ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XX

Acta Semiotica Estica on jõudnud väikse juubeli, XX numbrini. Sel puhul on Kroonika rubriigis ära toodud lühiülevaade käidud teest. Seekordses numbris on esindatud kõik kolm Tartu semiootika haru – kultuuri-, bio- ja sotsiosemiootika, kokku viis originaalartiklit ja traditsiooniliselt mahukas Märkamiste rubriik intervjuude ja esseedega. Numbri lõpust leiab ülevaate 2022. aasta sündmustest, sealhulgas Juri Lotmani juubelikonverents, ning nimekirja Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.

Koostajad ja toimetajad: Silvi Salupere, Ott Puumeister, Daniel Tamm
Kaanefoto: Mirjam Puumeister

Väljaandja: Eesti Semiootika Selts 2023
Kogumiku väljaandmist toetas Tartu Ülikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.

Avatud juurdepääs numbrile.

Avaartikliks on kolme Balti riigi esindaja, Līva Bodniece, Jovita Dikmoniene ja Maria Kristiina Lotmani koostöös valminud “Ksenofoobsed hoiakud Euripidese “Medeias” ja nende vahendamine Baltimaade Medeia-retseptsioonis”, milles antakse põhjalik ülevaade Euripidese kuulsaima tragöödia “Medeia” erinevatest versioonidest leedu, läti ja eesti keeles. Peamiselt leksikaalset

Ka järgnev artikkel on teatriteemadel, Raili Lassi “Interlingvistilise tõlke roll ja osakaal lavastuses: Tom Stoppardi “Leopoldstadt”. Analüüs toetub siin materialistlikule tõlketeooriale, mille kohaselt sõltub tõlge seda ümbritsevatest materiaalsetest aspektidest. Eraldi vaadeldakse näidendit kui lähteteksti, mis on samaaegselt inglise-eesti tõlke sihttekst ja intersemiootilise tõlke lähtetekst, ning lavastust kui intersemiootilist tõlget.

Siiri Tarrikase artikkel “Otsingupildid kõverpeeglis” uurib, lähtudes Kanti vaatest tunnetusele, Uexkülli raamistikust ja Peirce’i märgiteooriast, kuidas kognitiivsed protsessid loomade omailmades toimivad erinevate piltide ja pildiskeemide kaudu ning kuidas tekivad uued loomingulised käitumisviisid. Lisaks Uexkülli otsingupildile ja -toonile pakutakse siin välja uus mõiste “otsinguskeem” ja võrrel- dakse erinevaid lähenemisviise peegelmaailmadele ja -piltidele ning seda, kuidas skeemid peegeldavad objekte loomade omailmades, moodustades vastumaailma.

Krista Simson jätkab eelmises numbris alustatud visuaalsemioo- tilise mõistestiku arendustega, keskendudes seekord Vassili Kandinsky kompositsiooniteooriale. Artiklis “Visuaalkunsti ikoonilistest väljendusvahenditest Vassili Kandinsky kompositsiooniteooriast lähtudes” näidatakse, et visuaalkunsti teose komponeerimise ja semiootilise analüüsi põhimõtted on ühildatavad, kui võtta aluseks teose elementide ja nendevaheliste suhete struktuuri ehk kompositsiooni analüüs. Autor väidab, et põhimõtteid, millele Kandinsky oma teoorias osutab, kasutatakse visuaalkunsti teose tähenduse loomisel seniajani: ikoonilised väljendusvahendid – vorm, värv, diagrammilised ja topograafilised suhted –, mille mõju põhineb tajusid mõjutavatel stiimulitel, on visuaalse retoorika alusmaterjal.

Ott Puumeister käsitleb Vana-Kreekast pärit parresia mõistet lähtuvalt Michel Foucault’ loengutest. Tähelepanu all on parresia roll poliitilise kõnena, mis on aval, otsene, ilustamata ning mis nõuab julgust. Lühidalt peatutakse platonliku ja küünilise parresia erinevustel ning tõdetakse, et viimane on poliitiliselt relevantsem. Tänapäevase näitena tuuakse Greta Thunberg’i kõnelemisviisi, mis tekitas alguses tugeva vastureaktsiooni jonnivate täiskasvanute ridades.

Märkamiste rubriik on traditsiooniliselt mahukas ja seekord on rõõmustavalt palju noorsemiootikute erinevate kursuste raames kirjutatud tuumakaid esseid. Alustuseks saab lugeda Anti Randviiru ja Kalevi Kulli kokku pandud mini-intervjuusid Thomas Sebeoki mõju ja osa kohta Eesti semiootikas. Kalevi Kull ja Ekaterina Velmezova jätkavad oma intervjuude sarja, seekord on vastajaks Paul Cobley. Jätkamegi esseedega: Ene Lill vaatleb kujutava kunsti ja religioossete tekstide näidetele toetudes kahe ambivalentse substantsi – liha ja vere – tähenduslikke tagamaid toidukultuuris; Evelin Hermaküla kirjutab abjektsioonist budismis, Emma Lotta Lõhmus aga abjektsioonist Pasolini “Teoreemis”. Karl-Joel Hussar arutleb meelsuse korraldamise/korrastamise üle Peeter I näitel. Jaanika Palm lahkab ajaloosündmuste kujutamist telesarjades, rõhuga küsimusele ajaloolisest representatsioonist ja selle tõele vastavuuse võimalikkusest. Aleksander Amos Nigesen mõtiskleb Juri Lotmanist ja Mircea Eliadest, Agnes Põder kirjutab vabadusest ja sallivusest Tartu Uue Teatri lavastuse “Vaba(n)dus” näitel. Märkamiste rubriigi lõpetab Igor Gräzini tekst post- postmodernistlikust õigusest.

Toredaid lugemiselamusi!

ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XX

ACTA SEMIOTICA ESTICA

AADRESS

LEIA KIIRELT

Eesti Semiootika Selts