{"id":113,"date":"2017-02-13T23:52:36","date_gmt":"2017-02-13T21:52:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/?page_id=113"},"modified":"2025-01-30T10:33:25","modified_gmt":"2025-01-30T08:33:25","slug":"acta-semiotica-estica-iii","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/numbrid\/ilmunud-numbrid\/acta-semiotica-estica-iii\/","title":{"rendered":"ACTA SEMIOTICA ESTICA III, 2006"},"content":{"rendered":"

Eesti Semiootika Seltsi v\u00e4ljaanne Acta Semiotica Estica<\/em> on j\u00f5udnud oma kolmanda numbrini ja seega on juba p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida perioodi- liselt ilmuvast v\u00e4ljaandest. Kogumiku esitusviis ja \u00fclesehitus on \u00fcldjoontes j\u00e4\u00e4nud samasuguseks kui eelmises numbris, kuid siiski on Acta Semiotica Estica<\/em> puhul toimunud ka oluline muutus: lisandunud on toimetuskolleegium, samuti on n\u00fc\u00fcdsest k\u00f5ik artiklid eelretsenseeritud.<\/p>\n

Noorus, julgus oma m\u00f5tteid avaldada ja m\u00e4ng traditsioonidega ongi m\u00f5ned m\u00e4rks\u00f5nad, mis sobivad iseloomustama k\u00e4esolevat Acta Semiotica Estica<\/em> numbrit. Traditsioonidega m\u00e4ngitakse mitmel tasandil, nii kogumiku \u00fclesehituses kui temaatikas: p\u00f5hiosa artiklite autorid on sedapuhku peamiselt noored kraadi\u00f5ppurid, klassikud on valdavalt koondunud teistesse rubriikidesse, ning nii m\u00f5nigi artikkel toob eestikeelsesse semiootika-alasesse kirjandusse seni v\u00e4hek\u00e4sitletud v\u00f5i p\u00e4ris uue teema.<\/p>\n

V\u00e4ljaande kolmanda numbri artiklid k\u00e4sitlevad Eesti kultuuri eri tahke (teater, kunst, foto, lastekirjandus), organisatsioonikultuuri, Stalini-aegset n\u00f5ukogude poliitilist diskursust, h\u00e4\u00e4le fenomeni, semioloogilist kinokeeleteooriat, k\u00fcbertekstiteooriat ning varakristlike eremiitide elu ja tegevust kui praktilist semiootikat. Lisaks on mahukas osa kogumikust p\u00fchendatud klassikutele\u00a0Gregory Bateson<\/strong>ile ja\u00a0Juri Lotman<\/b>ile. Samuti antakse \u00fclevaade Eestis ja v\u00e4lismaal 2005. aastal toimunud olulisematest semiootikaga seotud s\u00fcndmustest.<\/p>\n

Koostanud ning toimetanud<\/strong>: Elin S\u00fctiste, Silvi Salupere
\nKeeletoimetaja: Eva Lepik
\nKaanekujundus: Rauno Thomas Moss, Mihkel M\u00f5ttus
\n268 lehek\u00fclge
\nEesti Semiootika Selts, 2006
\nAvatud juurdep\u00e4\u00e4s numbrile<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sisukord<\/h3>\n
\n
\n
\n
Eess\u00f5na, 7-10<\/div>\n<\/div>\n

