{"id":549,"date":"2020-12-17T18:01:30","date_gmt":"2020-12-17T16:01:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?p=549"},"modified":"2021-01-05T13:02:56","modified_gmt":"2021-01-05T11:02:56","slug":"ilmus-acta-semiotics-estica-xvii","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/2020\/12\/17\/ilmus-acta-semiotics-estica-xvii\/","title":{"rendered":"ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XVII"},"content":{"rendered":"

Ilmunud on\u00a0Acta Semiotica Estica<\/em>\u00a0XVI . Numbri toimetajateks on\u00a0Silvi Salupere\u00a0<\/strong>ja\u00a0Ott Puumeister<\/strong>. Vaata numbrit<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Acta Semiotica Estica<\/em> XVII number paistab taaskord silma teemade kirevusega, mis ulatuvad budismist poliitika ja loomaaialoomadeni. Teemaderingi mitmekesisus peegeldab suurep\u00e4raselt Tartu \u00fclikooli semiootika osakonna haarde laiust \u2013 autorid, kelle seas on nii \u00fcli\u00f5pilasi kui kogenud teadlasi, on enamasti p\u00e4rit just sealt. Sel korral pakume lugemiseks kuut originaalartiklit. Lisaks loomulikult M\u00e4rkamiste rubriik t\u00f5lgete, vestluste ja t\u00e4helepanekutega. Numbri l\u00f5petab, nagu tavaks saanud, \u00fclevaade eelmise aasta semiootika-alastest s\u00fcndmustest.<\/p>\n

Kogumiku avab Andres Herkel <\/strong>artikliga \u201cBudismi semiootika I. Tartu\u2013Moskva koolkonna panus: Pjatigorski ja M\u00e4ll\u201d, mille fookuses on budismi uurimistraditsioon Tartu\u2013Moskva semiootikakoolkonnas. Herkel toob v\u00e4lja, et algusaegadel t\u00f6\u00f6tas Tartu semiootika juures silmapaistev plejaad orientaliste ja indolooge, kellest Aleksander Pjatigorski ja Linnart M\u00e4ll paistsid silma semiootilise l\u00e4henemisega budismile. Budismi anal\u00fc\u00fcsides hoidusid nad kasutamast l\u00e4\u00e4ne filosoofia terminoloogiat, katsetades budismi p\u00f5hiprobleemide kirjeldamisel semiootiliste vahendite vahedust. Nii ilmnes n\u00e4iteks meeleseisundite hierarhia v\u00f5i m\u00f5iste dharma<\/em> semiootiline loomus.<\/p>\n

Budismist p\u00f6\u00f6rdume rahvusvaheliste suheteni. Andreas Ventsel<\/strong> kirjutab artiklis \u201cVenemaa humanitaarabi meediadiskursus kui strateegiline narratiiv: semiootiline anal\u00fc\u00fcs\u201d, et t\u00e4nap\u00e4evaste konfliktide kulgemine s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral meediapublikust ja pealtvaajatest. Strateegiliste narratiivide kujundamine on \u00fcks viisidest, kuidas teadlikult publikule suunatud informatsiooni hallata. Strateegilised narratiivid loovad s\u00fcndmustele konteksti ja juhivad publiku \u201c\u00f5igele\u201d t\u00f5lgendusrajale, v\u00e4ltides sedasi eksimist. Artikkel kasutab strateegiliste narratiivide uurimiseks Umberto Eco mudellugeja ja mudel-autori m\u00f5isteid. Konkreetseks uurimismaterjaliks on valitud see, kuidas Kremli rahastatud meediakanalid kajastasid abi, mida Venemaa osutas Itaaliale koroonaviirusega v\u00f5itlemiseks.<\/p>\n

Daniel Tamm<\/strong> j\u00e4tkab poliitika lainel. Artikkel \u201cAntiteetiline identiteediloome semiootika ja strateegiliste narratiivide seisukohast\u201d vaatleb, kuidas poliitiline identiteet luuakse peegelpildina oma oponendist ja sel moel saavutatud poliitiline \u00fchtsus rajaneb vaenlase kujutisel. Samaaegselt vaenlasega luuakse niisiis ka enesepilt, mis ilmneb vaenlase suhtes positiivsena: vaenlase halvad omadused peegelduvad enesele tagasi kiiduv\u00e4\u00e4rt joontena. S\u00e4\u00e4rast poliitilise \u00fchtsuse loomist k\u00e4sitleb Tamm\u00a0 semiootika ja strateegiliste narratiivide valguses. Artikli eesm\u00e4rgiks on luua teoreetiline raamistik, mille alusel uurida antiteetilist identiteediloomet. Selle saavutamiseks s\u00fcnteesib autor eelnevaid poliitilise identiteedi ja identifikatsiooni teooriad ning kasutab tulemust anal\u00fc\u00fcsimaks Venemaa v\u00e4lispoliitika diskursust.<\/p>\n

