ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XIX, 2022

Acta Semiotica Estica XIX numbris kirjutatakse mitmekesistel teemadel, semiootika ajaloost ja poliitikast kuni kunstisemiootikani. Autorite seas on nii Tartu Ülikooli semiootika osakonna üliõpilasi kui kogenud õppejõude. Käesolevast numbrist leiame neli originaalartiklit, mahuka Märkamiste rubriigi esseede, tõlgete ja üllatustega. Numbri lõpetame, nagu ikka, ülevaatega eelmise aasta semiootika-alastest sündmustest ja TÜ semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.

Koostajad ja toimetajad: Silvi Salupere, Ott Puumeister
Kaanekujundus: Mehmet Emir Uslu
Kaanepilt: Juri Lotmani joonistus. Tallinna ülikool, Juri Lotmani semiootikavaramu

Eesti Semiootika Selts 2022
Kogumiku väljaandmist toetas Tartu Ülikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.

Avatud juurdepääs numbrile.

Seekordseks avaartikliks on Katre Pärna “Märkmeid semiootika ajaloost Eestis: semiootika 20. sajandi alguse eestikeelses trükisõnas”, kus uuritakse, millal ja millises kontekstis esinesid sõnad semiootika või semioloogia esmalt eestikeelses trükimeedias. Ehkki intuitiivselt võib arvata, et semiootikat mainitakse kõigepealt kas seoses meditsiini või lingvistikaga, siis uurimuse tulemused seda oletust ei kinnita. 20. sajandi algupoole trükimeedias räägitakse semiootikast hoopis filosoofia (psühholoogia) ning filmi- ja teatrikunsti kontekstis.

Järgmisena kirjutavad Andreas Ventsel ja Peeter Selg “Poliitika- semiootika kultuurilisest alusest”. Autorid toetuvad poliitilise semiootika [political semiotics] metodoloogilise raamistu väljatöötamisel Juri Lotmani kultuurisemiootikale ning Essexi koolkonna poliitikateooriale. Poliitilise vormi analüüs keskendub mitte kommunikeeritavale sisule, vaid kommunikatsiooni aspektide hierarhilistele suhetele, mille kaudu sisu konstitueeritakse. Artikli näitematerjaliks on Taiwani reaktsioon kroonviirusele.

Tiit Remmi kursuse “Kvalitatiivsed meetodid semiootikas” harjutustööde arendusena sündis koostööartikkel ühes üliõpilastega –Karmen-Eliise Kiidron, Ene Lill, Susanna Mett, Aleksander Morris Eigi ja Triinu Halgma – “Väikelinnade keskväljakud ruumilise kultuuritekstina”. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul Eesti Arhitektide Liidu poolt välja kuulutatud programmi Hea Avalik Ruum raames on Eestis aastail 2014–2022 kujundatud umbes 30 väljakut, valdavalt kahanevatesse ja ääremaastuvatesse väikelinnadesse. Sellega seoses on avaliku ruumi roll sattunud laiema ühiskondliku arutelu tähelepanu alla. Artikkel analüüsib väljakute ruumisemiootilisi tunnuseid, väljakute osiseid ja terviku määratlemist, kasutajate tõlgendusi, võrreldakse kohalikku ja üleriigilist meediadiskursust. Jõutakse järeldusele, et olles seotud tegutsejate ja tähendustamise eri tasanditega, on väljakud potentsiaalselt tähendusrikkad, ent see ei pruugi avalduda tõlgendustes, jättes nii uued keskväljakud vaid kivisteks platsideks.

Viimaseks liigume ruumitekstist kunstitekstini. Krista Simson kirjutab “Praha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikast”. Praha Lingvistiline Ring toetus Vene vormikoolkonnale ja Saussure’i semioloogiale, laiendades oma funktsionaal-strukturaalset meetodit ka kunstile. Roman Jakobson töötas välja poeetilise funktsiooni mõiste ning Jan Mukařovský esteetilise funktsiooni, normide ja väärtuse mõisted. Nende kaudu näitab artikkel, et PLR ideed on endiselt olulised ka tänapäeva visuaalsemiootikas.

Märkamiste rubriik on järjekordselt väga mahukas ja sisukas. Alustuseks Kalevi Kulli põhjalik ülevaade juba täisikka jõudnud semiootika osakonna ajaloost, läbi iseenda semiootika juurde tulemise, kaasaelamise ja koosolemise värvika ja faktirohke kirjelduse. Rasmus Rebane on lõpuks paberile saanud oma kümneaastaste mõtiskluste vilja – kardinaalselt uue vaate Jakobsoni keelefunktsioonide skeemile. Martin Oja mõlgutab mõtteid dualismist kui müüdiloome põhiprintsiibist, analüüsides Anton Hansen Tammsaare esseistikat, mis on sageli üles ehitatud dualistlike printsiipide kohaselt, ning näidendit “Juudit”, kus keskseks duaalsuseks on pea ja keha suhe. Tõnn Adermann analüüsib kultusfilmi ““Hukkunud alpinisti” hotell”, lähtepunktideks Uku Masingu mõiste “elusamus” ja Julia Kristeva abjektsiooniteooria.

Käesolev aasta oli semiootika osakonnas rikas erinevate juubelite poolest. Terve aasta vältel tähistasime erinevate ürituste ja väljaannetega Juri Lotmani sajandat sünniaastapäeva. Acta Semiotica Estica tagasihoidliku panusena avaldame siin juubilari lühikese, kuid olulise teksti “Mida inimesed õpivad?”. Selle suurjuubeli varju jäid kolm väiksemat. Nimelt said 70-aastaseks Ülle Pärli (siin numbris saab lugeda tema ettekannet “Juri Lotmani õpetus kui kõnelus”), Kalevi Kull ja Mihhail Lotman (kelle kohalolu märgistab Anti Saare “Etüüd punases”). Neil kõigil on silmapaistev roll nii Eesti Semiootika Seltsi kui meie semiootika osakonna töödes-tegemistes. Sel puhul avaldame siin kimbukese juubilaridesse puutuvaid tekste ja soovime õnne, tervist ja jätkuvat tahtmist semiootikale ja semiootikutele kaasa elada.

Toredaid lugemiselamusi!

ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XIX, 2022

ACTA SEMIOTICA ESTICA

AADRESS

LEIA KIIRELT

Eesti Semiootika Selts