Luule Epner<\/strong>\u00a0– Rahvuslik identiteet ja klassikam\u00e4ngud millenniumivahetuse Eesti teatris, 11-25 [abstrakt<\/a>]
\nAnneli Saro<\/strong>\u00a0– Kultuurilise identiteedi j\u00e4relekatsumine Eesti teatris, 26-37 [abstrakt<\/a>]
\nBerk Vaher<\/strong>\u00a0– Tunne oma v\u00f5\u00f5rast: Artaud’ paradoks “oma” ja “v\u00f5\u00f5ra” semiootika vaatepunktist, 38-47 [abstrakt<\/a>]
\nMartin R\u00fcnk<\/strong>\u00a0– Subjekti taandumine ironistlikus praktikas: eneserepresentatsiooni muutumine kunstis (eesti kunsti n\u00e4itel), 48-60 [abstrakt<\/a>]
\nLaura Kuusk<\/strong>\u00a0– Foto t\u00e4hendusmehhanismid: “Mullatoidu restorani” juhtum, 61-76 [abstrakt<\/a>]
\nMaarja P\u00f5ld<\/strong>,\u00a0Ester V\u00f5su\u00a0<\/strong>– Rituaalid organisatsioonikultuuris v\u00e4\u00e4rtuste edastajate ja identiteedi kujundajatena Hansapanga n\u00e4itel, 77-103 [abstrakt<\/a>]
\nAndreas Ventsel<\/strong>\u00a0– “Stalin – see on Lenin t\u00e4na”. Juhikultuse deiktiline anal\u00fc\u00fcs, 104-112 [abstrakt<\/a>]
\nViivian J\u00f5emets<\/strong>\u00a0– L\u00fchike sissevaade h\u00e4\u00e4le problemaatikasse, 113-126 [abstrakt<\/a>]
\nMari Niitra<\/strong>\u00a0– Tegelaste nimed laste- ja aabitsakirjanduses lapse kognitiivset arengut toetavate elementidena, 127-137 [abstrakt<\/a>]
\nRauno Thomas Moss<\/strong>\u00a0– Varakristlike eremiitide praktiline semiootika (Pontose Euagriose askeetiline demonoloogia), 138-165 [abstrakt<\/a>]
\nKatre P\u00e4rn<\/strong>\u00a0– Semioloogilisest kinokeeleteooriast, 166-183 [abstrakt<\/a>]
\nMarkku Eskelinen<\/strong>\u00a0– K\u00fcbertekstiteooria ja laiendatud narratoloogia, 184-196 [abstrakt<\/a>]<\/p>\n

M\u00e4rkamisi
\nKaie Kotov.\u00a0<\/strong>Juhatus Gregory Batesoni \u00f6koloogilisse epistemoloogiasse, 199-210.
\nGregory Bateson.\u00a0<\/strong>Metaloogid, 211-220.
\nJuri Lotman.<\/strong>\u00a0Kaks l\u00e4henemisviisi k\u00e4itumisele, 221.
\nKalevi Kull\u00a0<\/strong>‘Semiosf\u00e4\u00e4r’, 1982: kommentaariks, 222-224.
\nJuri Lotman.\u00a0<\/strong>M\u00f5istete “l\u00f5pp” ja “algus” modelleerivast t\u00e4hendusest kunstitekstides, 225-228.
\n\u00dclle P\u00e4rli\u00a0<\/strong>J. Lotmani “Kunstilise teksti struktuur” – 36 aastat hiljem, 229-232.<\/p>\n

Kroonika, 235-257
\nAbstracts, 261-268<\/p>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

Abstraktid<\/h3>\n

<\/a>
\nRahvuslik identiteet ja klassikam\u00e4ngud millenniumivahetuse Eesti teatris<\/strong>
\nLuule Epner<\/p>\n

Rahvuslik identiteet on suurel m\u00e4\u00e4ral rajatud \u00fchistele m\u00fc\u00fctidele, mida (taas)kujutavad kirjandus- ja kunstiteosed, mis aja jooksul v\u00f5ivad ise hakata funtsioneerima rahvuslike kultuurim\u00fc\u00fctidena. Kodumaist klassikat lavastades suhestab teater neid m\u00fc\u00fcte pidevalt muutuva sotsiaalse kontekstiga ning uuendab, kummutab v\u00f5i taaskinnitab nende t\u00e4hendusi. Rahvuse jaoks oluliste lugude ja tegelast\u00fc\u00fcpide teatraalsed representatsioonid on \u00fcks osa identiteediloome mehhanismidest. 1990.-2000. aastate Eestis on rahvuslikud v\u00e4\u00e4rtused ja \u00fchism\u00fc\u00fcdid, mis n\u00f5ukogude ajal \u00fchiskonda koos hoidsid, minetanud oma endise konsolideeriva j\u00f5u ning kuuluvad k\u00fcsimuse alla seadmisele. K\u00e4esolevas artiklis vaadeldakse eesti n\u00fc\u00fcdisteatri lavastusi, mis p\u00f5hinevad Oskar Lutsu proosa, August Kitzbergi trag\u00f6\u00f6dia \u201cLibahunt\u201d ning rahvuseepose \u201cKalevipoeg\u201d \u00fclekirjutustel. Artiklis otsitakse vastuseid j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele: kuidas identiteeti moodustavaid tegureid (n\u00e4iteks suhet Teisega) nendes lavastustes esitatakse ja (de)konstrueeritakse; milliseid tekstiloome ja lavastusstrateegiaid \u00a0 neis kasutatakse.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: identiteet, teater, kirjandusklassika, m\u00e4ng<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Kultuurilise identiteedi j\u00e4relekatsumine Eesti teatris<\/strong>
\nAnneli Saro<\/p>\n