(V\u00e4lis)poliitikast loomaaeda. Nelly M\u00e4ekivi<\/strong> artikkel \u201cEx situ <\/em>loomade k\u00e4itumise ja kommunikatsiooni modelleerimine\u201d l\u00e4htub t\u00f5demusest, et loomade kommunikatsiooni ja k\u00e4itumise kohta on teadmist omandatud peaasjalikult v\u00e4ljaspool oma loomulikku elu-keskkonda (ex situ<\/em>) elavate loomade p\u00f5hjal. Ometi s\u00f5ltub loomade k\u00e4itumine suuresti nende elukeskkonnast, seega on loomaaedades peetavate loomade p\u00f5hjal kogutud teabe laiendamine liigile \u00fcldiselt problemaatiline. M\u00e4ekivi tegeleb konkreetsemalt loomaaedades v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud heaolumeetmega, mis peaksid kindlustama loomade f\u00fc\u00fcsilise ja ps\u00fchholoogilise heaolu. V\u00f5rreldes neid meetmeid liigispetsiifilise kommunikatsiooni ja k\u00e4itumisega vabalt elavate loomade seas, pakub M\u00e4ekivi v\u00e4lja mudeli ex situ<\/em> loomade k\u00e4itumise selgitamiseks.<\/p>\n

Rasmus Rebane<\/strong> juhib meid inimsuhtluse juurde. Artikkel \u201cInstinktid ja tundmused Malinowski \u201cfaatilises osaduses\u201d\u201d tegeleb pealkirjale vastavalt m\u00f5iste \u2018faatiline osadus\u2019 j\u00e4lgede ajamisega, j\u00e4tkates eelmises Acta<\/em> numbris algatatud teemat. Sotsiaalps\u00fchholoogilised tahud Bronis\u0142aw Malinowski arusaamast faatilisest osadusest viiakse tihtipeale tagasi William McDougalli ja Alexander Shandi t\u00f6\u00f6deni. Rebane n\u00e4itab aga, et Malinowski toetus instinktide ja tundmuste asjus peaasjalikult Edward Alsworth Rossi raamatule \u201cSotsioloogia printsiibid\u201d. Artikkel tegeleb sellest allikast tulenevate tagaj\u00e4rgedega Malinowski teooria t\u00f5lgendustele.<\/p>\n

Viimaks kunstist. Krista Simsoni artikkel \u201cV\u00e4rvi semiootikast visuaalkunstis\u201d keskendub v\u00e4rvile f\u00fc\u00fcsilise n\u00e4htusena ja selle rollile t\u00e4hendusloomes. Simson kasutab v\u00e4rvi loomuse anal\u00fc\u00fcsimiseks Vassili Kandinsky, Ludwig Wittgensteini ja Fernande Saint-Martini t\u00f6id. V\u00e4rvi k\u00e4sitletakse peamise visuaalse v\u00e4ljenduse vahendina ja p\u00f5himise visuaalse loome \u00fcksusena. On seega m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu, et semiootilised katsed m\u00f5ista visuaalset m\u00e4rgis\u00fcsteemi keelena kasutavad samamoodi v\u00e4rvi selle keele loomiseks ja t\u00f5lgendamiseks.<\/p>\n

M\u00e4rkamiste rubriigis saab lugeda 1999. aastal Kati Lindstr\u00f6m<\/strong>i ja Katrin Alekand<\/strong>i tehtud intervjuud Thomas A. Sebeokiga (kelle 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva see aasta t\u00e4histame), mis m\u00f5jub \u00fcllatavalt v\u00e4rske ja kaasaegsena. Kalevi Kull<\/strong>i ja Ekaterina Velmezova<\/strong> intervjuude sari saab j\u00e4tku J\u00fcri Talveti n\u00e4gemusega semiootikast. Kimbuke noorsemiootikute t\u00f6id on v\u00e4lja kasvanud kursuse Juri Lotman ja Tartu\u2013Moskva koolkond raames tehtud l\u00f5puesseedest. Madli-Mai J\u00f5e<\/strong> kirjutab Juri Lotmani \u201cKultuuri fenomenile\u201d toetudes info\u00e4revusest, Susanna Mett<\/strong> muusika keeltest ansambli The Shaggs loomingust l\u00e4htudes ja Johanna T\u00f5ugu<\/strong> teknomuusikast. L\u00f5petuseks j\u00e4rjekordne lisandus semiootikavaramusse, seekord siis Juri Lotman<\/strong>i \u201cTekst ja auditooriumi struktuur\u201d Silvi Salupere t\u00f5lkes.<\/p>\n

 <\/p>\n

Toimetajad<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ilmunud on\u00a0Acta Semiotica Estica\u00a0XVI . Numbri toimetajateks on\u00a0Silvi Salupere\u00a0ja\u00a0Ott Puumeister. Vaata numbrit. Acta Semiotica Estica XVII number paistab taaskord silma …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-549","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/549","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=549"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/549\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":554,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/549\/revisions\/554"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=549"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=549"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}