1. Nimi, asukoht ja staatus

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Semiootika Selts (edaspidi ‘Selts’), inglisekeelses asjaajamises kasutatakse nime Estonian Semiotics Association.
1.2. Selts on asutatud 27. novembril 1998.
1.3. Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. 1.4. Selts asub Tiigi 78-312, Tartu linnas.

2. Eesmärk ja tegevus

2.1. Seltsi eesmärk on ühendada ja koondada semiootikaga ja kultuuriteoreetiliste uuringutega tegelevaid organisatsioone ja isikuid Eestis. Selts seab eesmärgiks hoida semiootikaga seotud inimesi kursis semiootikasse puutuvat tegevust kajastava teabega nii Eestit kui välisriike silmas pidades. Selts püüab toetada semiootikaga tegelevaid organisatsioone ja isikuid nii Eesti kui välisriikide organisatsioonidega suhtlemisel. Selts püüab edendada semiootikat Eestis peamiselt teabe kogumise ja levitamise kaudu.
2.2. Eesmärgi teostamiseks tegeleb Selts põhiliselt info levitamisega, sealhulgas loob oma arvutivõrgulehekülje ja elektroonilise teabelehe, koordineerib erineva iseloomuga üritusi (konverentse, ettekandeid, seltsiõhtuid ja koosolekuid, reise), toetab võimaluse korral trükiste avaldamist ja peab sidet eesmärkidelt lähedaste ühingutega. Selts püüab tutvustada ja koordineerida nende vastavat uurimistegevust informatsiooni levitamise kaudu. Selts pakub semiootikahuvilistele teabe levitamise kaudu võimalusi enesetäienduseks. Selts loob oma liikmetele elektroonilise teabelehe ja muude võimalike kasutuses olevate levivahendite kaudu võimaluse avaldada oma uurimusi, teadustöid, artikleid ja teadusalaseid arvamusi. Selts propageerib oma üritustel ja väljaannetes semiootikat ja kultuuriteooriat laiemale avalikkusele. Seltsil on õigus välja anda stipendiume, mis toetavad Seltsi eesmärkide saavutamist. Selts arendab muud seadusega lubatud tegevust, mis on vajalik Seltsi eesmärkide saavutamiseks.
2.3. Tegevuse edendamiseks võib Selts vastu võtta annetusi ja pärandusi ning omada kinnisvara.


3. Liikmeskond

3.1. Seltsi liikmeskond koosneb tegev-, toetaja- ja auliikmetest.
3.2. Seltsi liikmed tunnistavad Seltsi põhikirja ja osalevad Seltsi tegevuses.
3.2.1. Seltsi liikmed maksavad igal aastal liikmemaksu, mille suuruse määrab Seltsi üldkoosolek.
3.2.2. Seltsi liige, kes ei ole viimasel kolmel aastal liikmemaksu tasunud, arvatakse Seltsist välja, juhul kui Seltsi üldkoosolek niimoodi otsustab.
3.3. Seltsi liikmetel on õigus osaleda kõigil Seltsi üritustel (v.a. põhikirja punktis 4.6 määratletud juhtudel), saada informatsiooni Seltsi tegevuse kohta, kasutada Seltsi juhatuse nõusolekul Seltsi vahendeid Seltsi eesmärkidega kooskõlas olevaks tegevuseks.
3.4. Seltsi liige võidakse Seltsist välja arvata, kui ta kahjustab Seltsi huve. Väljaheitmisotsuse teeb selleks kokku kutsutud Seltsi juhatuse koosolek, juhul kui otsuse poolt on vähemalt 4/5 juhatuse liikmetest.
3.4.1. Kui liige pole juhatuse väljaarvamisotsusega nõus, vaadatakse see läbi järgmisel üldkoosolekul.
3.5. Seltsist võib välja astuda iga liige, kes esitab vastava kirjaliku avalduse ning kellel avalduse esitamise hetkel ei ole Seltsi ees varalisi kohustusi. Väljaastumine vormistatakse juhatuse otsusega.
3.6. Tegevliikmed
3.6.1. Seltsi tegevliikmeks saavad isikud, kes on viibinud asutamiskoosolekul ning maksnud liitumismaksu. Seltsi põhikirjast tulenevalt ei pea nad järgima käesoleva põhikirja punkti 3.6.2. Ainult neid isikuid loetakse seltsi asutajaliikmeteks.
3.6.2. Seltsi tegevliikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kandidaadi vabas vormis avalduse põhjal. Kui juhatus keeldub kandidaati Seltsi liikmeks vastu võtmast, võib kandidaat nõuda vastuvõtmise otsustamist järgmisel üldkoosolekul.
3.6.3. Vaid Seltsi tegevliikmeil on õigus valida juhatust ja olla juhatusse valitud.
3.7. Toetajaliikmed
3.7.1. Seltsi toetajaliikmeteks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud, kes on avaldanud selleks soovi ja kelle tegevus on kooskõlas Seltsi eesmärkidega ning toetab Seltsi tegevust. Seltsi toetajaliikmeks saamise otsustab juhatus või üldkoosolek.
3.8. Auliikmed
3.8.1. Auliikmed valitakse Seltsi liikmete ettepanekul üldkoosoleku otsusega eesti semiootikat edendanud, toetanud või soodustanud isikute hulgast.

