ACTA SEMIOTICA ESTICA XX, 2023
Acta Semiotica Estica on jõudnud väikse juubeli, XX numbrini. Sel puhul on Kroonika rubriigis ära toodud lühiülevaade käidud teest. Seekordses numbris on esindatud kõik kolm Tartu semiootika haru – kultuuri-, bio- ja sotsiosemiootika, kokku viis originaalartiklit ja traditsiooniliselt mahukas Märkamiste rubriik intervjuude ja esseedega. Numbri lõpust leiab ülevaate 2022. aasta sündmustest, sealhulgas Juri Lotmani juubelikonverents, ning nimekirja Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.
Koostajad ja toimetajad: Silvi Salupere, Ott Puumeister, Daniel Tamm
Kaanekujundus: Mehmet Emir Uslu
Kaanefoto: Mirjam Puumeister
ISSN 1406–9563
Eesti Semiootika Selts 2023
Kogumiku väljaandmist toetas Tartu Ülikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.
SISUKORD
Eessõna
Līva Bodniece, Jovita Dikmoniene, Maria Kristiina Lotman – Ksenofoobsed hoiakud Euripidese “Medeias” ja nende vahendamine Baltimaade Medeia-retseptsioonis
Raili Lass – Interlingvistilise tõlke roll ja osakaal lavastuses: Tom Stoppardi “Leopoldstadt”
Siiri Tarrikas – Otsingupildid kõverpeeglis
Krista Simson – Visuaalkunsti ikoonilistest väljendusvahenditest Vassili Kandinsky kompositsiooniteooriast lähtudes
Ott Puumeister – Parresia ehk kuidas haukuda tõde
MÄRKAMISI
Anti Randviir, Kalevi Kull – Keda tähendab Thomas Sebeok?
Kalevi Kull, Ekaterina Velmezova – Semiootikast seltsis Paul Cobleyga
Ene Lill – Laip või toit
Evelin Hermaküla – Abjektsiooni kogemus Theravaada budismis
Emma Lotta Lõhmus – Teoreem abjektist
Karl-Joel Hussar – Boriss Uspenski ja meelsuse korraldamine/korrastamine
Jaanika Palm – Ajast lugu luues
Aleksander Amos Nigesen – Sakraalne ja kultuurne. Mõtisklus Juri Lotmanist ja Mircea Eliadest
Agnes Põder – Vabadusest ja sallivusest
Igor Gräzin – Õigus pärast-postmodernses kontinuaalsuses
KROONIKA 2022
ABSTRACTS