1990. aastail leidsid Eestis aset radikaalsed sotsiaal-kultuurilised muutused: N\u00f5ukogude Liidu kui suurriigi perifeeriast kujunes iseseisva poliitilise ja majandusliku s\u00fcsteemiga euroopalik riik. Uus sotsiaalne situatsioon t\u00f5i kaasa ka kultuurilise identiteedi \u00fcmberdefineerimise vajaduse. Kui p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da ehitati Eesti eneseteadvus \u00fcles peamiselt rahvusliku ja sovetliku kultuuri vahelisele dihhotoomiale, siis iseseisva riigi tingimustes muutus see opositsioon ebaoluliseks ehk kustus. N\u00f5ukogude Liidu lagunemisele j\u00e4rgnenud ideoloogilises vaakumis p\u00f6\u00f6ras Eesti kui ida ja l\u00e4\u00e4ne vaheline kultuurisaar n\u00e4o Euroopasse, et leida oma uus v\u00f5i t\u00f5eline identiteet (post)modernses ja globaliseeruvas maailmas. Sel uute subgruppide ja identiteetide perioodil polnud \u00fchtse rahvusliku identiteedi s\u00e4ilitamine enam oluline.<\/p>\n

Kunstis t\u00f5i see \u00fcleminekuperiood kaasa klassikaliste tekstide ja rahvuslike m\u00fc\u00fctide dekonstrueerimise ning kriitilise l\u00e4bivaatamise. Lavakunstides oli selles protsessis oluline roll Peeter Jalakal ning Von Krahli Teatril (esimene erateater, asutatud aastal 1992). Jalaka rahvuslikke teemasid k\u00e4sitlevad lavastused p\u00f5hinesid samuti selgetel opositsioonidel: oma \u2013 v\u00f5\u00f5ras, vana \u2013 uus, kusjuures oma oli tavaliselt vana ning uus tavaliselt v\u00f5\u00f5ras. Eesti kultuuri t\u00fcvitekstide dekonstrueerimisel ning ristamisel moodsa tehnoloogia ja esteetikaga ning eksootiliste kultuuridega katsuti pidevalt j\u00e4rele oma ja v\u00f5\u00f5ra vahelist piiri. Artiklis vaadeldakse rahvusliku identiteedi uurimist ja konstrueerimist Jalaka lavastuse \u201cLibahunt\u201d (1998) baasil.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: eesti teater, identiteedi etendamine, kultuurip\u00e4randi \u00fcmberkirjutamine<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Tunne oma v\u00f5\u00f5rast: Artaud\u2019 paradoks \u201coma\u201d ja \u201cv\u00f5\u00f5ra\u201d semiootika vaatepunktist<\/strong>
\nBerk Vaher<\/p>\n

Artikkel k\u00e4sitleb \u201cArtaud\u2019 paradoksi\u201d, mis l\u00e4htub prantsuse teatrivision\u00e4\u00e4ri Antonin Artaud\u2019 (1896-1948) kirjutistest: kui Artaud niiv\u00f5rd kirglikult vastustas teatri s\u00f5nakesksust, miks ta siis ise oma teatrieksperimentides nurjus, j\u00e4ttes samas p\u00fcsiva j\u00e4lje L\u00e4\u00e4ne kultuurilukku eesk\u00e4tt kirjanikuna? Mis on teatri ja kirjanduse paaris talle \u201coma\u201d ja mis \u201cv\u00f5\u00f5ras\u201d? Tuginedes kolmele esseele, mis vastandavad Ida (Bali) teatrit L\u00e4\u00e4ne (Prantsuse) teatrile, ja anal\u00fc\u00fcsides neid Juri Lotmani ja Valdur Mikita pakutud mudelite abil, v\u00e4idan, et Artaud\u2019 kirjutamine oli \u00f5igupoolest ise tema eksootilise teatriutoopia teostus \u2014 diskursiivsele vastanduv performatiivne tekstiloome l\u00e4bi \u201cv\u00f5imatu\u201d t\u00f5lke teatri ruumipoeetikast kirjanduse keelepoeetikasse, kasutades s\u00fcnesteesiale ja glossolaaliale viitavaid kujundeid.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: eksootikauuringud, semiootika, teatriteadus, kirjandusteadus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Subjekti taandumine ironistlikus praktikas: eneserepresentatsiooni muutumine kunstis (eesti kunsti n\u00e4itel)<\/strong>
\nMartin R\u00fcnk<\/p>\n

