{"id":592,"date":"2023-01-10T08:18:24","date_gmt":"2023-01-10T06:18:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?p=592"},"modified":"2023-01-10T08:18:24","modified_gmt":"2023-01-10T06:18:24","slug":"ilmus-acta-semiotica-estica-xix-2022","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/2023\/01\/10\/ilmus-acta-semiotica-estica-xix-2022\/","title":{"rendered":"ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XIX, 2022"},"content":{"rendered":"

\"\"Acta Semiotica Estica<\/em> XIX numbris kirjutatakse mitmekesistel teemadel, semiootika ajaloost ja poliitikast kuni kunstisemiootikani. Autorite seas on nii Tartu \u00dclikooli semiootika osakonna u\u0308lio\u0303pilasi kui kogenud o\u0303ppejo\u0303ude. Ka\u0308esolevast numbrist leiame neli originaalartiklit, mahuka Ma\u0308rkamiste rubriigi esseede, to\u0303lgete ja u\u0308llatustega. Numbri lo\u0303petame, nagu ikka, u\u0308levaatega eelmise aasta semiootika-alastest su\u0308ndmustest ja TU\u0308 semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktorito\u0308o\u0308dest.<\/p>\n

Koostajad ja toimetajad: Silvi Salupere, Ott Puumeister
\nKaanekujundus: Mehmet Emir Uslu
\nKaanepilt:\u00a0Juri Lotmani joonistus. Tallinna u\u0308likool, Juri Lotmani semiootikavaramu<\/p>\n

Eesti Semiootika Selts 2022
\nKogumiku v\u00e4ljaandmist toetas Tartu \u00dclikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

\n
\n
\n

Seekordseks avaartikliks on Katre Pa\u0308rna<\/strong> \u201cMa\u0308rkmeid semiootika ajaloost Eestis: semiootika 20. sajandi alguse eestikeelses tru\u0308kiso\u0303nas\u201d, kus uuritakse, millal ja millises kontekstis esinesid so\u0303nad semiootika vo\u0303i semioloogia esmalt eestikeelses tru\u0308kimeedias. Ehkki intuitiivselt vo\u0303ib arvata, et semiootikat mainitakse ko\u0303igepealt kas seoses meditsiini vo\u0303i lingvistikaga, siis uurimuse tulemused seda oletust ei kinnita. 20. sajandi algupoole tru\u0308kimeedias ra\u0308a\u0308gitakse semiootikast hoopis filosoofia (psu\u0308hholoogia) ning filmi- ja teatrikunsti kontekstis.<\/p>\n

Ja\u0308rgmisena kirjutavad Andreas Ventsel<\/strong> ja Peeter Selg<\/strong> \u201cPoliitika- semiootika kultuurilisest alusest\u201d. Autorid toetuvad poliitilise semiootika [political semiotics<\/em>] metodoloogilise raamistu va\u0308ljato\u0308o\u0308tamisel Juri Lotmani kultuurisemiootikale ning Essexi koolkonna poliitikateooriale. Poliitilise vormi analu\u0308u\u0308s keskendub mitte kommunikeeritavale sisule, vaid kommunikatsiooni aspektide hierarhilistele suhetele, mille kaudu sisu konstitueeritakse. Artikli na\u0308itematerjaliks on Taiwani reaktsioon kroonviirusele.<\/p>\n

Tiit Remmi<\/strong> kursuse \u201cKvalitatiivsed meetodid semiootikas\u201d harjutusto\u0308o\u0308de arendusena su\u0308ndis koosto\u0308o\u0308artikkel u\u0308hes u\u0308lio\u0303pilastega \u2013Karmen-Eliise Kiidron<\/strong>, Ene Lill<\/strong>, Susanna Mett<\/strong>, Aleksander Morris Eigi<\/strong> ja Triinu Halgma<\/strong> \u2013 \u201cVa\u0308ikelinnade keskva\u0308ljakud ruumilise kultuuritekstina\u201d. Eesti Vabariigi 100. aastapa\u0308eva puhul Eesti Arhitektide Liidu poolt va\u0308lja kuulutatud programmi Hea Avalik Ruum raames on Eestis aastail 2014\u20132022 kujundatud umbes 30\u00a0va\u0308ljakut, valdavalt kahanevatesse ja a\u0308a\u0308remaastuvatesse va\u0308ikelinnadesse. Sellega seoses on avaliku ruumi roll sattunud laiema u\u0308hiskondliku arutelu ta\u0308helepanu alla. Artikkel analu\u0308u\u0308sib va\u0308ljakute ruumisemiootilisi tunnuseid, va\u0308ljakute osiseid ja terviku ma\u0308a\u0308ratlemist, kasutajate to\u0303lgendusi, vo\u0303rreldakse kohalikku ja u\u0308leriigilist meediadiskursust. Jo\u0303utakse ja\u0308reldusele, et olles seotud tegutsejate ja ta\u0308hendustamise eri tasanditega, on va\u0308ljakud potentsiaalselt ta\u0308hendusrikkad, ent see ei pruugi avalduda to\u0303lgendustes, ja\u0308ttes nii uued keskva\u0308ljakud vaid kivisteks platsideks.<\/p>\n

