ACTA SEMIOTICA ESTICA XIX, 2022
Acta Semiotica Estica XIX numbris kirjutatakse mitmekesistel teemadel, semiootika ajaloost ja poliitikast kuni kunstisemiootikani. Autorite seas on nii Tartu Ülikooli semiootika osakonna üliõpilasi kui kogenud õppejõude. Käesolevast numbrist leiame neli originaalartiklit, mahuka Märkamiste rubriigi esseede, tõlgete ja üllatustega. Numbri lõpetame, nagu ikka, ülevaatega eelmise aasta semiootika-alastest sündmustest ja TÜ semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.
Koostajad ja toimetajad: Silvi Salupere, Ott Puumeister
Kaanekujundus: Mehmet Emir Uslu
Kaanepilt: Juri Lotmani joonistus. Tallinna ülikool, Juri Lotmani semiootikavaramu
ISSN 1406–9563
Eesti Semiootika Selts 2022
Kogumiku väljaandmist toetas Tartu Ülikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.
SISUKORD
Eessõna
Katre Pärn – Märkmeid semiootika ajaloost Eestis: semiootika 20. sajandi alguse eestikeelses trükisõnas
Andreas Ventsel, Peeter Selg – Poliitikasemiootika kultuurisemiootiline alus: teooriast praktikani
Tiit Remm, Karmen-Eliise Kiidron, Ene Lill, Susanne Mett, Aleksander Morris Eigi, Triinu Halgma – Väikelinnade keskväljakud ruumilise kultuuritekstina
Krista Simson – Praha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikast
MÄRKAMISI
Kalevi Kull – Ajaloost: semiootika osakonna elu-olu
Rasmus Rebane – Jakobsoni keelefunktsioonide skeemist
Martin Oja – Dualism ja raiutud pea: alusmüüdi lõhestamine ja lõhestamine alusmüüdi aluselt
Tõnn Adermann – Elusamuslik ärkvelolek hotellis “Hukkunud alpinist”
Anti Saar – Etüüd punases
Ülle Pärli – Juri Lotmani õpetus kui kõnelus
Juri Lotman – Mida inimesed õpivad?
KROONIKA 2021
ABSTRACTS