ACTA SEMIOTICA ESTICA VI, 2009

Järjekorras kuues Acta Semiotica Estica sisaldab taas läbilõiget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus konverents “Kohane ja kohatu semiootika”, millel peetud ettekannete põhjal loodud artiklid moodustavad käesoleva kogumiku põhiosa. Seetõttu on kesksed kohasuse ja kohatuse, kohandamise ja kehastamise, aja ja ruumi teemad. Mitmed artiklid tegelevad uurimisobjekti ja uurimisvahendite vaheliste suhetega. Peeter Toropi artikkel kõneleb kultuuri analüüsitavusest ja selle uurimisvahendite kohandamisest kultuuri kui objekti spetsiifikale. Silver Rattasepp uurib erinevaid aja mõtestamise viise. Tiit Remm käsitleb ajalisuse ja ruumilisuse problemaatikat “lõpu” ja “alguse” probleemi linna uurimises. Ruumi korrastustüübi spetsiifika kaudu uurib Velázqueze maali “Las Meninas” Linnar PriimägiPeeter Selg ja Andreas Ventsel analüüsivad Laulva revolutsiooni diskursuse näitel nimetamise rolli hegemoonses tähistamisprotsessis. Maria-KristiinaMihhail ja Rebekka Lotman jätkavad eelmises numbris alustatud käsitlust autometakirjeldusest eesti luules. Luulet uurib ka Katre Väli, ent seda suulise esituse ja kehastamise ning aega ja ruumi paigutamise aspektist. Katre Pärn käsitleb kinokeelemudeli arengut strukturalistliku kinosemioloogia perioodil.

Tavalisest mahukamas “Märkamiste” rubriigis sisaldub sel korral Tartu-Moskva koolkonna liikme Boriss Gasparovi järelsõna raamatule “Kirjanduslikud leitmotiivid” (tõlkinud Eva Lepik), Mihkel Kunnuse mõtisklus religiooni mõjust inimesele, Malcolm Ashmore’i, Derek Edwardsi ja Jonathan Potteri artikkel reaalsusdemonstratsioonide retoorikast, Meelis Kaldalu neli semiootilist mõtteharjutust ja Ülo Vooglaiu austusavaldus tuntud vene sotsioloogile Vladimir Jadovile kui Õpetajale. Nagu alati, sisaldab kogumik ka ülevaadet Eesti semiootikute tegevustest eelmisel aastal.

Koostanud ning toimetanud: Elin Sütiste, Silvi Salupere, Katre Pärn
Keeletoimetaja: Eva Lepik
Kaanekujundus Rauno Thomas Moss
302 lehekülge
Eesti Semiootika Selts, 2009

Avatud juurdepääs numbrile.

 

Sisukord

Eessõna, 7-10
Peeter Torop – Kultuuri analüüsitavusest, 11-41 [abstrakt]
Maria-Kristiina Lotman, Mihhail Lotman, Rebekka Lotman – Autometakirjeldus eesti luules II, 42-67 [abstrakt]
Silver Rattasepp – “Nagu pärlid kees””: mõtteid ajast, mis ei kulge, 68-85 [abstrakt]
Tiit Remm – “Alguse” ja “lõpu” kui linna kirjeldamise vahendite kuulumisest linna juurde, 86-105 [abstrakt]
Katre Väli – Kehatu luule kohandamisest lavale, 106-119 [abstrakt]
Peeter Selg, Andreas Ventsel – Semiootilise hegemooniateooria suunas: Laclau ja Lotman dialoogis, 120-132 [abstrakt]
Linnar Priimägi – Grupiportree kunstiline struktuur ja Velázqueze sacra conversazione “Las Meninas”, 133-153 [abstrakt]
Katre Pärn – Kinokeelemudeli areng strukturalistliku kinosemioloogia perioodil, 154-177 [abstrakt]

Märkamisi
Boriss Gasparov. Järelsõna: teksti struktuur ja kultuurikontekst (tõlkinud Eva Lepik), 181-210
Mihkel Kunnus. Ülestähendusi kivi alt, 211-230
Malcolm Ashmore, Derek Edwards ja Jonathan Potter. Reaalsusdemonstratsioonide retoorika, 231-245
Meelis Kaldalu. Neli semiootilist ærtiklit, 246-250
Ülo Vooglaid. Jadov — Õpetaja, 251-261

Kroonika, 265-293
Abstracts, 297-302

 

Abstraktid