f5lke juurde, vaadeldes romaani adap- tatsiooni kinolinal. Artikkel \u201cBernardo Bertolucci film \u201cKonfor- mist\u201d N\u00f5ukogude Liidus: kuidas loob tsensuur uue teose?\u201d anal\u00fc\u00fcsib Alberto Moravia romaani ekraniseeringu teekonda, v\u00f5rreldes Bertolucci ekraniseeringut filmi tsenseeritud versiooniga, mis esilinastus N\u00f5ukogude Liidus 1976. aastal. Vaadeldakse ennek\u00f5ike filmi visuaalseid k\u00e4rpeid ja venekeelse dublaa\u017ei t\u00f5lkenihkeid filmi- stseenide kaupa. N\u00f5ukogude versioon on mustvalge, poole tunni v\u00f5rra l\u00fchem uus ideoloogiline nuditeos, milles on kaduma l\u00e4inud nii tegelaste ps\u00fchholoogiline siseilm kui ka Bertolucci loo maailm.<\/p>\n

M\u00e4rkamiste rubriigis k\u00e4sitleb Daniel Tamm<\/strong> Anton Hansen Tammsaare \u201cP\u00f5rgup\u00f5hja uue Vanapagana\u201d seoseid ideoloogiaga teose saates\u00f5nade p\u00f5hjal. J\u00e4tkub Kalevi Kulli<\/strong> ja Ekaterina Velmezova<\/strong> intervjuusari m\u00f5tlejatega, kes on kuidagiviisi semiootikast m\u00f5jutatud olnud ja\/v\u00f5i seda m\u00f5jutanud; selles numbris saavad s\u00f5na Linnar Priim\u00e4gi<\/strong> ja Jaan Undusk<\/strong>. L\u00f5petuseks on Silver Rattasepp<\/strong> t\u00f5lkinud Tim Ingoldi<\/strong> artikli \u201cSemiofoobi pihtimused\u201d, millele on lisanud koos Kalevi Kulliga<\/strong> ka kommentaari.<\/p>\n

Toimetajad<\/em><\/p>\n

Vaata numbrit<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ilmunud on\u00a0Acta Semiotica Estica\u00a0XVI . Numbri toimetajateks on\u00a0Silvi Salupere ja\u00a0Ott Puumeister. Numbri sisust   Acta Semiotica Estica XVI numbrist leiab …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-536","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/536","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=536"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/536\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":540,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/536\/revisions\/540"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=536"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=536"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=536"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}