|
VII köide
Koostanud ning toimetanud Elin Sütiste ja Silvi Salupere
Keeletoimetaja: Eva Lepik
Kaanekujundus: Rauno Thomas Moss
342-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010
|
|
Järjekorras kuues Acta Semiotica Estica sisaldab taas läbilõiget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus ka konverents “Kohane ja kohatu semiootika”, kus peetud ettekanetel põhinevad artiklid moodustavad käesoleva kogumiku põhiosa. Seetõttu on ka kohasuse ja kohatuse, kohandamise ja kehastamise, aja ja ruumi temaatika selles keskseteks.
Täpsem info ja abstraktid.
Raamat on kättesaadav Tartu Ülikooli raamatupoes, Apollos ja Rahva Raamatus
|
|
Acta Semiotica Estica viienda numbri avab kolme autori (Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman) ühistöö autometakirjeldusest eesti luules. Anti Randviir, Linnar Priimägi ja Priit Põhjala tegelevad oma artiklites Tartu-Moskva koolkonna ajaloo, kontseptsioonide ja mõistete selgitamisega. Mitu autorit (Berk Vaher, Leenu Nigu, Viivian Jõemets) kirjutavad keha ja kehalisusega seotud teemadel, tähelepanu pälvib draamakunsti ja -teooriaga seonduv (Katre Väli, Ester Võsu artiklid). Ants Orase tegevusele Shakespeare’i tutvustajana Eestis on pühendatud Evelin Banhardi artikkel. Anu Haameri artikkel tegeleb ruumisemiootikaga, täpsemini nimetamisprotsessiga linnaruumis. Silver Rattasepp lahkab inimeste ja loomade võrdlemises peituvaid küsitavusi ja vastuolusid.
Rubriik “Märkamisi” sisaldab Tartu-Moskva koolkonna ühe rajaja Vladimir Ivanovi mõtteid semiootika piiridest, Robert Godeli ülevaadet Genfi saussure’likust koolkonnast ja koolkonna liikmete Albert Sechehaye, Charles Bally ja Henri Frei artiklit märgi arbitraarsusest. Samast rubriigist leiame ka Elo Liivi mõtiskluse eseme kodu ehk inimesega seotud asjade ja nende hoiukohtade üle. Acta Semiotica Estica V sisaldab ka juba traditsioonilist ülevaadet eelmise aasta semiootika-alastest sündmustest.
Täpsem info ja abstraktid.
Raamat on kättesaadav Tartu Ülikooli raamatupoes, Apollos ja Rahva Raamatus |
 |
Arvatakse, et religioosselt mõtlevad inimesed on ainult need, kes kirikus käivad ja Jumalat usuvad; et maagiaga tegelevad üksnes posijad ja päevavargad, või et metafoorid on luuletajate ja kirjandustundide leib ning et kolle kardavad ja muinasjuttu ihalevad kuulata ainult lapsed. Aga see ei ole üldse nii, ja see raamat üritab selgeks rääkida, miks. ühe võimaliku seletuse juured leiab Juri Lotmani semiootikast. Oma loengus "Isiksuse ja ühiskonna semiootika", mis siinse raamatu Lisas ka esmakordselt trükki jõuab, on Lotman visandanud nendest juurtest võrsuda võivaid vilju. Peet Lepik pidas oma ülesandeks juurte ja viljade seosed põhjalikumalt vaatluse alla võtta. See, mis ta omalt poolt on lisanud, peaks kooskõlastuma Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõtlemisviisiga. Raamatu põhjal kaitses autor Peet Lepik 2007. aasta lõpus doktorikraadi. Teos kuulub kuuenda raamatuna sarja Tartu Semiootika Raamatukogu/Tartu Semiotics Library.
Raamat on kättesaadav Tartu Ülikooli raamatupoes, Apollos ja Rahva Raamatus |
 |
2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi sari "Acta Semiotica Estica" koondab eestikeelseid semiootilisi ja kultuurianalüütilisi uurimusi. Vääljaande neljanda numbri enamus artikleid põhinevad konverentsi "Semiootika piirid" peetud ettekannetel: Linnar Priimägi. Berk Vaher, Kadri Tüür, Timo Maran, Renate Sõukand, Tiit Remm. Veel saab lugeda Indrek Ibruse, Maris Saare, Eva Lepiku, Katre Väli ja Ester Võsu käsitlusi.
Rubriigis Märkamisi võib lugeja koos Tim Ingoldiga teha mõne sammu eluökoloogia poole ja osaleda Anti Saare ökokriitilises ekskursis looduskirjandusse. Neli autorit on võtnud luubi alla Teun A. Van Dijki suurteose "Ideoloogia. Multidistsiplinaarne käsitlus". Kroonika annab ülevaate semiootikute suurematest ettevõtmistest 2006. aastal.
Täpsem info ja abstraktid.
Raamat saadaval: Apollo ja Raamatukoi
|
 |
Toim. Timo Maran, Silvi Salupere ja Katre Väli
Tartu: Eesti Semiootika Selts
Tartu ülikooli Kirjastus, 2006. - 63 lk
ISBN 9949-11-480-2
Teesidega saab tutvuda PDF-i kujul.