4. Juhatus

4.1. Seltsi tegevust korraldab juhatus, kuhu kuuluvad üldkoosolekul valitud viis tegevliiget.
4.2. Juhatuse volitused kehtivad kaks aastat, juhul kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
4.3. Juhatus valib enda seast juhatuse esimehe, aseesimehe, laekuri.
4.4. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Juhatuse erakorraline koosolek tuleb kokku, kui selleks avaldavad soovi vähemalt kaks juhatuse liiget. Juhatuse iga koosoleku otsused protokollitakse ja need avaldatakse Seltsi elektroonilises teabelehes või ringkirjas ja üldkoosolekutel.
4.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees või aseesimees ja veel vähemalt kaks juhatuse liiget. Otsused langetatakse lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirja punktis 3.4 määratletud erandjuhtudel.
4.6. Seltsi liikmetel, kes ei kuulu Seltsi juhatusse, on õigus osa võtta juhatuse koosolekuist (ilma hääleõiguseta), juhul kui juhatus ei ole kuulutanud koosolekut kinniseks.
4.6.1. Juhatus on kohustatud juhatuse korralisest koosolekust teatama Seltsi elektroonilises teabelehes vähemalt seitse päeva varem.

5. Juhatuse liikmete ülesanded

5.1. Juhatuse esimees juhatab Seltsi üldkoosolekuid ja juhatuse koosolekuid ning esindab Seltsi, juhul kui juhatus ei ole otsustanud teisiti. Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees või muu juhatuse volitatud isik.
5.2. Laekur hoolitseb Seltsi rahaasjade eest, võtab vastu liikmemakse ning peab seadusega ettenähtud korras Seltsi tulude ja kulude kohta raamatupidamist.
5.3. Kõik juhatuse liikmed täidavad jooksvaid ülesandeid, asendavad vajaduse korral ja eelneval otsustamisel üksteist ning täidavad Seltsi põhikirjalisi püüdlusi.
5.4. Seltsi juhatuse kohustuste hulka kuulub Seltsi järjepidevuse tagamine.

6. Asjaajamine

6.1. Seltsi nimel kirjutab alla esimees, tema äraolekul aseesimees või mõni teine juhatuse poolt selleks volitatud juhatuse liige. Välismaal võib juhatusega eelnevalt kooskõlastamata dokumentidele alla kirjutada ainult esimees, kuid sel juhul jõustub vastav dokument pärast selle kinnitamist juhatuse koosolekul. Seltsi juhatuse muu liige võib välismaal dokumentidele alla kirjutada vaid sel juhul, kui juhatus on vastava dokumendiga eelnevalt tutvunud ning juhatuse vastava liikme selle dokumendi allkirjastamiseks volitanud. Ka sel juhul jõustub vastav dokument pärast selle kinnitamist juhatuse koosolekul.

7. Aruanded

7.1. Seltsi aruandeperiood on üks kalendriaasta. Seltsi juhatus on kohustatud kord aastas üldkoosolekul andma Seltsi liikmetele ülevaate Seltsi tegevusest ning esitama Seltsi finantsaruande. Juhul kui Seltsi liige esitab juhatusele vastava nõude Seltsi tegevuse või finantsaruande kohta, on juhatus kohustatud esitama talle kirjaliku aruande.

8. Seltsi üldkoosolekud

8.1. Seltsi korraline üldkoosolek peetakse kord aastas. Seltsi korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosolekust teatatakse ette vähemalt seitse päeva varem, saates igale liikmele kutse ja avaldades teate Seltsi elektroonilises teabelehes ning samuti Seltsi kasutada olevates muudes teabevahendites.
8.2. Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatus või vähemalt 1/10 Seltsi liikmeist.
8.3. Seltsi üldkoosolekul on igal tegevliikmel hääleõigus ja üks hääl. Seltsi üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/4 hääleõiguslikest liikmetest. Seltsi tegevliikmetel, kel pole võimalik Seltsi üldkoosolekust osa võtta, on õigus kirjaliku volitusega delegeerida oma hääl teisele Seltsi tegevliikmele.
8.3.1. Seltsi üldkoosolek võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirja punktides 9.1 ja 9.2 määratletud erandjuhtudel.
8.3.2. Kui Seltsi üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, võib juhatus ilma nädalase etteteatamiseta kokku kutsuda uue üldkoosoleku, millel ei ole kvoorumi nõuet.

9. Põhikirja muutmine ja seltsi laialisaatmine

9.1. Põhikirja muutmiseks ja Seltsi tegevuse lõpetamiseks peab selle poolt hääletama üle kahe kolmandiku üldkoosolekul osalenud tegevliikmetest või nende esindajatest.
9.2. Seltsi tegevuse eesmärgi (põhikirja punkt 2.1) muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
9.3. Seltsi tegevuse lõpetamise või Seltsi likvideerimise otsustab Seltsi üldkoosolek. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse Seltsi vara pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule, Tartu linnale või Eesti riigile. Seltsi likvideerimiseks loetakse Seltsi tegevuse lõpetamist ilma õigusjärglasteta. Seltsi likvideerimine viiakse läbi vastavalt kehtivale seadusandlusele üldkoosolekul määratud likvideerijate poolt.

10. Seltsi sümboolika

10.1. Seltsil on oma sümboolika.
10.2. Seltsi sümboolika kasutamise peab heaks kiitma Seltsi juhatus.
10.3. Sümboolika muutmise otsustab Seltsi üldkoosolek.