Tänavuse sügiskooli kunsti-sektsioon keskendub tantsukunstile ning tantsu
analüüsimisele/uurimisele. Oma aruteludes plaanime lähtuda küsimustest:
Mida kujutab endast kaasaegne tants? Kas tantsu on võimalik kirjeldada?
Kuidas seda tegema peaks? Mil viisil on varem tantsu uuritud? Mida annab
tantsust uurimine tantsijaile, mida semiootikutele?
Nimetatud küsimustele läheneme nii praktiku kui teoreetiku/semiootiku
vaatevinklist lähtuvalt. Tantsija poole pealt on oma tegevust lubanud
valgustada kogenuimad Eesti kaasaegse tantsu kunstnikud – Tiina
Ollesk ja René Nõmmik Tantsuteatrist Fine5.
Meie eesmärgiks pole tantsija ja semiootiku vaatepunkte rangelt
vastandada. Huvi keskpunktis on pigem teooria ja praktika omavaheline
suhe. Tantsija pole mitte uurimisobjekt, vaid vestluspartner, kellega
koos asutakse loovasse ning loomingulisse dialoogi, et jõuda veidi
lähemale tantsukunsti mõistmisele.
Lisalugemist huvilistele:
- Carter, Aleksandra (ed.) 1998. The Routledge Dance Reader. London:
Routledge, 1 - 17.
- Hanna, Judith Lynne. 1990. Dance and Semiotics. In: Koch, Walter A. (ed.),
Semiotics and the Individual Sciences. Part I. Bochum: Bochum Publications
in Evolutionary Cultural Semiotics, 352–375.
- Thomas, Helen 1995. Dance Modernity and Culture. Explorations in the
sociology of dance. London: Routledge, 167 - 181.
Tänavuse sügiskooli ühiskonna sektsioon keskendub identiteedi formeerumise ning selle uurimisega seonduvatele teoreetilistele ja praktilistele probleemidele peamiselt Eesti ning Venemaa erinevate lähiajaloo kontseptsioonide kontekstis. Kas esmapilgul lepitamatu konflikt erinevate ajalookäsitluste vahel on pelgalt reaalpoliitiline? Või saab selles näha ka omamoodi semiootilist/kultuurilist “paratamatust”? Milline roll üldse on identiteedil poliitika ja laiemalt ühiskondlike suhete kujunemisel? Millised ühiskondlik-psüühilised-semiootilised mehhanismid üldse identiteeti kujundavad? Need ja mitmed teised ühiskonda ning identiteeti puudutavad küsimused leiavad eeldatavasti käsitlemist sektsiooni ettekannetes ning nendest lähtuvates diskussioonides.
Esinejatena astuvad üles Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik, kelle uurimisalaks on muuhulgas sotsiaalne identiteet ning semiootiline lähenemine selle kategoriseerimisel; ning leitnant Uku Arold, kes on Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonna planeerimis- ja väljaõppejaoskonna ülem, kelle igapäeva töö on seotud mõjustava massikommunikatsiooni analüüsi ja (vastu)meetmete planeerimisega.
Seega võib eeldada, et tekib igati viljakas diskussioon, milles ei puudu nii ajalooline, semiootiline kui ka praktilis-poliitiline dimensioon.
I osa, ettekanne: Raivo Vetik "Kaks riiki ja kolm ajalugu: kas Venemaa vabandab Eesti ees?" Ettekande tekst
Soovituslik kirjandus:
Sotsioloogiline sissejuhatus identiteedi teemasse:
- Bauman, Zygmund, May, Tim, Mõeldes sotsioloogiliselt, Eesti Vabaharidusliidu Kirjastus, 2004; 1. osa “Toimimine, identiteet ja mõistmine igapäevaelus”, lk 26-72
Psühholoogiline sissejuhatus identiteedi teemasse:
- Hayes, Nicky, Sotsiaalpsühholoogia alused. Külim, 2002; 1. ptk “Sotsiaalse suhtlemise kontekstid”, lk 1-22;
- Valk, Aune, Identiteet, raamatus Allik, Jüri, Realo, Anu, Konstabel, Kenn (toim.), Isiksusepsühholoogia, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 225-250.
Lingvistilis-semiootiline sissejuhatus identiteedi teemasse:
- Kotov, Kaie, Kultuur, identiteet, enesekirjeldus, Salupere, Silvi (toim), Acta Semiotica Estica II, Tartu Ülikooli Kirjastus 2005, lk
- Redman, Peter, Introduction to Part I: The Subject of Language, ideology and discourse, raamatus du Gay, Paul, Evans Jessica, Redman, Peter (toim), Identity: a reader, SAGE Publications 2003, lk 9-14;
Sissejuhatus sotsiaal-poliitilise identiteedi teemasse külma sõja järgsel (ja postmodernistlikul) perioodil:
- Laclau, Ernesto, Introduction, raamatus Laclau, Ernesto (toim) “The Making of Political Identities”, Verso, 1994, lk 1-8
Multidistsiplinaarne sissejuhatus identiteedi teemasse:
- Van Dijk, Teun, Ideoloogia: multidistsiplinaarne käsitlus, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, ptk 12 “Identiteet”, lk 142-150
Multidistsiplinaarne sissejuhatus identiteedi teemasse:
- Bertricau. A., Eesti identiteet ja iseseisvus, Avita, 2001.
Modereerivad: Andreas Ventsel, Peeter Selg
Semiootika sügiskooli looduse sektsioonis
tuleb vaatluse alla semiootiliste protsesside tekkimise küsimus: milline on
„lävi”, mille mõni protsess, nähtus, organism, vms. peab ületama, et selle
puhul võiks rääkida märgiprotsessist.
Käsitlemist leiavad võimalikud vastused
küsimustele: kas märgiprotsessid ja nende teke omistatakse nähtustele
vaatleja(te) poolt või mitte? Kas selline vahetegemine on üldse võimalik? Kas
semioos tekib juba füüsikalises maailmas? Kas ja millised on märgiprotsessid
bioloogilises maailmas? Kas ja millised on võimalikud märgiprotsessid erinevate
bioloogiliste rühmade puhul, bakterist imetajani. Kas mäletamine on
märgiprotsesside tekkes määrava tähtsusega, oluline või hoopis kõrvaline
küsimus? Kas ajataju toob märgiprotsessidesse sisse olulise murrangu?
Looduse sektsioon sisaldab kolme lühikest
ettekannet ja neile järgnevat arutelu, kus rõhuasetus on diskussioonil.
I osa, ettekanded:
- Mihkel Kunnus - Märgiprotsessid füüsikalises maailmas
- Silver Ratassepp - Biosemiootika – märgiprotsessid eluslooduses
- Ivar Puura - Aeg, kronesteesia ja mälu
Soovituslik kirjandus:
|
|
|
|
