{"id":672,"date":"2024-01-01T09:50:28","date_gmt":"2024-01-01T07:50:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?p=672"},"modified":"2024-01-10T09:55:07","modified_gmt":"2024-01-10T07:55:07","slug":"ilmus-acta-semiotica-estica-xx","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/2024\/01\/01\/ilmus-acta-semiotica-estica-xx\/","title":{"rendered":"ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XX"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

\"\"Acta Semiotica Estica<\/em> on jo\u0303udnud va\u0308ikse juubeli, XX numbrini. Sel puhul on Kroonika rubriigis a\u0308ra toodud lu\u0308hiu\u0308levaade ka\u0308idud teest. Seekordses numbris on esindatud ko\u0303ik kolm Tartu semiootika haru \u2013 kultuuri-, bio- ja sotsiosemiootika, kokku viis originaalartiklit ja traditsiooniliselt mahukas Ma\u0308rkamiste rubriik intervjuude ja esseedega.\u00a0Numbri lo\u0303pust leiab u\u0308levaate 2022. aasta su\u0308ndmustest, sealhulgas\u00a0Juri Lotmani juubelikonverents, ning nimekirja Tartu u\u0308likooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktorito\u0308o\u0308dest.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

Koostajad ja toimetajad: Silvi Salupere, Ott Puumeister, Daniel Tamm
\nKaanefoto:\u00a0Mirjam Puumeister<\/p>\n

V\u00e4ljaandja: Eesti Semiootika Selts 2023
\nKogumiku v\u00e4ljaandmist toetas Tartu \u00dclikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.<\/p>\n

Avatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

\n
\n
\n

Avaartikliks on kolme Balti riigi esindaja, Li\u0304va Bodniece<\/strong>, Jovita Dikmoniene<\/strong> ja Maria Kristiina Lotmani<\/strong> koosto\u0308o\u0308s valminud \u201cKsenofoobsed hoiakud Euripidese \u201cMedeias\u201d ja nende vahendamine Baltimaade Medeia-retseptsioonis\u201d, milles antakse po\u0303hjalik u\u0308levaade Euripidese kuulsaima trago\u0308o\u0308dia \u201cMedeia\u201d erinevatest versioonidest leedu, la\u0308ti ja eesti keeles. Peamiselt leksikaalset<\/p>\n

Ka ja\u0308rgnev artikkel on teatriteemadel, Raili Lassi<\/strong> \u201cInterlingvistilise to\u0303lke roll ja osakaal lavastuses: Tom Stoppardi \u201cLeopoldstadt\u201d. Analu\u0308u\u0308s toetub siin materialistlikule to\u0303lketeooriale, mille kohaselt so\u0303ltub to\u0303lge seda u\u0308mbritsevatest materiaalsetest aspektidest. Eraldi vaadeldakse na\u0308idendit kui la\u0308hteteksti, mis on samaaegselt inglise-eesti to\u0303lke sihttekst ja intersemiootilise to\u0303lke la\u0308htetekst, ning lavastust kui intersemiootilist to\u0303lget.<\/p>\n

Siiri Tarrikase<\/strong> artikkel \u201cOtsingupildid ko\u0303verpeeglis\u201d uurib, la\u0308htudes Kanti vaatest tunnetusele, Uexku\u0308lli raamistikust ja Peirce\u2019i ma\u0308rgiteooriast, kuidas kognitiivsed protsessid loomade omailmades toimivad erinevate piltide ja pildiskeemide kaudu ning kuidas tekivad uued loomingulised ka\u0308itumisviisid. Lisaks Uexku\u0308lli otsingupildile ja -toonile pakutakse siin va\u0308lja uus mo\u0303iste \u201cotsinguskeem\u201d ja vo\u0303rrel- dakse erinevaid la\u0308henemisviise peegelmaailmadele ja -piltidele ning seda, kuidas skeemid peegeldavad objekte loomade omailmades, moodustades vastumaailma.<\/p>\n

