Tartu Ülikooli semiootika osakond on üks noorimaid, ent semiootika on kaiseseisva teadusharuna võrdlemisi noor - ta on formeerunud alles 20. sajandil. Väga oluline osa selles kuulub Tartu Ülikoolile, kus alates 1960. aastatest kujunes tänu prof. Juri Lotmanile välja maailmakuulus Tartu semiootikakoolkond.

Osakond pakub mitmekülgset sotsiaal- ja humanitaarteadust, mis lubab analüütikuna orienteeruda ühiskonnas toimuvates protsessides. Selleks on oluline mõista tähenduslikkuse tekkemehhanisme, märkide ja märgisüsteemide struktuuri ja toimet. Semiootiku jaoks on kultuur märgisüsteeme kasutav, loov ja mäletav mehhanism, milles nende süsteemide vahelis suhted lubavad diagnoosida kultuuri seisundit ühiskonna eri osade seisundina. Nii kasutab semiootika ka teiste sotsiaalteaduste uurimisvahendeid ja -tulemusi, kuid teeb analüütilisi otsuseid abstraktsemal, märgisüsteemide tasandil.

Õppekava jaguneb semiootikaks ja kulturoloogiaks. Semiootika osakonna spetsialiseerumissuundadeks on üld-, bio-, sotsio- ja kultuurisemiootika. Eesmärgika on valmistada ette interdistsiplinaarse haridusega teoreetiliselt pädevaid ja praktilisi meetodeid valdavaid kultuurianalüütikuid.

Rohkem informatsiooni osakonna kodulehelt ..

EHI kultuuriteooria õppesuund on kultuuride teoreetilisele ja võrdlevale uurimisele ja õpetamisele pühendunud üksus. Osakonna peamised õpetamis- ja uurimisvaldkonnad on kultuuriteooria, kirjandusteooria, kultuurigeograafia, semiootika, usundilugu, võrdlev kirjandusteadus ja Eesti kultuur. Osakonnas töötavad neli professorit, kaks dotsenti ja viis lektorit. Tihe koostöö on õppetoolil teiste EHI osakondadega, nagu filosoofia, antropoloogia ja Lähis-Ida ning Aasia kultuur.
EHI kultuuriteaduste osakond väärtustab kultuuride paljusust ja kultuurilist sallivust, rõhutab vajadust tunda nii erinevaid kultuure kui ka erinevaid analüüsikeeli, mis võimaldaksid neid kultuure viljakamalt uurida ja mõista..

Rohkem informatsiooni õppetooli kodulehelt ..