Vaatluse all on kunstniku kui subjekti ja tema subjektiivsuse v\u00e4ljendumine eneserepresentatiivsetes t\u00f6\u00f6des eesti kunsti n\u00e4itel. Eneserepresentatsiooni olemus on 20. sajandi jooksul l\u00e4bi teinud otsustava murrangu, mille peamiseks teostajaks oli 1960.-1970. aastate l\u00e4\u00e4ne kontseptualistlik keha-, tegevus- ja videokunst. Richard Rortylt laenatud ironistliku k\u00e4itumismudeli m\u00f5iste abil k\u00e4sitlen subjekti soovi ja suutlikkust sisse viia muutusi enda kujutise kasutamises ning uurin, miks hoolimata ponnistustest j\u00e4\u00e4b kunsti autonoomne positsioon l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes siiski \u00fcletamatuks. \u00dcheks selliseks autobiograafilisuse ainuvalda nullivaks mudeliks osutub kehakunsti intersubjektiivne loomus, mis t\u00e4histab kunstniku ja auditooriumi \u00fchist tegevust kunstiteose t\u00e4henduse kujundamisel. Sarnane skeem esitub ka anal\u00fc\u00fcsides visuaalkunsti ikoonilist koodi, mille puhul t\u00e4histatavaks pole Groupe \u03bc k\u00e4sitluses mitte semioosiv\u00e4line reaalne objekt, vaid seda m\u00e4rgiloomesituatsioonis esindav kultuurikogemuse poolt filtreeritud mudel ehk referent.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: eneserepresentatsioon, kehakunst, kunstisemiootika, ikoonilisus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Foto t\u00e4hendusmehhanismid: \u201cMullatoidu restorani\u201d juhtum.<\/strong>
\nLaura Kuusk<\/p>\n

K\u00e4esolevas artiklis k\u00e4sitleme Peeter Lauritsa ja Ain M\u00e4eotsa fotoseeriat \u201cMullatoidu restoran\u201d. Artikli eesm\u00e4rgiks on \u201cMullatoidu restorani\u201d n\u00e4itel uurida foto erinevate koodide integratsioonist tulenevaid v\u00e4lju ning koodide koostoimel k\u00e4ivituvaid t\u00e4hendusmehhanisme. Vaatleme fotoseeriat \u201cMullatoidu restoran\u201d l\u00e4bi erinevate kontekstide, millesse see asetub. K\u00f5ne all on fotospetsiifilised tehnoloogilised koodid, diskursiivsed koodid ning nendest tulenevad ambivalentsed t\u00f5lgendused. Semiootilise t\u00e4hendusmehhanismina n\u00e4eme \u201ctekst tekstis\u201d konstruktsiooni teatri ja foto p\u00f5imumises. Siit tuleneb \u201cMullatoidu restorani\u201d t\u00f5lgendamine fotomeediumi suhtes autorefleksiivse \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud kujundina. Kirjeldatud juhul toimib ambivalentne t\u00e4hendusv\u00e4li pendeldusena j\u00e4rgnevatel telgedel: tehnoloogiline-looduslik, lineaarne-ts\u00fckliline, surm-elu, ajakohasus-aja\u00fclesus, \u00fchem\u00f5tteline-mitmet\u00e4henduslik (kahetine), empaatiline- distantseeritud, naer-nutt, etteaimatavus (varjamatus)-ootamatus (varjatus), t\u00f5sine-groteskne, realistlik-s\u00fcmboolne, reaalsus-utoopia, minevik-tulevik, m\u00e4rgiline-postsemiootiline.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong>\u00a0Fotosemiootika, tekst tekstis, diskursus ja ideoloogia, metatekstuaalsus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Rituaalid organisatsioonikultuuris v\u00e4\u00e4rtuste edastajate ja identiteedi kujundajatena Hansapanga n\u00e4itel<\/strong>
\nMaarja P\u00f5ld, Ester V\u00f5su<\/p>\n