Samuti on võimalik teesid osta raamatuna Semiootika osakonnast (Tiigi 78-312, Tartu). Hind 40 krooni.
|
 |
Acta Semiotica Estica kolmanda numbri artiklid käsitlevad Eesti kultuuri eri tahke (teater, kunst, foto, lastekirjandus), organisatsioonikultuuri, nõukogude poliitilist diskursust, hääle fenomeni, kinokeeleteooriat, kübertekstiteooriat ning varakristlike eremiitide elu ja tegevust kui praktilist semiootikat. Lisaks on mahukas osa kogumikust pühendatud klassikutele Gregory Batesonile ja Juri Lotmanile. Antakse ka ülevaade Eestis 2005. aastal toimunud olulisematest semiootikaga seotud sündmustest.
Täpsem info ja abstraktid.
Raamat saadaval: Apollo ja Raamatukoi
|
 |
Because of his rejection of socio-political engagement, Vladimir Nabokov is often regarded as a virtuouso artist of the ivory-tower variety, aloof from the contemporary march of the minds. Marina Grishakova's book, however, points to the relationship between his narrative techniques and some of the scientific, metaphysical, and ethical ideas on the inner agenda of the twentieth century. It connects Nabokov's handling of time, space, and perspective in his fiction with the philosophical models constructed by his contemporaries, also showing in what ways he may have been ahead of his time.
In order to analyze the cognitive models constructed in fiction and cinema, the book thoughtfully and confidently combines ideas of Russian Formalism and the Tartu-school literary theory with those of French and Anglophone classical and post-classical narratology. It also fruitfully enlists archival sources and so far undiscussed intertextual links in order to situate Nabokov's narratives in the history of ideas.
Leona Toker, The Hebrew University of Jerusalem
Raamat saadaval: Krisostomus
|
 |
ISSN 1406-4278
Raamatu "Basics of semiotics" esimene trükk valmis 1990. aastal, ent praeguseks on ta täienenud ja kasvanud pea poole paksemaks. TÜ Kirjastuse väljaanne "Basics of semiotics - Semiootika alused" sisaldab, nagu ka pealkiri ütleb, paralleelteksti eesti ja inglise keeles ning mitmeid eraldi selle väljaande jaoks kirjutatud osasid.
Raamatu pani eesti keelde ümber Kati Lindström.
Raamatu eessõna: Semiootikal pole algust
|
|
 |
ISSN: 14069563
2001. aastal loodud kogumikesari Acta Semiotica Estica koondab eestikeelseid semiootilisi ja kultuurianalüütilisi uurimusi. Sarja eesmärk on teadvustada semiootikat kui teadusharu eesti keele- ja kultuuriruumis, kajastades erinevaid uurimissuundi ja -teemasid nii Eestis kui mujal maailmas, ning arendada eestikeelset erialasõnavara. Lisaks originaalartiklitele pakub sari tõlkeid semiootika- ja kultuurianalüüsi klassikalistest tekstidest, aga ka eesti teadlaste olulistest, seni vaid võõrkeeles ilmunud artiklitest.
Acta Semiotica Estica I
Acta Semiotica Estica II
|
|
 |
Toimetajad: Peeter Torop, Mihhail Lotman, Kalevi Kull
Sign System Studies on Tartu Ülikooli Kirjastuse poolt välja antav rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas. Ajakiri on pikima ajalooga semiootika-alane perioodiline väljaanne maailmas: selle asutas 1964. aastal Juri Lotman. Algselt venekeelne sari ( Trudy po znakovym sistemam ) oli Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkonna olulisimaid väljundeid.
ISSN 1406-4243
Täpsem info ..
|
|
 |
Toimetaja: Peeter Torop
Tegevtoimetaja: Silvi Salupere
Sari Tartu Semiotics Library asutati 1998. aastal tagamaks mitmekülgsemat väljundit Tartu Ülikooli Semiootika osakonna teaduslikule tegevusele. Sarja eesmärgiks on koondada nii Eesti kui teiste riikide nii eesti- kui võõrkeelseid semiootika-alaseid käsitlusi. Sarja esimese väljaandena ilmus ajalooliste kultuurisemiootika teeside kordustrükk vene ja inglise keeles ning, esmakordselt, nende tõlge eesti keelde.
Sarjas ilmunud:
V.V. Ivanov, J. M. Lotman, A. M. Pjatigorskij, V. N. Toporov, B. A. Uspenskij. Kultuurisemiootika teesid. [slaavi tekstidest lähtuvalt]. Tõlk. Silvi Salupere, toim. Ü. Pärli. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
Jan Levtshenko, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kontseptuaalne sõnastik. [Levtshenko] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
Claus Emmeche, Kalevi Kull, Frederik Stjernfelt. Reading Hoffmeyer, Rethinking Biology. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.
Täpsem info ..
|
|
Toimetaja: Peeter Torop
Sarjas ilmuvad Tartu ülikooli Semiootika osakonnas kaitstud doktoritööd. Asutati 2000. aastal.
Seni ilmunud:
2000
Mihhail Lotman. Vene värsi struktuur ja tüpoloogia. [vene keeles]
Elena Grigorjeva. Embleem: struktuur ja pragmaatika. [vene keeles]
Valdur Mikita. Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias.
2001
Irina Avramets. Dostojevski novelli poeetika. [vene keeles]
2003
Jan Levtshenko. Narratiivsed strateegiad V.Shklovski ja B. Eihhenbaumi 1920-ndate aastate proosas [vene keeles]
2004
Randviir, Anti. Maailma kaardistamine: sotsiosemiootilise kultuurikäsitluse poole. [inglise keeles] [ pdf]
Tööde originaalpealkirjad leiate siit .. [pdf].
Täpsem info ..
|
|
|
|