\n
\n
\n

Viimaseks liigume ruumitekstist kunstitekstini. Krista Simson<\/strong> kirjutab \u201cPraha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikast\u201d. Praha Lingvistiline Ring toetus Vene vormikoolkonnale ja Saussure\u2019i semioloogiale, laiendades oma funktsionaal-strukturaalset meetodit ka kunstile. Roman Jakobson to\u0308o\u0308tas va\u0308lja poeetilise funktsiooni mo\u0303iste ning Jan Mukar\u030covsky\u0301 esteetilise funktsiooni, normide ja va\u0308a\u0308rtuse mo\u0303isted. Nende kaudu na\u0308itab artikkel, et PLR ideed on endiselt olulised ka ta\u0308napa\u0308eva visuaalsemiootikas.<\/p>\n

Ma\u0308rkamiste rubriik on ja\u0308rjekordselt va\u0308ga mahukas ja sisukas. Alustuseks Kalevi Kulli<\/strong> po\u0303hjalik u\u0308levaade juba ta\u0308isikka jo\u0303udnud semiootika osakonna ajaloost, la\u0308bi iseenda semiootika juurde tulemise, kaasaelamise ja koosolemise va\u0308rvika ja faktirohke kirjelduse. Rasmus Rebane<\/strong> on lo\u0303puks paberile saanud oma ku\u0308mneaastaste mo\u0303tiskluste vilja \u2013 kardinaalselt uue vaate Jakobsoni keelefunktsioonide skeemile. Martin Oja<\/strong> mo\u0303lgutab mo\u0303tteid dualismist kui mu\u0308u\u0308diloome po\u0303hiprintsiibist, analu\u0308u\u0308sides Anton Hansen Tammsaare esseistikat, mis on sageli u\u0308les ehitatud dualistlike printsiipide kohaselt, ning na\u0308idendit \u201cJuudit\u201d, kus keskseks duaalsuseks on pea ja keha suhe. To\u0303nn Adermann<\/strong> analu\u0308u\u0308sib kultusfilmi \u201c\u201cHukkunud alpinisti\u201d hotell\u201d, la\u0308htepunktideks Uku Masingu mo\u0303iste \u201celusamus\u201d ja Julia Kristeva abjektsiooniteooria.<\/p>\n

Ka\u0308esolev aasta oli semiootika osakonnas rikas erinevate juubelite poolest. Terve aasta va\u0308ltel ta\u0308histasime erinevate u\u0308rituste ja va\u0308ljaannetega Juri Lotmani<\/strong> sajandat su\u0308nniaastapa\u0308eva. Acta Semiotica Estica<\/em> tagasihoidliku panusena avaldame siin juubilari lu\u0308hikese, kuid olulise teksti \u201cMida inimesed o\u0303pivad?\u201d. Selle suurjuubeli varju ja\u0308id kolm va\u0308iksemat. Nimelt said 70-aastaseks U\u0308lle Pa\u0308rli<\/strong> (siin numbris saab lugeda tema ettekannet \u201cJuri Lotmani o\u0303petus kui ko\u0303nelus\u201d), Kalevi Kull ja Mihhail Lotman<\/strong> (kelle kohalolu ma\u0308rgistab Anti Saare<\/strong>\u00a0\u201cEtu\u0308u\u0308d punases\u201d). Neil ko\u0303igil on silmapaistev roll nii Eesti Semiootika Seltsi kui meie semiootika osakonna to\u0308o\u0308des-tegemistes. Sel puhul avaldame siin kimbukese juubilaridesse puutuvaid tekste ja soovime o\u0303nne, tervist ja ja\u0308tkuvat tahtmist semiootikale ja semiootikutele kaasa elada.<\/p>\n

\n
\n
\n

Toredaid lugemiselamusi!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

<\/h2>\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica XIX numbris kirjutatakse mitmekesistel teemadel, semiootika ajaloost ja poliitikast kuni kunstisemiootikani. Autorite seas on nii Tartu \u00dclikooli …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-592","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=592"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/592\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":593,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/592\/revisions\/593"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}