Kultuurietendustena kujutavad rituaalid endast teatud t\u00fc\u00fcptunnustega (piiritletus, struktuursus, kollektiivsus, s\u00fcmbolilisus, korduvus, transformatsioonilisus) kommunikatiivseid protsesse, mis muudavad organisatsioonikultuuris n\u00e4htavaks abstraktsemale tasandile kuuluvad v\u00e4\u00e4rtused ja identiteedi eri aspektid. Oma artiklis pakume \u00fchelt poolt p\u00f5gusa \u00fclevaate kultuurikesksetest l\u00e4henemisviisidest organisatsiooni uurimisel, milles on esiplaanil m\u00f5isted nagu v\u00e4\u00e4rtused, identiteet ja rituaalid, ning teiselt poolt uurime neist teoreetilistest seisukohtadest l\u00e4htudes konkreetse n\u00e4ite varal, kuidas Hansapangas praktiseeritavad rituaalid, eesk\u00e4tt initsiatsioonirituaal, osalevad selle organisatsiooni v\u00e4\u00e4rtuste vahendamises ja identiteedi kujundamises. Uurimuse aluseks on k\u00fcmme 2005. aastal l\u00e4biviidud poolstruktureeritud s\u00fcvaintervjuud Hansapanga eri astmete t\u00f6\u00f6tajatega, fookuses peamiselt hiljuti t\u00f6\u00f6leasunud tellerid, kes reflekteerivad initsiatsioonirituaali \u00fcle, mille nad on pidanud l\u00e4bi tegema. Anal\u00fc\u00fcsi tulemusena selgus, et tellerite initsiatsioonirituaal on Hansapangas \u00fcks selgemini rituaalile kui kultuurietendusele omaseid tunnuseid eviv toiming, seostudes \u00fchtlasi sotsiaalantropoloogias kirjeldatud \u00fcleminekuriituste p\u00f5hifaasidega. Organisatsioonikultuuri ja rituaalide kirjeldustest tuli v\u00e4lja, et t\u00f6\u00f6tajate jaoks on Hansapanga kui organisatsiooni identiteedis elatud ja deklareeritud tasandid ning panga imago omavahel tihedalt seotud. Tellerite t\u00f6\u00f6lev\u00f5tu protsessi uurides ilmnes, et nende initsiatsiooni peetakse organisatsioonis v\u00e4ga oluliseks, kuna telleri amet on panga organisatsioonikultuurile eriomane (tihedalt seotud organisatsiooni identiteediga) ning just tellerite kaudu suhtleb pank k\u00f5ige otsesemalt ja ulatuslikumalt organisatsiooniv\u00e4lise maailmaga, milles on oluline edastada oma p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi ja identiteeti ning kujundada organisatsioonist soodne imago.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: organisatsioonikultuur, v\u00e4\u00e4rtused, elatud identiteet, deklareeritud identiteet, imago, kultuurietendus, rituaal, initsiatsioonirituaal<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

\u201cStalin \u2013 see on Lenin t\u00e4na\u201d. Juhikultuse deiktiline anal\u00fc\u00fcs<\/strong>
\nAndreas Ventsel<\/p>\n

Juhikultus markeeris n\u00f5ukogude kultuuri \u00fcht dominanttunnust \u2013 selle ranget hierarhilist struktuuri koos seda krooniva tipuga. Siinse artikli raames \u00fcritatakse valgustada juhikultuse toimemehhanismi keeleteoreetilisest aspektist. K\u00f5igepealt kirjeldatakse juhikultuse kujunemise kultuurilisi l\u00e4tteid Venemaal. Edasi \u00a0 k\u00e4sitletakse deiktilisest vaatekohast Stalini-ajastu juhikultust iseloomustavat keskset teesi \u201cStalin \u2013 see on Lenin t\u00e4na\u201d. \u00a0 Tees \u201cStalin \u2013 see on Lenin t\u00e4na\u201d oli Stalini-ajastul sama, mis \u201cLenin \u2013 see on Stalin t\u00e4na\u201d, sest Stalini lausumise akt alles loob lausungi aja: n\u00e4iteks loob Lenini kuju. Ja teistpidi: Stalini lausungi aeg loob lausumise situatsiooni tingimused \u2013 \u201cn\u00f5ukogude rahva\u201d jaoks kanoniseeritud Lenini kujutamise ja n\u00e4gemise viisi. Kuid just selle Stalini \u201cmina\u201d totaalsus lubab v\u00e4ita, et tegemist oli \u00fche \u2013 Stalini kultusega. \u00dchtlasi tagas see \u201cmina\u201d \u00fchiskonna ideoloogilise enesepildi \u00fchtse t\u00e4henduss\u00fcsteemina.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: juhikultus, n\u00f5ukogude poliitiline diskursus, deiksis, Stalin<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

L\u00fchike sissevaade h\u00e4\u00e4le problemaatikasse<\/strong>
\nVivian J\u00f5emets<\/p>\n

