ILMUS UUS ACTA SEMIOTICA ESTICA

Ilmunud on Acta Semiotica Estica XV . Numbri toimetajateks on Silvi Salupere, Ott Puumeister ja Heike Olmre.

Numbri sisust

Acta Semiotica Estica XV juubelinumber on eelkäijatest tummisem ja rõõmustab erinevate autorite rohkuse ja mitmekesisusega. Rõõm on nentida, et autorite hulgas on erinevate põlvkondade esindajaid, sealhulgas erinevate astmete üliõpilasi ja teemade ring on märkimisväärselt lai. Tavapärasest rohkem on seekord teoreetilisi käsitlusi ja ülevaateid, kuid esindatud on ka konkreetsed juhtumianalüüsid.

Kogumiku avab Liina Reisbergi käsitlus õigussemiootika kohast tänapäeva juriidilises kontekstis.

Kultuurisõltelise tähendusloome teoreetilisi mudeleid hermeneutikas, fenomenoloogias, semiootikas ja sotsiaalpsühholoogias kirjel- dab ja analüüsib koostööartikkel, mille autoriteks on Tõnu Viik, Peeter Torop ja Maaris Raudsepp.

Ele Loonde uurimus “Internetimeemid EKRE poliitilises kom- munikatsioonis” vaatleb seda, kuidas kolm Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Facebooki ja Instagrami kontol jagatud internetimeemi konstrueerivad oma auditooriumi ja millised on nende meemide sotsiaal-kommunikatiivsed funktsioonid.

Riin Magnus ja Tiit Remm uurivad artiklis “Eesti võõrliikide tähendusväli: kujunemine ja linnaruumi kontekst” võõrliikide tähenduse kujunemist Eestis ning võõrliikide ökoloogilise paradigma aktuaalsust tänases linnahaljastuses.

Rasmus Rebane jälgib oma artiklis “Autokommunikatsioon Peirce’i ja Lotmani vahel” autokommunikatsiooni ja sellega seotud mõistestiku arenguid, harutades lahti niite, mida on sõlme keeratud juba üle saja aasta.

Käesoleva numbri Märkamiste rubriik on seekord eriti mahukas. Tänuväärset tööd Tartu semiootikakoolkonna ajaloo radadel jätkavad Kalevi Kull ja Jekaterina Velmezova oma intervjuude sarjaga. Seekord on fookuses Jaan Kaplinski ja Peet Lepik. Veel üks intervjuu on Kalevi Kulliga ökosemiootika suveseminaride ajaloost ning tervise ja semiootika seostest.

Krista Simson vaatab konkreetset pildinäitust läbi Girard’i ihateooria prisma.

Kristel Põldma rakendab Iedema resemiotiseerimisprotsessi kontseptsiooni rahvalaulu teisenduste jälgimisel.

Kaspar Kruup otsib vastust igipõlisele küsimusele “Mis on semiootika?”, pakkudes välja viisi, kuidas semiootikast rääkida, et tudengid seda õppida tahaks, et teised valdkonnad sellega suhestuda suudaks ja et ka inimene tänavalt seda mõistaks.

Robert Varik on semiootika põnevuse ja köitvuse enda jaoks avastanud Juri Lotmani tekste lugedes ja kirjeldab Lotmanit kui kunstnikku, kelle mõtte ilu suudab meid ikka ja jälle vaimustada.

Kaks raamatuarvustust – Andreas Ventsel võtab kaaluda semioeetika ja üleilmastumise küsimused Susan Petrilli toimetatud kogumiku näitel ja Daniel Tamm sirvib värsket “Sissejuhatust filosoofiasse” semiootiku pilguga.

Raul Markus Vaiksoo ajab zoosemiootika mõiste jälgi ning uurib selle sisenemist eesti keeleruumi.

Rene Kiis võtab võrrelda võõruse looduses ja inimühiskonnas.

Meie tõlkevaramut täiendab Tanel Perni eestindatud Susanne K. Langeri teedrajav artikkel “Milleks filosoofia?”.

Kogumiku lõpetab traditsiooniline Kroonika rubriik ja ülevaade semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.

Acta XV on võimalik osta suurematest raamatukauplustest või kirjastis Ilmamaa e-poest.