Krista Simson<\/strong> ja\u0308tkab eelmises numbris alustatud visuaalsemioo- tilise mo\u0303istestiku arendustega, keskendudes seekord Vassili Kandinsky kompositsiooniteooriale. Artiklis \u201cVisuaalkunsti ikoonilistest va\u0308ljendusvahenditest Vassili Kandinsky kompositsiooniteooriast la\u0308htudes\u201d na\u0308idatakse, et visuaalkunsti teose komponeerimise ja semiootilise analu\u0308u\u0308si po\u0303himo\u0303tted on u\u0308hildatavad, kui vo\u0303tta aluseks teose elementide ja nendevaheliste suhete struktuuri ehk kompositsiooni analu\u0308u\u0308s. Autor va\u0308idab, et po\u0303himo\u0303tteid, millele Kandinsky oma teoorias osutab, kasutatakse visuaalkunsti teose ta\u0308henduse loomisel seniajani: ikoonilised va\u0308ljendusvahendid \u2013 vorm, va\u0308rv, diagrammilised ja topograafilised suhted \u2013, mille mo\u0303ju po\u0303hineb tajusid mo\u0303jutavatel stiimulitel, on visuaalse retoorika alusmaterjal.<\/p>\n

\n
\n
\n

Ott Puumeister<\/strong> ka\u0308sitleb Vana-Kreekast pa\u0308rit parresia<\/em> mo\u0303istet la\u0308htuvalt Michel Foucault\u2019 loengutest. Ta\u0308helepanu all on parresia<\/em> roll poliitilise ko\u0303nena, mis on aval, otsene, ilustamata ning mis no\u0303uab julgust. Lu\u0308hidalt peatutakse platonliku ja ku\u0308u\u0308nilise parresia<\/em> erinevustel ning to\u0303detakse, et viimane on poliitiliselt relevantsem. Ta\u0308napa\u0308evase na\u0308itena tuuakse Greta Thunberg\u2019i ko\u0303nelemisviisi, mis tekitas alguses tugeva vastureaktsiooni jonnivate ta\u0308iskasvanute ridades.<\/p>\n

Ma\u0308rkamiste<\/strong> rubriik on traditsiooniliselt mahukas ja seekord on ro\u0303o\u0303mustavalt palju noorsemiootikute erinevate kursuste raames kirjutatud tuumakaid esseid. Alustuseks saab lugeda Anti Randviiru<\/strong> ja Kalevi Kulli<\/strong> kokku pandud mini-intervjuusid Thomas Sebeoki<\/strong> mo\u0303ju ja osa kohta Eesti semiootikas. Kalevi Kull<\/strong> ja Ekaterina Velmezova<\/strong> ja\u0308tkavad oma intervjuude sarja, seekord on vastajaks Paul Cobley<\/strong>. Ja\u0308tkamegi esseedega: Ene Lill<\/strong> vaatleb kujutava kunsti ja religioossete tekstide na\u0308idetele toetudes kahe ambivalentse substantsi \u2013 liha ja vere \u2013 ta\u0308henduslikke tagamaid toidukultuuris; Evelin Hermaku\u0308la<\/strong> kirjutab abjektsioonist budismis, Emma Lotta Lo\u0303hmus<\/strong> aga abjektsioonist Pasolini \u201cTeoreemis\u201d. Karl-Joel Hussar<\/strong> arutleb meelsuse korraldamise\/korrastamise u\u0308le Peeter I na\u0308itel. Jaanika Palm<\/strong> lahkab ajaloosu\u0308ndmuste kujutamist telesarjades, ro\u0303huga ku\u0308simusele ajaloolisest representatsioonist ja selle to\u0303ele vastavuuse vo\u0303imalikkusest. Aleksander Amos Nigesen<\/strong> mo\u0303tiskleb Juri Lotmanist ja Mircea Eliadest, Agnes Po\u0303der<\/strong> kirjutab vabadusest ja sallivusest Tartu Uue Teatri lavastuse \u201cVaba(n)dus\u201d na\u0308itel. Ma\u0308rkamiste rubriigi lo\u0303petab Igor Gra\u0308zini<\/strong> tekst post- postmodernistlikust o\u0303igusest.<\/p>\n

Toredaid lugemiselamusi!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Acta Semiotica Estica on jo\u0303udnud va\u0308ikse juubeli, XX numbrini. Sel puhul on Kroonika rubriigis a\u0308ra toodud lu\u0308hiu\u0308levaade ka\u0308idud teest. Seekordses …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-672","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/672","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=672"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/672\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":678,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/672\/revisions\/678"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=672"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=672"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=672"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}