H\u00e4\u00e4l, hinge\u00f5hu heliliselt vibreeriv tulem, on inimest alati lummanud. Nagu mitmetahulise m\u00f5iste puhul ikka, saab korraga hoomata siiski vaid mingit \u00fchte aspekti h\u00e4\u00e4lest ning mitte h\u00e4\u00e4lt tervikuna ja l\u00f5puni. Oma artiklis p\u00fc\u00fcan edasi m\u00f5elda Roland Barthes\u2019i v\u00e4itest, mille kohaselt ei kuulu h\u00e4\u00e4l \u00fchegi teadusvald\u00adkonna kompetentsi ning kuidas seda ka ei defineeritaks, klassifitseeritaks v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsitaks, ammendav ei ole h\u00e4\u00e4le k\u00e4sitlemine kunagi. Kuidas defineerida h\u00e4\u00e4lt ja mis eristab seda helist ja m\u00fcrast? Tuleb ilmselt n\u00f5ustuda v\u00e4itega, et h\u00e4\u00e4lepaelad \u00fcksi tekitavad m\u00fcra; laulu ja k\u00f5ne tekitajaks on aju, s.t m\u00f5te \u2013 helist saab laul v\u00f5i k\u00f5ne ainult l\u00e4bi t\u00e4henduse\/t\u00e4hendamise.<\/p>\n

Artiklis k\u00e4sitlen m\u00f5isteid nagu keel, h\u00e4\u00e4l, kiri ja t\u00e4hendus ning vaen nende\u00advahelisi seoseid. Valdav enamus maailma kultuurides loodud luulest on suuline, kusjuures puudub eristus laulu ja luule vahel (ka eesti keeles t\u00e4hendab laulik traditsiooniliselt nii viisi kui s\u00f5nade autorit\/edasiandjat ja nende esitajat). H\u00e4\u00e4l seostub otseselt keelega, kuid samas ei ole h\u00e4\u00e4l keele olemiseks vajalik tingimus. Kaasaegses l\u00e4\u00e4ne kultuuris on keel l\u00e4bi kirja \u00fcha rohkem kaugenenud h\u00e4\u00e4lest ja muutunud vaikivaks, m\u00f5tteliseks kujutluseks. S\u00f5na heliline vorm osutub t\u00e4henduslikust aspektist tarbetuks.<\/p>\n

H\u00e4\u00e4lt v\u00f5ib vaadelda vaheastmena minu ja teise, keha ja hinge, f\u00fcsioloogilise ja kultuurilise, sisemise ja v\u00e4lise vahel. H\u00e4\u00e4le allikaks on keha ning see eeldab alati mingi subjekti f\u00fc\u00fcsilist kohalolekut, mis on h\u00e4\u00e4le olulisim aspekt v\u00f5rreldes kirjaga. Viimast on defineeritud kui kehatut ja h\u00e4\u00e4letut k\u00f5net.<\/p>\n

Luuleteksti graafiline paigutus ja illustreeritud partituurid n\u00e4itavad veenvalt, et 20. sajand liikus luule ja muusika k\u00e4sitamisel visuaalsuse poole. Elav h\u00e4\u00e4l on t\u00e4nasel p\u00e4eval taas \u00e4ratamas teoreetikute huvi. Artikli eesm\u00e4rgiks ongi pakkuda sissevaadet h\u00e4\u00e4le problemaatikasse.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: H\u00e4\u00e4l, kiri, suulisus, keha, laul<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Tegelaste nimed laste- ja aabitsakirjanduses lapse kognitiivset arengut toetavate elementidena<\/strong>
\nMari Niitra<\/p>\n

Lastelekt\u00fc\u00fcr toetab peale adressaadi \u00fcldkultuurilise arendamise ka kognitiivset arengut. Artiklis on anal\u00fc\u00fcsitud aabitsates ja lastekirjanduses esinevate tegelaste nimesid. \u00a0 Anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on n\u00e4idata, kuidas ka pealtn\u00e4ha teisej\u00e4rgulised tekstielemendid nagu nimed v\u00f5ivad kaasa aidata lapse kognitiivsele arengule.<\/p>\n

Vaadeldud on ilukirjanduslikke lasteraamatuid, aabitsat ja algklasside lugemikke, mis kuuluvad paari-kolme- kuni k\u00fcmneaastaste laste lugemisvarasse. L\u00e4htepunktiks lapse k\u00f5ne arengu k\u00e4sitlemisel on L. V\u00f5gotski teooria m\u00f5istete v\u00e4ljakujunemisest lapseea v\u00e4ltel. P\u00f5hit\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud loomadest tegelaste nimedele. Erinevad loomaliigid on v\u00e4ikelapsele \u00fcheks esmaseks kokkupuuteks \u00a0 klassifikatsioonide ja klassifitseerimisega.<\/p>\n

Vaadeldud lastelekt\u00fc\u00fcri puhul ilmnes ealine vastavus tekstide nimedekasutuse ja \u00a0 m\u00f5istete arengu faaside vahel lapse m\u00f5tlemises. Seega toetavad erinevad nimet\u00fc\u00fcbid lapse klassifitseerimisoskuse ja kognitiivsete kategooriate arengut. Samuti on nimed lastekirjanduses \u00a0 reeglina motiveeritud, \u00a0 kandes mitmesuguseid t\u00e4henduslikke seoseid v\u00f5i kirjeldades \u00fche v\u00f5i teise tegelase olemust.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: p\u00e4risnimed, kognitiivne areng, lastekirjandus<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Varakristlike eremiitide praktiline semiootika (Pontose Euagriose askeetiline demonoloogia)<\/strong>
\nRauno Thomas Moss<\/p>\n

K\u00e4esolev artikkel keskendub semiootilise diskursuse, m\u00e4rkide t\u00f5lgendamise ja klassifitseeritud m\u00e4rgis\u00fcsteemi \u00fche arhailisema esinemisvormi \u2013 vaimude otsustusv\u00f5ime (eng\u00a0the discernment of spirits,\u00a0<\/em>lad\u00a0discretio spirituum\u00a0<\/em>) ehk deemonite tundmise kunsti diskursiivsele anal\u00fc\u00fcsile. Artikkel p\u00f5hineb Pontose Euagriose (345-399) poolt IV sajandil pKr kirja pandud munkluse teoreetilisi aluseid vaadelnud traktaatidel. S\u00e4ilinud materjalidest keskendutakse peaasjalikult t\u00f6\u00f6dele\u00a0Peri Logismon\u00a0<\/em>(CPG 2450),\u00a0Praktikos\u00a0<\/em>(CPG 2430),\u00a0Peri Euches\u00a0<\/em>(CPG 2452),\u00a0Kephalaia gnostika\u00a0<\/em>(CPG 2432),\u00a0Skemmata\u00a0<\/em>(CPG 2433).[1] Eesm\u00e4rgiks pole m\u00e4\u00e4ratleda ja kirjeldada demoonilisust ennast ja selle arenguid, vaid tuvastada demoonilise maailmataju ja inimese kui \u00fcksiku indiviidi eneseanal\u00fc\u00fcsi peamiste siseparameetrite projitseeringuid \u00fchiskonnale \u2013 semiootilise teadvuse arengut (Deely 2004: 75), nagu see v\u00e4ljendub Euagriose kasutatud terminites ja keeles ning vaadelda seda v\u00f5rdlevas anal\u00fc\u00fcsis l\u00e4bi C. S. Peirce\u2019i m\u00e4rgiteooria paradigmade, kusjuures selgelt saab v\u00e4lja toodud Euagriose tekstides implitsiitselt sees oleva m\u00e4rgiteooria triaadiline iseloom.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: semiootika, demonoloogia, semioos<\/p>\n

[1] CPG \u2013\u00a0Clavis Patrum Graecorum\u00a0<\/em>. Toim Maurice Geerard, 6 k\u00f6idet. Turnhout: Brepols, 1974-98. Robert E. Sinkewicz\u2019i t\u00f6\u00f6s (Sinkewicz 2003) on tekstid leitavad:\u00a0Peri Logismon\u00a0<\/em>(On Thoughts) 136-182,\u00a0Praktikos\u00a0<\/em>(The Monk: A Treatise on the Practical Life) 91-114;\u00a0Peri Euches\u00a0<\/em>(Chapters on Prayer) 183-219;\u00a0Skemmata\u00a0<\/em>(Reflections) 210-216.\u00a0Kephalaia gnostika\u00a0<\/em>tekstis on kasutatud Luke Dysinger\u2019i O.S.B. avalikus domeenis esitatud t\u00f5lkeid ja kreeka teksti.<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Semioloogilisest kinokeeleteooriast<\/strong>
\nKatre P\u00e4rn<\/p>\n

Kinokeeleteooria varasemal perioodil kasutati kinokeele m\u00f5istet m\u00e4nguliselt v\u00f5i otsiti selle teaduslikumaks k\u00e4sitlemiseks tuge lingvistikalt. Viimane l\u00e4henemine viis aga olukorrani, kus kinokeele olemasolu s\u00f5ltus keelem\u00e4\u00e4ratlusest: kas tegemist on s\u00f5nade kogumiga, vastastikust suhtlust v\u00f5imaldava vahendiga vms.<\/p>\n

M\u00f5neti ehk paradoksaalselt v\u00f5imaldab kinokeeleteooriast liigsete lingvistiliste paralleelide v\u00e4ljaj\u00e4tmist just naasmine Saussure\u2019i ja Hjelmslevi keeleteooriate juurde, sest need teooriad lubavad eritleda mitte \u00fcksnes loomuliku keele, vaid k\u00f5ikide keeleliste n\u00e4htuste struktuuri. Semioloogia eristamine semiootikast v\u00f5imaldab omakorda eristada kahe erineva t\u00e4hendusloome mehhanismi \u2013 keele- ja tekstit\u00e4henduse \u2013 olemasolu kinosf\u00e4\u00e4ris.<\/p>\n

M\u00e4\u00e4ratledes semioloogia objektina kinokeele struktuuri uurimise, saavad keskseks paradigmaatika ja s\u00fcntagmaatika ehk elementide inventari ja elementide ahela m\u00f5isted. Seejuures muutub keeles\u00fcsteemi vaatepunktist oluliseks selektsioon \u2013 seda nii paradigma ja s\u00fcntagma ehk \u2018v\u00f5imalike valikute\u2019 ja \u2018realiseeritud valikute\u2019 vahelise l\u00fclina kui ka paradigmaatilise tasandi enese korrastusprintsiibina. Paradigmaatilise tasandi konstrueerimisel ongi keskseks k\u00fcsimus, milliste elementide vahel toimub selektsioon. Selle kaudu v\u00f5ib eristada v\u00e4ljendusplaanist l\u00e4htuvat ja sisuplaanist l\u00e4htuvat selektsiooni. Esimese puhul tuleb m\u00e4\u00e4ratleda need v\u00e4ljendusmaterjalid, millest moodustub kinokeel, teine selektsioonit\u00fc\u00fcp puudutab aga t\u00e4henduse ja koodi probleemi kinokeeles.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: semioloogia, kinokeel, semioloogiline meetod, selektsioon, kombinatsioon, t\u00e4hendus, kood<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00fcbertekstiteooria ja laiendatud narratoloogia<\/strong>
\nMarkku Eskelinen<\/p>\n

K\u00fcbertekstiteooria ja laiendatud narratoloogia \u00fchendab Espen Aarsethi k\u00fcbertekstide t\u00fcpoloogia ja tekstonoomia klassikalise narratoloogiaga (s\u00fcstematiseeritud G\u00e9rard Genette\u2019i, Seymour Chatmani ja Gerald Prince\u2019i poolt), v\u00f5ttes samas arvesse veel kahte 20. sajandi teise poole narratiivsuse, kirjanduse ja tekstuaalsuse mudelit: Brian McHale\u2019i postmodernismi konstruktsioone ja OuLiPo kombinatoorseid ja piiravaid praktikaid, nagu neid on kirjeldanud Marcel B\u00e9nabou ja Jacques Roubaud. Kuigi k\u00fcbertekstiteooria ei ehita tekstuaalsete meediate vahele olemuslikke barj\u00e4\u00e4re, on siiski selge, et peaaegu k\u00f5ik teadmised, mida me saame traditsioonilisest kirjandusteadusest, p\u00f5hinevad objektidel, mis on staatilised, mittekaduvad, rangelt determineeritud, impersonaalsed, suvap\u00f6\u00f6rdustega, puhtalt interpretatiivsed ja ilma linkideta. Narratoloogia ei ole siinkohal erandiks ja seet\u00f5ttu on ta valmis k\u00fcberteksti teooria osas \u00fcmber kujunema, laienema ja teisenema, et saada hakkama uutes meediaobjektides sisalduvate narratiivsete v\u00f5imaluste ja praktikatega, mis k\u00e4ituvad vastupidiselt praeguste edumeelsete kirjandusteooriate eeldustele. Artikkel on jaotatud neljaks osaks: esimene osa arutleb viiside \u00fcle, kuidas narratoloogiat vastutustundlikult laiendada (et v\u00e4ltida pan-narrativismi); teine laiendab ajalisi registreid kahelt neljale (s\u00fcsteemiaeg, lugemisaeg, diskursuse aeg, loo aeg); kolmas v\u00f5rdleb fokalisatsioone mitmete narratiivse informatsiooni edastamiseks m\u00f5eldud digitaalsete kanalitega, ja neljas teeb Genette\u2019i h\u00e4\u00e4le-parameetriga paar trikki.<\/p>\n

M\u00e4rks\u00f5nad<\/strong>: k\u00fcbertekstiteooria, ergoodiline kirjandus, meediapositsioonid, narratoloogia<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Semiootika Seltsi v\u00e4ljaanne Acta Semiotica Estica on j\u00f5udnud oma kolmanda numbrini ja seega on juba p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida perioodi- liselt …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":244,"parent":41,"menu_order":66,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/full-width-page.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-113","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=113"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/113\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":693,"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/113\/revisions\/693"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.semiootika.ee\/acta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}